lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-16709/15

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-16709/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1976
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineTMS § 137Vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaldamineTMS § 217Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 74 lg 7Arestitud asja hindamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 217Esindamine kohtusTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 659

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-22-9143/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.01.20232-20-7747/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.08.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-16709

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2018. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal

Kohtuasi

XX hagi Geldex OÜ, KK, TT ja Realia Investeeringud OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. detsembri 2017. a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoha aadress XXX) Kostja I: Geldex OÜ Kostja II: KK Kostja III: TT Kostja IV: Realia Investeeringud OÜ Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 21. detsembri 2017. a määrus muutmata ja XX määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda. Menetluskulud, mida kindlaks määrata, puuduvad.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

1(5)

Asjaolud ja menetluse käik

1.XX esitas 08.11.2017 Harju Maakohtule hagi Geldex OÜ ja Realia Investeeringud OÜ vastu kahju hüvitamiseks.
2.22.11.2017 määrusega jättis kohus hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et hagejal tuleb esitada selge nõue. Lisaks, kas hageja nõuab kahjuhüvitise välja mõistmist kostjatelt solidaarselt või kummaltki mingis osas, viimasel juhul, millistes osades; samuti selgitada nõutava kahjuhüvitise arvestuskäiku. Kohus leidis, et hagejal tuleb selgitada hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kohus palus hagejal asjas tähendust omavate asjaoludena mh välja tuua, milles seisneb nõutav kahju; millise teoga ja missuguse kahju kumbki kostja hagejale tekitas; kui hageja on seisukohal, et Geldex OÜ algatas põhjendamatult hageja vastu täitemenetluse, siis miks täitemenetlust ei oleks hageja arvates tohtinud läbi viia; mis oli täitedokument, mida täitemenetluses täideti, milliste nõuete täitmiseks täitemenetlus algatati ning millises ulatuses nõuded täitemenetluses rahuldati; mida heidab hageja ette kaasomandi osa ostnud Realia Investeeringud OÜ-le. Kohus märkis, et kui hageja soovib nõuda kahju hüvitamist summas 74 000 eurot, on hagihind 74 000 eurot, millise hinnaga hagilt tuleb tasuda riigilõiv 1 100 eurot.
3.Vaatamata hageja avaldatule, et ei soovi riigi õigusabi, soovitas kohus hagejal siiski kaaluda menetluses osalemist professionaalse esindaja kaudu tagamaks, et hageja õigused ei jääks menetluses piisava kaitseta ning hageja esitatav oleks kohtule arusaadav. Kohus selgitas, et kui isikul ei ole majandusliku seisundi tõttu võimalik õigusteenuse eest tasuda, on kohtule võimalik esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks. Soodsamat õigusabi on võimalik saada ka Justiitsministeeriumi poolt rahastatava õigusnõustamise teenuse kaudu, mida pakub Eesti Õigusbüroo OÜ.
4.08.12.2017 esitas hageja täiendatud hagiavalduse ja maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta. Täiendatud hagi kohaselt soovib hageja lisaks Geldex OÜ-le ja Realia Investeeringud OÜ-le esitada nõuet ka KK ja TT vastu. Hagi kohaselt kuulus hagejale 2/4 kaasomandiosa kinnistust, mis oli koormatud hüpoteegiga. Hüpoteek tagas kahest laenulepingust tulenevaid kohustusi, laenulepingud olid sõlmitud Euro Kreedex OÜ-ga. Alates 2016 aprillist hageja enam laenumakseid ei tasunud, kuna sai teada, et Euro Kreedex OÜ-l puudub tegevusluba. Laenulepingud öeldi üles, kokku oli kahe laenu jääk 23 946,44 eurot. Geldex OÜ avalduse alusel algatati täitemenetlus, kuigi hagejal Geldex OÜ-ga lepingulist suhet ei olnud. Täitemenetluses seati keelumärge hagejale kuulunud 2/4 kaasomandiosale kinnistust, kuigi laenu katteks piisanuks 1/4 kaasomandiosa müümisest. Hageja omandi müügi organiseerisid Pindi Kinnisvarabüroo maakler KK ja kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo. Hageja luba müümiseks ei andnud. Maakler KK hindas hageja omandiosa liiga madalalt, maakleril puudus hindamiseks nõutav luba. Kaasomandiosa väärtus oli 138 000-148 000 eurot, see müüdi aga hinnaga alla 100 000 euro. Hageja leiab, et kostjad on sellega seoses saanud kasu. 1/4 ulatuses omandati hageja omand tasuta. Hageja omandi ostja oli Pindi Kinnisvarabüroo projektijuht TT, Realia Investeeringud OÜ. Hageja müügist raha ei saanud. Hageja soovib hagiavalduse kohaselt nõuda finantsilist kahju tasuta omandatud 1/4 omandi ulatuses selliselt, et Pindi Kinnisvara büroo maakler KK-lt välja mõista 37 000 eurot ja sama büroo projektijuhilt TT-lt 37 000 eurot; samuti isikukahju Geldex OÜ-lt 2 000 eurot. Hagis on kostjaks märgitud ka Realia Investeeringud OÜ, kuid nõuet hageja hagiavalduses nimetatud kostja vastu esitanud ei ole. Hagile lisatud lisal 3, mille pealkiri on „III kostja Realia Investeeringud OÜ“ on hageja märkinud, et ostja oli TT, hageja soovib oma omandi tagastamist 1/4 ulatuses, omandi mittetagastamisel soovib saada 37 000 eurot. Kelle vastu soovib hageja nimetatud nõuded esitada, lisast 3 ei selgu. Esimese astme kohtu määrus

2(5)

5.Harju Maakohus keeldus 21. detsembri 2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.
6.Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei ole hagist arusaadav, millise nõude soovib hageja esitada Realia Investeeringud OÜ vastu. Hageja ei ole esitanud kahjunõuete arvestust. Hageja ei ole selgitanud ka kõiki 22.11.2017 määrusega nõutud faktilisi asjaolusid, sh millise teoga ja missuguse kahju iga kostja hageja arvates hagejale tekitas ning kõik täitemenetlusega seonduvad asjaolud. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ei esita vaatamata kohtu selgitustele selgeid nõudeid ega too arusaadavalt välja nõuete aluseks olevaid asjaolusid, puudub hagil rahuldamise perspektiiv. Kohus on selgitanud hagejale võimalust osaleda menetluses professionaalse esindaja kaudu ning taotleda vajadusel riigi õigusabi. Hageja on märkinud, et ta riigi õigusabi ei soovi.
7.Hageja esitatust on arusaadav, et hageja heidab Geldex OÜ-le ette, et Geldex OÜ esitas avalduse täitemenetluse läbiviimiseks, et realiseerida hagejale kuulunud kinnistu kaasomandiosal lasunud hüpoteek. Samas on hageja märkinud ka, et hüpoteek tagas laenulepingutest tulenevaid kohustusi ning et hagejal oli laenulepingutest tulenev võlgnevus. Hageja välja toodust ei selgu, millist kohustust Geldex OÜ hageja arvates täitemenetluse algatamisega rikkus või miks oli täitemenetluse algatamise avalduse esitamine õigusvastane. Asjaolu, et Geldex OÜ ei olnud hagejaga sõlmitud laenulepingute pooleks, ei tähenda, et Geldex OÜ ei oleks võinud omandada laenuandja lepingutest tulenevaid õiguseid ja kohustusi.
8.Kohus selgitas, et täitemenetluse viib läbi kohtutäitur, mitte sissenõudja ning et täitemenetlus viiakse läbi täitemenetluse seadustikus (TMS) ettenähtud korras. Kui hageja on seisukohal, et täitemenetlust ei viidud läbi vastavalt seadusele, näiteks põhjusel, et kohtutäitur arestis liiga palju hageja vara või et hagejale ei ole välja makstud sissenõude rahuldamisest ja täitekulude katmisest üle jäänud raha, ei ole selliste rikkumiste eest vastutav mitte sissenõudja, vaid kohtutäitur. TMS § 217-223 näeb ette võlgniku õiguskaitsevahendid täitemenetluses. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohus saab aru, et 2 000 euro isikukahju all peab hageja silmas mittevaralist kahju. Kohus leiab, et hagis ei ole välja toodud asjaolusid, mis võiks tõendatuse korral kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise hagejal Geldex OÜ vastu. Seetõttu puudub Geldex OÜ vastu esitatud nõudel kohtu hinnangul rahuldamise perspektiiv.
9.Hagi kohaselt heidab hageja KK-le ette, et KK maaklerina hindas valesti hagejale kuulunud kaasomandiosa väärtust ega olnud väärtuse hindamiseks pädev. Kaasomandiosa hindamine ja müük toimus täitemenetluse raames. Kohus leiab, et kui hageja ei nõustunud täitemenetluses kaasomandiosa väärtuse hinnanguga, tulnuks hagejal tulenevalt TMS § 74 lg 7 vaidlustada hind kohtutäiturile esitatava kaebusega TMS §-s 217 sätestatud korras. Hagis esitatust ei nähtu, et KK oleks rikkunud ühtegi kohustust hageja suhtes, märgitud ei ole asjaolusid, millega seoses võinuks hagejal tekkida kahju hüvitamise nõue KK suhtes. Seetõttu on KK vastu esitatud kahju hüvitamise nõue rahuldamise perspektiivita.
10.Hageja välja toodust jääb ebaselgeks, kas hagejale kuulunud kaasomandiosa ostis TT või Realia Investeeringud OÜ, kuid on arusaadav, et kaasomandiosa müüdi täitemenetluses. Asjaolust, et vara müüdi hageja arvates liiga odavalt, ei saa tuleneda kahju hüvitamise nõuet ostja vastu. Tulenevalt TMS § 137, § 96, § 93, § 160 on vara enampakkumisel müümisel parima pakkumise tegijal õigus vara omandada enampakkumise aktis märgitud tingimustel. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagejal võinuks tekkida nõudeid ka TT või Realia Investeeringud OÜ vastu.

3(5)

11.Eeltoodust tulenevalt keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole selle eesmärki võimalik saavutada. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Edasine menetluse käik ja määruskaebus
12.Hageja esitas 22.01.2018 kaaskirjana pealkirjastatud avalduse koos uue hagiavalduse tervikteksti ja selle lisadega. Hageja palub kaaskirjas hagiavaldust menetleda ja algatada kahju väljamõistmine. Hageja on märkinud riigilõivu 50 euro tasumise selgituseks „Riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamiseks – 19.01.2018 – 50 eurot“. Osundatud kaaskirjas avaldab hageja, et ta riigi õigusabi ei soovi. Kohus käsitles esitatud avaldust kui hageja soovi esitada määruskaebus 21.12.2017 kohtumäärusele, mistõttu jättis kohus puudustest tingituna esitatud dokumendi käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
13.07.02.2018 esitas hageja määruskaebusena pealkirjastatud avalduse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 21.12.2017 kohtumääruse, millega kohus keeldus hagi menetlusse võtmast. Tõenditena on lisatud määruskaebusele 22.01.2018 kohtule esitatud hagiavalduse lisad. Hageja nõuab varalise kahju hüvitamist ja palub võtta hagi menetlusse. 06.02.2018 dateeringuga kaaskirjas märgib avaldaja, et ei soovi riigi õigusabi (tl 76).
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Maakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses toodu alust kaebuse rahuldamiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole ka uues hagiavalduse terviktekstis ega 07.02.2018 määruskaebusele lisatud täiendustes toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaksid alust tema hagi perspektiivikuse osas teistsugusele seisukohale jõudmiseks, kui 21.12.2017 määruses. Maakohus on 22.11.2017 määrusega hagejale selgitanud võimalust riigi õigusabi taotlemiseks ning riigi poolt rahastatava õigusnõustamise teenuse saamiseks. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hagi menetlusse võtmata jätmise kohta ega korda neid (TsMS § 659, § 654 lg 6).
16.Maakohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud sätte peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt RKTKm nr 3-2-1-120-13, p 12; 3-2-1-177-16, p 10).
17.Kolleegium märgib, et vaatamata maakohtus antud võimalusele täpsustada hagieset ja hagi aluseks olevaid asjaolusid (tl 25-27), ei ole hageja seda siiski piisavalt teinud. Pärast haginõude täpsustamist on võimalik piisavalt järeldada hagieset, milleks on rahaline nõue kahju hüvitamiseks, kuid hageja ei ole erinevate kostjate puhul toonud esile selliseid asjaolusid, millest

4(5)

võiks järeldada kahju tekitamist lepingust või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega hageja suhtes või et kostjatel võiks olla õigusvastaselt (deliktiga) tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Maakohus on hagi perspektiivi hinnates proovinud erinevate kostjate vastu esitatud rahanõuet hageja esitatud asjaoludega siduda ja leidnud õigesti, et hageja ei ole toonud hagis välja asjaolusid, mis annaksid aluse nende õigsuse korral hagi rahuldada.

18.Seega jättis maakohus eelnevat arvestades hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigesti menetlusse võtmata, kuna hagi alusena esile toodud asjaolud ei oleks ka tõendatuse korral olnud piisavad hagi rahuldamiseks. Maakohus andis hagejale piisava võimaluse hagi täpsustada, selgitades selle probleeme. Kui hageja ei olnud võimeline ennast ise esindama, võinuks ta võtta endale menetluseks esindaja või taotleda esindaja määramist riigi õigusabi korras. Vaatamata hageja avaldustele, et ta riigi õigusabi ei soovi, on maakohus selgitanud erinevaid võimalusi õigusabi saamiseks ning õigesti veelkord viidanud kooskõlas TsMS § 217 lg-ga 8 võimalusele saada riigi õigusabi.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna hagi jäeti menetlusse võtmata, ei ole kostjad menetlusest osa võtnud ning puuduvad ka menetluskulud, mida hagejalt välja mõista.
20.Ringkonnakohus selgitab, et antud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei välista hageja õigust nõuetekohase hagiga uuesti kohtusse pöörduda.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval