Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.03.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-8425
Tsiviilasi
XX hagi AS Martinoza vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Martinoza apellatsioonkaebus Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 3684,16 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Tavo Tiits
ja
Kostja (apellant): AS Martinoza (registrikood 10078109, asukoht Narva mnt 4, 10117 Tallinn), lepinguline esindaja Margit Saar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 03.10.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS Martinoza kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 30.05.2016 Harju Maakohtule hagi AS Martinoza (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ja YY 27.10.2014 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja omandas kostjalt korteriomandi asukohaga XXX, Viimsi vald. 27.10.2014 allkirjastati korteri üleandmise-vastuvõtmise akti. Pärast 2014/2015 kütteperioodi lõppu ilmnes, et korteri parkettpõrand on ebatasane, lainetab, on kohati üles pundunud, pealkäimisel vajub ja nagiseb. Korteri üleandmisel parkettpõrandal puuduseid näha ei olnud ning ka kostja ei teavitanud puuduste esinemisest.
3.17.04.2015 pöördus hageja kindlustusandja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali poole. 08.05.2015 teatas kindlustusandja, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, kuna parkettpõrand on paigaldatud ebakvaliteetselt. 16.06.2015 pöördus hageja kostja poole puuduse kõrvaldamiseks. Kostja keeldus 21.06.2015 e-kirjas puuduse kõrvaldamisest ning hageja tellis seetõttu ekspertarvamuse. 28.04.2016 ekspertarvamuse kohaselt ei vasta korteri parkettpõrand keskmisele kvaliteedile ning kogu liimitud laudparkett tuleb lahti võtta ja asendada uuega. 02.05.2016 palus hageja kostjalt taas puuduse kõrvaldamist ning kahju hüvitamist. 12.05.2016 vastas kostja, et ei pea ennast korteri müügilepingu rikkumise eest vastutavaks, kuna hageja teadis korteri ostmisel, et parkettpõrand ei ole paigaldatud kvaliteetselt. Seega ei vaidle kostja vastu asjaolule, et parkettpõrand ei olnud paigaldatud kvaliteetselt.
4.Hageja palub kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel välja mõista kahjuhüvitise summas 4337,68 euro, mis koosneb parkettpõranda välja vahetamise kulust 3193,68 eurot; mööbli ümber tõstmise kulust 216 eurot; ööbimiskulust 328 eurot ja ekspertarvamuse kulust 600 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja samaaegselt nii eitab kui kinnitab parkettpõranda puuduste olemasolu. Kostja väide, et hageja teadis müügilepingu sõlmimisel parkettpõranda puudustest, on tõendamata. Tähendust ei oma, et korter oli enne müügilepingu sõlmimist üürniku HH kasutuses, kes väidetavalt kostjat puudustest ei informeerinud, ei ole teada, kas üürnik teadis parkettpõranda puudustest. Kostja teadis või pidi teadma, et parkettpõrand on puudustega, kuna samas korterelamus elav GG märkas juba enne korteri ostmist, et parkettpõrand ei ole nõuetekohane ning leppis kostjaga kokku, et kostja kõrvaldab puuduse enne müügilepingu sõlmimist.
6.Pooled ei ole korteri ja selle parkettpõranda omadustes eraldi kokku leppinud VÕS § 217 lg 1 p 1 mõttes. Hageja sai korterit ostes eeldada pigem kõrgemate, kui keskmiste kvaliteedinõuete täitmist, sest kostja reklaamis müügikuulutuses korterit uuena ja ka korteri üleandmise-vastuvõtmise aktis on korteri seisukorraks märgitud hea. Korteri parkettpõranda keskmise kvaliteedi nõuded on tuletatavad dokumendist Viimistlus RYL 2000 peatükist 77 „Puit- ja plaatalusel põrandakatete paigaldamine”, alapunktist
77 „Parketitöö”. Parkettpõrand ei vasta RYL 2000 2. kvaliteediklassi nõuetele ja ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 p-i 2 ja VÕS § 77 lg 1 mõttes. Puudused ei tulene hageja või tema pereliikmete tegevusest/tegevusetusest ega ka põranda märgumisest nagu väidab kostja.
7.Kostja vastutust müügilepingu rikkumise eest ei välista ega piira lepingu p-des 3.3.1 ja 3.3.2 sisalduv kinnitus, et hageja on korteri ostueelselt üle vaadanud ja nõustunud selle ostma seisundis nagu see oli lepingu sõlmimise ajal (vt RKTKo nr 3-2-1-100-15, p 33).
8.Kostja väide ekspertarvamuse usaldusväärsusest on esitatud hilinenult (pärast eelmenetluse lõppu). Ebaõige on kostja väide, et ekspertiisi tegemisel ei toimunud põrandakonstruktsiooni avamist.
9.Kahjuhüvitise vähendamiseks puudub alus, kuna põranda väljavahetamise korral hagejale mingit kasu seetõttu ei teki ja hageja rikastumisest rääkida ei saa. Kostja vastuväited hagile
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja selgitas, et lepingu esemeks olnud korter asub ehitises, mis on olulises osas valminud aastal 2008. Kostja oli korteri kolmas omanik. Kostja soetas korteri 2010. aasta detsembris täitemenetluses läbiviidud enampakkumiselt, millest tulenevalt ei kandunud kostjale üle vastutus hoone ehitaja ega eelmise omaniku tehtud võimalike vigade eest (VÕS § 217 lg 3). Korter valmis 2011. aasta sügiseks ning korter oli üürilepingu alusel kasutuses 26.08.2013 kuni 25.08.2014. Eluruumi kasutamisel sai siseviimistlus mõnevõrra kahjustada ning seega olid põrandad mõnetise kuluvuse astmega. Korteri parkettpõranda puudused pidid hagejale olema nähtavad juba enne korteri ostmise otsuse langetamist. Hageja käis enne ostuotsuse tegemist mitmel korral korteris ja vaatas korteri väga tähelepanelikult üle, palus korteri viia temale sobivasse seisukorda ning tegi pärast korteri teistkordset ülevaatust ostuotsuse. Ka korterisse sisse kolides vaatas hageja korteri seisundi üle. Hageja on müügilepingu sõlmimisel kinnitanud, et ta on korteri ja selle oluliste osade seisundiga tutvunud ning nõustub korterit ostma seisundis, millises see oli müügilepingu allkirjastamise päeval. 25.08.2014 üleandmise-vastuvõtmise akti ja tunnistaja AA ütlustega on tõendatud, et korteri, sh põranda seisukord oli hea, pigem väga hea.
12.Hageja oli teadlik parkettpõranda seisukorrast ning seega ei ole kostja lepingut rikkunud (VÕS § 218 lg 4). Veenvad ei ole hageja väited selle kohta, et ta avastas põranda puudused alles pärast 2014/2015 kütteperioodi lõppu. Juhul, kui põrand on ebatasane ja sellele on paigaldatud parkett, ei ole kuidagi võimalik, et ebatasasusest tingitud puudused ilmnesid hoolimata selle aktiivsest kasutamisest ja mitmest kütteperioodist alles ca neli aastat pärast põranda paigaldamist. Suure tõenäosusega toimus korteris kindlustusjuhtum, väidetav pundumine sai olla tingitud akna või rõdule avaneva ukse lahti jätmisest, või muul põhjusel (vaasi ümberminek, loksumised lemmiklooma veenõust vm) vedeliku või märja eseme parketile sattumisest.
13.Ehitustava RYL 2000 järgi on valmisparketile lubatud paine L/600. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et see avastatud vajumine (paine) oleks lubatust rohkem. Kostja tellis ja andis parketi paigaldanud töövõtjale üle parketi koos alusvaibaga. Puudub alus eeldada, et töövõtja otsustas alusvaipa mitte panna, vaid soetada liim ja paigaldada parkett liimituna. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei saa tõsikindlalt järeldada, et korteris ei ole parketi alusvaipa paigaldatud. Väidetav konstruktsioonide avamine on seisnenud vaid ühe ukse lävepaku äravõtmises. On ilmne, et kõik väidetavad ebatasasused on lubatud hälbe piires +/-3mm / 2m kohta.
14.Kostjal puudub kohustus kulutuste hüvitamiseks. Hageja on esitanud tulevikus tekkida võiva kulutuse hüvitamise nõude summas 3193,68, mis on väidetavalt kogu korterisse
paigaldatud parketi vahetamise kulu. On ilmne, et hageja elukvaliteeti ei mõjuta kuidagi köögis (külmkapi jala ja lemmiklooma kausi vahel) mõõdetud parketi 4mm kalle. Puuduvad mistahes tõendid, et kalle esineks ka mujalt mõõdetuna. Üheski toas ei ole vajadust teha kulutusi põranda säilitamiseks või kaitsmiseks. Kulu mööbli nihutamiseks summas 216 eurot ei ole vajalik ega põhjendatud. Ka ööbimiskulu 328 eurot ja ekspertarvamuse kulu 600 eurot ei ole põhjendatud. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et osa hageja nõutavast kahjust on põhjendatud, tuleb see arvestada taastamisväärtuse põhimõttel. Kostja hinnangul on parkettpõranda amortiseerumise aeg 10 aastat. Seega saab taastamisväärtus olla üksnes 50% nõutavast ja kohtu hinnangul põhjendatud ja tõendatud kahjust. Esimese astme kohtu otsus
15.Harju Maakohtu 03.10.2017 otsusega rahuldati hagiavaldus osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 3409,68 eurot ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.05.2016 kuni kohase täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud 21,40 % ulatuses hageja ja 78,60 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Maakohus rahuldas poolte taotlused 05.09.2017 protokolli parandamiseks ning luges õigeks protokolli lk-l 1 märgitud hageja esindaja vastuse järgmiselt: „/---/ Lisaks on ekspertiisiaktis hagi lisa 6 täiendavalt välja toodud ka varjatud puudused, konstruktsiooni avamisel leiti, et puudus aluskate ja põrand ei olnud ujuv, laudparkett on paigaldatud ebakvaliteetselt liimituna“; luges õigeks protokolli lk-l 4 märgitud hageja esindaja vastuse järgmiselt: „/---/ Põrand on paigaldatud otse betoonile ebakvaliteetselt liimituna ja mõõdetud tasasushälbed ületavad suurima lubatud hälbe, sellest tulenevalt aluspind ei saa tasane olla, millele viitab ka see, et seina äärne kapp on viltu, kuigi sein ise on loodis“; luges õigeks protokolli lk-l 5 on märgitud hageja esindaja vastuse: „/---/ Kostja vastus hagile lisa 3. 01.12 tõendite esitamise dokument – kõik lisad“; luges õigeks protokollis lk-l 3 tunnistaja nimeks AA.
16.Poolte 07.09.2017 taotlused protokolli parandamiseks on põhjendatud. Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1 peab protokoll mh kajastama menetlustoimingu olulist käiku. Hagejate osundatud laused on menetlustoimingu seisukohalt olulised.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas korter, sh pakettpõrand, vastab lepingutingimustele. Maakohus märkis, et kuivõrd pooled ei ole parkettpõranda omadustes eraldi kokku leppinud, siis pidi parkettpõrand olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtule esitatud müügikuulutusega on tõendamist leidnud, et kostja reklaamis müügikuulutuses korterit uuena (tl 120, I kd). Samuti on korteri 27.10.2014 üleandmise-vastuvõtmise aktis eluruumi seisukorraks märgitud hea (tl 24, I kd). Tunnistaja AA ja hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et korteri üleandmisel parkettpõranda puuduseid näha ei olnud. Samuti ei teavitanud kostja ostueelselt hagejat, et korteri parkettpõrandal oleks mistahes puuduseid. Korteri väidetav kasutamine üürniku HH poolt ei tähenda, et korteril puuduseid ei esinenud. Üürnik ei pruugi üüritava asja suhtes olla sama nõudlik kui korteri omanik ja sellest tulenevalt ei pruukinud ta parketi puuduseid näha ega tunnetada. Ehituse töövõtulepingust nähtuvalt pidi parketi paigaldustööde kvaliteet vastama RYL 2000 2. kvaliteediklassi normidele (tl 61, I kd). 03.04.2016 ekspertiisiaktiga on tõendatud, et korteri parkettpõrand ei vasta RYL 2000 2. kvaliteediklassi nõuetele ning ei ole seega keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 p 2 ja VÕS § 77 lg 1 mõttes. Ka kostja on 12.05.2016 kirjas märkinud, et hageja poolt kirjeldatud parkettpõranda puudused pidid olema nähtavad ja kuuldavad juba ostuotsuse tegemisel, kuna tegemist ei olnud uue korteriomandiga (tl 46). Kostja vastuväited
ekspertiisakti ebausaldusväärsuse kohta on põhjendamatud ja tõendamata. Kohtul ei ole alust kahelda EKEI poolt riiklikult tunnustatud eksperdi II ja ehitusekspert EE pädevuses. Samuti on nimetatud väide esitatud hilinenult pärast eelmenetluse lõppu.
18.Kostja vastutab müügilepingu rikkumise eest (VÕS § 218 lg-d 1 ja 4). Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis korteri, sh parketi omadusi ja ostis teadvalt nimetatud omadustega korteri. Kostja rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 2). Kostja vastutust ei välista ega piira ka lepingu p-des 3.3.1 ja 3.3.2 sisalduv kinnitus, et hageja on korteri ostueelselt üle vaadanud ja nõustunud selle ostma seisundis nagu see oli lepingu sõlmimise ajal (vt RKTKo nr 3-2-1-100-15, p 33). Korteri parkettpõrandal lepingu sõlmimise ajal veel väliselt tajutavaid puuduseid ei esinenud ning varjatud puudusi ei saanud tavapärase välise ülevaatuse käigus avastada.
19.Hageja tulevikus tekkiv varalise kahju nõue on põhjendatud osaliselt, s.o 3409,68 euro osas (VÕS § 128 lg 3, § 127 lg 6). Kostja teadis või vähemalt pidi mõistma, et suure tõenäosusega on hageja korteri parkettpõrand puudustega, sest aluspõranda ebatasasuse ja parketi lainetamisega on samas kortermajas olnud probleeme ka teistes kortertites, mis oli kostjale teada. Põhjendatud on parkettpõranda tervikuna välja vahetamine. Kostja ei ole tõendanud, et parkettpõrand tuleks välja vahetada osaliselt.
20.Ekspertarvamuse kohaselt on uue parkettpõranda maksumus 3193,68 eurot (tl 35, I kd). Hageja esitas kohtule Melhor Ehitus OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt on uue parketi paigaldamise kulu 3420 eurot (tl 134, I kd) ning Klokman Ehitus OÜ hinnapakkumise kohaselt 4190 eurot (tl 135, I kd). Seega on hageja poolt esitatud parketi hinnad kallinenud võrreldes ekspertavamuses märgituga. Kohtu hinnangul on parketi kulu vajalik ja hageja poolt nõutud summa 3193,68 eurot on mõistlik ja põhjendatud.
21.Mööbli ümber paigutamise kulu 216 eurot (21,60 eurot/h x 10 h) on põhjendatud. Kuna kogu korteris on tarvis parkett vahetada, siis on vajalik ka mööblit kõikides tubades nihutada. Üldteada asjaolu on, et raske mööbli (kapid, diivanid, voodid jms) liigutamise näol on tegemist füüsiliselt raske tööga ning ei saa eeldada, et seda oleks võimalik teha hagejal ja tema elukaaslasel. Klokman ehitus hinnapakkumise kohaselt on haldus ja ettevõtte kulud, mööbli liigutamised, köögimööbli aluskappide lahti ja kokku panemine, transport, eeltööd, koristus, prügivedu ja utiliseerimine kokku 622 eurot (tl 135). Seega on ekspertarvamuses välja toodud mööbli ümber paigutamise kulu 216 eurot mõistlik ja põhjendatud. Põhjendatud kuluks ei ole ööbimiskulu 328 eurot ega ekspertarvamuse tellimise kulu 600 eurot. Põhjendatud on hageja nõue välja mõista kostjalt viivis summalt 3409,68 eurot alates hagi esitamisest (VÕS § 113 lg 1).
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata väited ja tõendid ei oma kohtu arvates tähtsust ja seetõttu kohus neid kohtuotsuses ei käsitle. Tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5 jättis kohus vastuvõetud, kuid otsuses käsitlemata tõendid arvestamata. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
24.Maakohus on hageja protokolli parandamise taotluse rahuldamisel rikkunud poolte võrdsuse põhimõtet ja protokolli vastavuse põhimõtet. Hageja esindaja ei avaldanud kohtuistungil selliseid väiteid nagu kohus paranduste tegemise korras protokolli kandis. Kohtuotsusega protokollis muudatuste tegemine ei ole lubatav. Maakohus muutis kohtuistungi protokolli olulise hilinemisega.
25.Maakohus rikkus dispositiivsuse põhimõtet ning ei ole kohelnud pooli võrdselt. Maakohus ei ole kostjale tõendamiskoormist selgitanud. Maakohus otsustas ilma poole taotluseta kuulata hageja üle vande all olukorras, kus TsMS §-s 2681 ettenähtud
eeldused ei olnud täidetud. Hageja oleks saanud oma väiteid tõendada ka muude tõenditega, nt üürniku ütlustega või korteri kaasomaniku ütlustega.
26.Üllatuslikult kritiseerib maakohus otsuse p-s 26 kostja endise üürniku tajumisvõimet ja nimetatu võimalikke seisukohti, kuigi pooled ei ole menetluses sellele tuginenud.
27.Maakohus on ekslikult lugenud tuvastatuks ebaselge ja vaieldava asjaolu, et hageja avastas pärast 2014/2015 kütteperioodi, et parkettpõrand on puudustega. Maakohus tugines 2015. aastal kindlustusandja eksperdi poolt koostatud ekspertarvamusele, mida kohtule esitatud ei ole. Kindlustusandjat abistav ehitusekspert ei ole pädev andma hinnangut müügilepingu tingimuste täitmisele.
28.Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus tuvastas, et korteri üleandmisel ei olnud puuduseid näha, kuid luges samas tunnistaja ütlustega tuvastatuks, et parkett nagises. Parketi nagisemine ei mõjutanud aga hageja ostuotsuse tegemist. Maakohus ei ole selgitanud, mis on keskmise kvaliteediga parketi omadused ca kuus aastat pärast parketi paigaldamist ning ei ole parkettpõranda hindamisel arvestanud normaalse kuluvusega.
29.Maakohus pidi 03.04.2016 ekspertarvamust hindama dokumentaalse tõendina ning on seega rikkunud TsMS § 272 lg-t 2 ja 293 lg-t 2. Maakohus ei ole arvestanud kostja vastuväiteid eksperthinnangule, vastuväidete esitamise õigus ei lõpe eelmenetlusega.
30.Maakohus on jaotanud tõendamiskoormise ebaõigesti. Kostja ei pea tõendama võimaliku puuduse olemasolu ja selle tekkepõhjust. Maakohus ei ole hinnanud kostja väited selle kohta, et põranda tervikuna väljavahetamiseks puudub mõistlik põhjendus.
31.Maakohus on jätnud kostja vastuväited ja esitatud tõendid (mh 01.12.2016 ja 19.01.2017 esitatud tõendid) tähelepanuta. Pooled ei ole kokku leppinud, et parkettpõrand pidi olema paigaldatud tingimata alusvaibale. Otsusest ei ole arusaadav, kas väidetav varjatud puudus seisneb parketi aluskatte puudumises või parketi aluspõrandale liimimises. RYL 2000 nõuetele vastavad mõlemad lahendused (aluskattele paigaldamine või liimimine). Maakohus on teinud kogu parketi aluse kohta järelduse ühe uksepaku kohal mõnesentimeetrise ava põhjal. Maakohus ei pööranud tähelepanu kostja ütlustele selle kohta, et puudused tekkisid hageja enda tegevuse tõttu ning et kütteperioodist tingitud muutused pidi ilmnema mitu aastat enne müügitehingut. Maakohus on andnud kostja kirjale (tl 46) ebaõige sisu.
32.Maakohus on lugenud tõendatuks tulevikus tekkiva kahju hüvitamise nõude ilma selle aluseks olevate tõenditeta. Hageja ei ole tõendanud, et ta on jätkuvalt korteriomandi omanik. Tõendamata on kulutuste tegemise vajalikkus. Maakohus on jätnud tähelepanuta tehingueelse kirjavahetuse, mis tõendab, et kostja teadis korteri varasemast kasutusest, nägi normaalsest kuluvusest tekkinud puudusi ja nõudis neist osa parandamist. Maakohus oleks pidanud hüvitise määramisel arvestama VÕS § 127 lg-ga
5.Elutoa ja köögi põranda vahetamise vajalikkus ei ole tuvastatud. Lastetubades ei ole parketi vahetamise vajadus seotud kostja tegevusega. Kõikide tubade parketi olukord on omane põranda amortiseerumise astmele.
33.Kui kohus peaks asuma seisukohale, et osa hageja nõutavast kahjust on põhjendatud, tuleb see arvestada taastamisväärtuse põhimõttel. Kostja hinnangul on parkettpõranda amortiseerumise aeg 10 aastat. Seega saab taastamisväärtus olla üksnes 50% nõutavast ja kohtu hinnangul põhjendatud ja tõendatud kahjust.
Vastustaja seisukoht
34.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
36.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
37.Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
38.Pooled vaidlevad selle üle, kas müügilepingu esemeks oleva korteri parkettpõrandatel esinesid varjatud puudused, mistõttu korter ei vasta lepingutingimustele. Maakohus leidis põhjendatult, et kuivõrd pooled ei ole parkettpõranda omadustes eraldi kokku leppinud, siis pidi parkettpõrand olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja esitas maakohtu menetluses ehitusekspertide EE ja II 28.04.2016 parkettpõranda ülevaatuse ja seisukorra hinnangu akti (ekspertarvamus, I kd, lk 29-35). Tegemist ei ole TsMS 32s peatükis sätestatud ekspertarvamusega kui eraldi tõendi liigiga, mille üle pole ka vaidlust. Tegemist on TsMS § 272 lg-s 2 sätestatud dokumentaalse tõendiga, mida maakohus on ka sellisena hinnanud ja leidnud selle alusel, et korteri parkettpõrandad ei vasta vähemalt keskmisele kvaliteedile. Alusetud on kostja etteheited selle dokumentaalse tõendi usaldusväärsuse suhtes. Ülevaatuse akti koostasid sõltumatud ja oma ala kogenud asjatundjad EE, kes on volitatud ehituseinsener tase 8, ekspert, konstruktor ja II, kes on samuti volitatud ehitusinsener, tase 8 ja EKEI riiklikult tunnustatud ekspert.
39.Maakohus ei tuginenud 2015. aastal kindlustusandja eksperdi poolt koostatud ekspertarvamusele, mida kohtule esitatud ei ole. Maakohus viitas UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali kirjalikule teatele, milles teatati hagejale, et tegu ei ole kindlustusjuhtumiga ning ehituseksperdi hinnangul on parketi vajumise põhjuseks peale astumisel ebatasane aluspõrand (I kd, lk 235).
40.Põhjendamatud on kostja etteheited, et maakohus ei ole selgitanud, mis on keskmise kvaliteediga parketi omadused ning ei ole parkettpõranda hindamisel arvestanud normaalse kulumisega. Hageja nõue ei ole seostatav parketi kulumisega, vaid selle paigaldusvigadega. Asjakohatu on kostja väide, et pooled ei ole kokku leppinud, et parkettpõrand pidi olema paigaldatud tingimata alusvaibale ja ei ole arusaadav, kas väidetav varjatud puudus seisneb parketi aluskatte puudumises või parketi aluspõrandale liimimises. Õige on kostja arusaam, et RYL 2000 nõuetele vastavad mõlemad lahendused (aluskattele paigaldamine või liimimine). Ekspertarvamuses ei heideta ette aluskatte puudumist, vaid seda, et laudparkett on paigaldatud betoonplaadile ebakvaliteetselt liimituna. Eksperdid üksnes konstateerivad, et põrandakonstruktsiooni avamisel selgus, et laudparkett pole paigaldatud ujuvana, kuna puudub aluskate. Seega pole antud juhul kasutatud esimest lahendust, kus parkett paigaldatakse ujuvana aluskattele, vaid on kasutatud teist lahendust, kus parkett liimitakse otse betoonplaadile. Eksperdid märgivad, et kvaliteetsel parketitööl on laudparkett aluse külge liimitud ühtlaselt ja püsivalt. Vaadeldud objektil ei ole laudparketi aluspõrandale liimimine
kvaliteetne. Ülevaadatud korteris ei ole parkett ühtlaselt aluse küljes kinni, on kohati ülesse kumminud, lainetab ja pealkäimisel vajub. Kuna parkett ei ole püsivalt aluse küljes kinni, siis pealeastumisel mõõdud muutuvad, mistõttu põranda kvaliteedi hindamisel antud juhul ei ole määrav põranda tasasuse hälve, vaid asjaolu, et parkett ei ole korralikult aluse külge liimitud. Eksperdid leiavad, et põrand tuleb lahti võtta ja uuesti paigaldada tasasele aluspinnale. Ekspertide hinnangul on kahtlust arvata, et aluspind ei ole tasane, kuna seina äärde paigaldatud kapp on loodis seina suhtes kaldu. Kostja ei ole neid ekspertide poolt tehtud järeldusi ümber lükanud ühegi omapoolse tõendiga, rääkimata samaväärse tõendi esitamisest.
41.Nõustuda ei saa kostja arvamusega, et põranda tervikuna väljavahetamiseks puudub mõistlik põhjendus. Ekspertide hinnang puudutab parketi seisukorda kõikides tubades. Põrandapinna ebatasasused ja parketi aluspinnast lahtiolek on nähtav fotodel. Aktis on fikseeritud ka ebakvaliteetse laudparketi maht 76,04 m2 . Põranda aluspinda pole võimalik tasandada kogu parketti lahti võtmata. Kostja pole ümber lükanud ekspertide seisukohta, et alusele liimitud parkett puruneb lahtivõtmisel ja vana liimi eemaldamine parketilt ilma parketti kahjustamata on võimatu, mistõttu tuleb kogu liimitud laudparkett lahti võtta ja asendada uuega.
42.Maakohus ei ole jätnud kostja vastuväited ja esitatud tõendid tähelepanuta. Kostja poolt 01.12.2016 esitatud kirjavahetus, milles hageja juhtis korteri ostmisel tähelepanu nähtavatele puudustele ja 19.01.2017 kostja poolt esitatud maksekorraldus ei lükka kuidagi ümber varjatud puudusena hiljem avastatud parkettpõrandate paigaldusvigasid. Küll aga kinnitab seda kaudselt hageja kirjavahetus sama maja teise korteri omaniku GG-ga, milles viimane märgib, et tal oli põrand valatud ebaühtlaselt ja parkett lainetas. Ta võttis parketi üles, valas suuremad lohud täis ja pani uue parketi peale (I kd, lk 132). Parketi ebakvaliteetne paigaldus, mille maakohus tuvastas, ei saanud tekkida hageja enda käitumise tulemusena.
43.Maakohus ei asunud omaalgatuslikult hindama kostja endise üürniku tajumisvõimet, vaid vastas kostja vastuväitele selle kohta, et parkettpõrandate ebakvaliteetsest ehitamisest tingitud puudus ei saanud ilmneda alles peale 2014/2015 kütteperioodi lõppu, kuna põrandate valmimisest oli möödunud juba kolm kütteperioodi, millisest osal ajal oli korter üürilepingu alusel ka kasutuses. Asjaolu, et parkettpõranda väliselt tajutavad puudused ilmnesid peale 2014/2015 kütteperioodi lõppu, on tõendatud hageja vande all antud ütlustega, mida ei lükka ümber asjaolu, et väidetavalt kasutas korterit eelnevalt mingil ajal üürnik, kes puudustele tähelepanu ei juhtinud.
44.Maakohus ei lugenud kahju hüvitamise nõuet tõendatuks ilma tõenditeta. Hageja tugines kahjusumma määramisel ekspertide hinnangule ümberehituse maksumusest, milles viimased leidsid, et kogu laudparkettpõranda korrastamise maksumus on 3193,68 eurot, millele lisandub mööbli ümberpaigutamisega seotud kulud. Eksperdid märgivad, et toodud maksumuse aluseks olevad ühikuhinnad on kogemuslikud analoogobjektide alusel, kuid eksperdid soovitavad maksumust täpsustada potentsiaalsetelt ehitajatelt taotletud hinnapakkumiste alusel, mis arvestavad hetkel ehitusturul valitsevaid ehitusremonttööde hindu. Hageja on menetluses esitanud kaks hinnapakkumist. 29.04.2016 on Melhor Ehitus teinud hinnapakkumise summas 3420 eurot, mis sisaldab 76 m2 osas vana parketi eemaldamist ja utiliseerimist koos mööbli liigutamise ja tagasi paigaldamisega, uue parketi paigaldamist ja parketi maksumust (I kd, lk 134). 05.12.2014 on Klokman Ehitus OÜ teinud hinnapakkumise põranda vahetuseks summas 4190 eurot, mis samuti sisaldab mööbli ümber paigutamist (I kd, lk 135). Nendele tõenditele tuginedes leidis maakohus õigesti, hageja poolt nõutud summa 3193,68 eurot parketi vahetuseks ja 216 eurot mööbli ümber paigutamiseks on mõistlik ja põhjendatud kulu.
45.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et parkettpõranda amortiseerumise aeg on 10 aastat ja kahju suurus tuleb arvestada taastamisväärtuse põhimõttel. Amortiseerumise aja osas on tegemist kostja paljasõnalise väitega, millega hageja pole nõustunud. Vaidlusalust parkettpõrandat ei saa ka faktiliselt pidada amortiseerunuks. Parkettpõrand oli ostmise ajal kolme aasta vanune ja praktiliselt kasutamata. Välisel ülevaatusel tundus, et põrand on igati heas seisukorras, mida kinnitasid nii hageja kui ka tunnistajana üle kuulatud kostja endine kinnisvarahaldur Anna Keelmann. Samuti müüs kostja korterit uue korteri sildi all. Kasu mahaarvamine kahju hüvitisest oleks praegusel juhul ka ebaõiglane ja vastuolus VÕS § 127 lg 1 järgse kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna hagejal ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-133-15 p 17).
46.Asjaolu, kas hageja on jätkuvalt korteriomandi omanik, ei oma tähtsust müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude puhul. See ei ole olnud maakohtu menetluses ka vaidlusalune küsimus.
47.Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis oleks võinud viia ebaõige kohtulahendini.
48.Maakohus ei ole hageja protokolli parandamise taotluse rahuldamisel rikkunud poolte võrdsuse põhimõtet ja protokolli vastavuse põhimõtet. Mõlemad pooled esitasid protokolli parandamise taotlused ilmsete ebatäpsuste parandamiseks, mille kohus otsuse resolutsiooniga rahuldas. Kohtul on TsMS § 442 lg 4 kohaselt õigus lahendada seni lahendamata taotlused otsuse resolutsiooniga. Kostja ei ole välja toonud, kuidas asjaolu, et kohus lahendas protokolli parandamise taotlused kohtuotsuses, rikkus kostja menetlusõigusi, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise.
49.Maakohus ei ole rikkunud dispositiivsuse põhimõtet ning on kohelnud pooli võrdselt. Poolte vahel puudus vaidlus hageja kahjunõude õigusliku aluse osas, millega nõustus ka maakohus. Pooli esindasid juriidilised esindajad ning nende poolt esitatud väidetest, taotlustest ja tõenditest nähtub, et pooled mõistsid üheselt kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi ja sellega kaasnevat tõendamiskoormise jaotust. Kohtul pole iseenesest kohustust selgitada pooltele seda, kas nende esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). Maakohus tagas pooltele menetluse käigus korduvalt võimaluse esitada oma seisukohtade kinnituseks uusi tõendeid ja võimaldas kostjal taotleda tõendite kogumist.
50.Maakohus ei ole hageja vande all ülekuulamisega kohelnud pooli ebavõrdselt. TsMS § 2681 annab kohtule õiguse omal äranägemisel pooli vande all üle kuulata. Kohus osundas eelistungil põhjendatult, et olukorras, kus kohus rahuldab kostja tunnistaja ülekuulamise taotluse, peab kohus vajalikuks kuulata üle ka hageja vande all. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud 21,40 % ulatuses hageja ja 78,60 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
52.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.