2.Lugeda õigeks protokolli lk-l 1 märgitud Xxxxesindaja vastus järgmiselt: „/---/ Lisaks on ekspertiisiaktis hagi lisa 6 täiendavalt välja toodud ka varjatud puudused, konstruktsiooni avamisel leiti, et puudus aluskate ja põrand ei olnud ujuv, laudparkett on paigaldatud ebakvaliteetselt liimituna“.
3.Lugeda õigeks protokolli lk-l 4 märgitud Xxxxesindaja vastus järgmiselt: „/---/ Põrand on paigaldatud otse betoonile ebakvaliteetselt liimituna ja mõõdetud tasasushälbed ületavad suurima lubatud hälbe, sellest tulenevalt aluspind ei saa tasane olla, millele viitab ka see, et seina äärne kapp on viltu, kuigi sein ise on loodis“.
Lugeda õigeks protokolli lk-l 5 on märgitud Xxxxesindaja vastus: „/---/ Kostja vastus hagile lisa 3. 01.12 tõendite esitamise dokument – kõik lisad“.
5.Lugeda õigeks protokollis lk 3 tunnistaja isiku nimi Anna Keelmann.
6.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
7.Välja mõista AS-ilt Martinoza Xxxxkasuks kahju 3 409,68 eurot.
8.Välja mõista AS-ilt Martinoza Xxxx kasuks viivis nõudelt 3 409,68 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.05.2016 kuni kohase
täitmiseni. Menetluskulude jaotus
9.Jätta menetluskulud 21,40 % ulatuses Xxxxja 78,60 % ulatuses AS-i Martinoza kanda.
10.Määrata menetluskulude kohtuotsuse jõustumist.
rahaline
suuruse
kindlaks
pärast
käesoleva
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Xxxx(edaspidi hageja) esitas 30.05.2016 Harju Maakohtule hagi AS Martinoza (edaspidi kostja) vastu tekitatud kahju 4 337,68 euro ja viivise nõudes alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni. Hageja kahjunõue koosneb parkettpõranda välja vahetamise kulust 3 193,68 eurot; mööbli (sh köögimööbli) ümber tõstmise kulust 216 eurot; ööbimiskulust 328 eurot ja ekspertarvamuse kulust 600 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ja Xxxx 27.10.2014 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja omandas kostjalt korteriomandi (edaspidi korter) aadressiga Heki tee 4-37, Viimsi vald. 27.10.2014 allkirjastasid hageja ja Xxxxühelt poolt ning kostja teiselt korteri üleandmise-vastuvõtmise akti. Korteri üleandmisel korteri parkettpõrandal puuduseid näha ei olnud. Samuti ei teavitanud kostja, et korteri parkettpõrandal oleks puuduseid. Pärast 2014/2015 kütteperioodi lõppu ilmnes, et korteri parkettpõrand on ebatasane, lainetab, on kohati üles pundunud, pealkäimisel vajub ja nagiseb. 17.04.2015 pöördus hageja kindlustusandja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali poole, arvates, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ning kahju hüvitab kindlustusandja. 08. mail 2015 sai hageja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaalilt vastuse, milles teatati, et tegemist pole kindlustusjuhtumiga, mistõttu kindlustusandja kahju ei hüvita. Kindlustusandja hinnangul on parkettpõrand paigaldatud ebakvaliteetselt. 16.06.2015 saatis hageja kostjale e-kirja, milles kirjeldas parkettpõranda puuduseid ning palu kostjal Martinozal puuduse kõrvaldada. Kostja keeldus 21.06.2015 e-kirjas puuduse kõrvaldamisest.
3.Hageja tellis riiklikult tunnustatud eksperdilt ja ehituseksperdilt ekspertarvamuse. 28.04.2016 allkirjastatud ekspertarvamuses on kokkuvõtvalt leitud, et korteri parkettpõrand ei vasta keskmisele kvaliteedile ning kogu liimitud laudparkett tuleb lahti võtta ja asendada uuega. 02. mail 2016 saatis xxxxMartinozale uuesti nõudekirja, paludes parkettpõranda puuduse kõrvaldada või alternatiivselt puuduse kõrvaldamisele hüvitada põranda asendamise maksumuse ning lisaks hüvitada muu seonduv kahju. 12.05.2016 vastas kostja, et ei pea ennast korteri müügilepingu rikkumise eest vastutavaks, kuna hageja teadis korteri ostmisel, et parkettpõrand pole paigaldatud kvaliteetselt.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 05.07.2016 kohtule esitatud seisukohas, et kostja samaaegselt nii eitab kui kinnitab parkettpõranda puuduste olemasolu. Kostja väide parkettpõranda puuduste mitte esinemisest on tõendamata. Tähendust ei oma, et korter oli enne korteri müügilepingu sõlmimist xxxxkasutuses, kes väidetavalt kostjat puudustest ei informeerinud. Korteri väidetav kasutamine xxxxpoolt ei tähenda, et korteril varjatud puuduseid ei esinenud. Pole teada, kas xxxx korteri parkettpõranda puudustest teada sai. Üürilepingust nähtub, et see sõlmiti enne kütteperioodi algust. Pole välistatud, et xxxx ei kasutanud korterit pärast kütteperioodi lõppu. Seega ta ei pruukinud põranda puuduseid näha/kuulda/tunnetada. Samuti pole tõendatud, et xxxx kostjat puudustest ei teavitanud.
Kostja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et konkreetselt hageja teadis korteri müügilepingu sõlmimisel parkettpõranda puudustest. Korteri parkettpõranda puudused ei olnud korteri ülevaatamise ajal nähtavad. Tegemist on varjatud puudustega, mis ilmnesid alles pärast korteri müügilepingu sõlmimist.
5.01.12.2016 korraldaval kohtuistungil selgitab hageja, et pärast kütteperioodi lõppu ilmnes, et parkett on puudustega. Alguses arvas, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, kuid kindlustus leidis, et tegemist on ehituspraagiga. Hageja palus kostjal puudused kõrvaldada, kuid kostja vastas, et tegemist ei ole varjatud puudusega ning väidetavalt oli põranda seisukorraga korteri ostmise ajal võimalik tutvuda. Hageja leiab kohtule 08.12.2016 esitatud seisukohas, et kostja teadis või pidi teadma, et parkettpõrand on puudustega. Samas korterelamus omab korteriomandit nr 6 xxxx, kes omab ehitusalaseid teadmisi. xxxx märkas juba enne korteri ostmist, et parkettpõrand pole nõuetekohane. xxxx leppis kostjaga kokku, et kostja kõrvaldab puuduse enne müügilepingu sõlmimist.
6.Hageja leiab 11.09.2017 kohtukõne teesides, et kostja väide ekspertarvamuse usaldusväärsusest on juba oma sisult alusetu, kuid on ka esitatud hilinenult pärast eelmenetluse lõppu ja tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Juhul, kui kostja oleks eelmenetluse käigus soovinud ekspertarvamuses toodut ümber lükata, oleks kostja pidanud esitama ekspertarvamusega sarnast kaalu omava tõendi. Samuti on väär kostja väide, justkui ei oleks toimunud ekspertiisi tegemisel põrandakonstruktsiooni avamist. Vaidlus puudub selles, et pooled ei ole korteri ja selle parkettpõranda omadustes eraldi kokku leppinud VÕS § 217 lg 1 p 1 mõttes. Hageja sai korterit ostes eeldada pigem kõrgemate, kui keskmiste kvaliteedinõuete täitmist, sest kostja reklaamis müügikuulutuses korterit uuena ja ka korteri üleandmisevastuvõtmise aktis on korteri seisukorraks märgitud hea.
7.Korteri parkettpõranda keskmise kvaliteedi nõuded on tuletatavad dokumendist Viimistlus RYL 2000 peatükist 77 „Puit- ja plaatalusel põrandakatete paigaldamine”, alapunktist 77 „Parketitöö”. Kostja on rikkunud müügilepingut, sest korteri laudparkettpõrand on puudustega, parkettpõrand ei vasta RYL 2000 2. kvaliteediklassi nõuetele ja ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 punkti 2 ja VÕS § 77 lg 1 mõttes. Korter, sh parkettpõrand, on lepingutingimustele mittevastav ka seetõttu, et hageja korteriga võrreldavate korterite parkettpõrandatel selliseid puuduseid tavaliselt ei esine. Kostja vastutab müügilepingu rikkumise eest, puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud. Puudused ei tulene nende olemust ja ulatust arvestades hageja või tema pereliikmete tegevusest/tegevusetusest ega ka põranda märgumisest nagu väidab kostja.
8.Kostja vastutust müügilepingu rikkumise eest ei välista ega piira ka lepingu punktides 3.3.1 ja 3.3.2 sisalduv kinnitus, et hageja on korteri ostueelselt üle vaadanud ja nõustunud selle ostma seisundis nagu see oli lepingu sõlmimise ajal. Hageja tugineb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-100-15, p-le 33 ning leiab, et kostja igal juhul vastutab müügilepingu rikkumise eest, sest korteri parkettpõrandal lepingu sõlmimise ajal veel väliselt tajutavaid puuduseid ei esinenud ning lisaks on põrand varjatud puudustega, mida hageja kui eriteadmisi mitteomav isik ei saanud tavapärase välise ülevaatuse käigus avastada. Juhul, kui kohus leiab, et ekspertarvamuse tellimise kulu kuulub hüvitamisele menetluskuluna, palub hageja vastava kulu kostjalt välja mõista menetluskuluna. Kahjuhüvitise vähendamiseks puudub alus, kuna põranda väljavahetamise korral hagejale mingit kasu seetõttu ei teki ja hageja rikastumisest rääkida ei saa.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja ei omandanud kostjalt uut korterit vaid eelnevalt ekspluateeritud korteri. Põranda paigaldamise tööde lõpetamise tähtaeg oli 29.04.2011. Korteri parkettpõranda puudused pidid hagejale olema nähtavad juba enne korteri ostmise otsuse langetamist. Korterisse parkettpõranda paigaldamise ja 2014/2015 kütteperioodi lõpu vahel oli kolm talve/kütteperioodi, millisest
perioodist osal ajal oli korter eluruumi üürilepingu alusel ka aktiivses kasutuses. Juhul, kui põrand on ebatasane ja sellele on paigaldatud parkett, ei ole kuidagi võimalik, et ebatasasusest tingitud hageja poolt välja toodud puudused ilmnesid hoolimata selle aktiivsest kasutamisest ja mitmest kütteperioodist alles ca neli aastat pärast põranda paigaldamist. Hageja on korteri müügilepingu sõlmimisel kinnitanud, et ta on korteri ja selle oluliste osade seisundiga tutvunud ning nõustub korteri ostma seisundis, millises korter oli korteri müügilepingu allkirjastamise päeval.
10.Juhul, kui kostja oleks korteri müügilepingut rikkunud, ei vastutaks kostja vastavalt VÕS §-le 218 lg 4 asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui hageja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kõnesoleval juhul oleks pidanud hageja igal juhul korteri müügilepingu sõlmimisel korteri parkettpõranda seisukorrast teadlik olema, sest ca neli aastat korteri parkettpõranda paigaldamisest kuni korteri müügilepingu sõlmimiseni on pikk aeg hageja poolt välja toodud väidetavate puuduste ilmnemiseks. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud info väidetavate korteri põranda puuduste avastamise kohta alles pärast 2014/2015 kütteperioodi lõppu ei ole veenvad ning puuduvad konkreetsed andmed hageja sellekohaste väidete tõendamiseks. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole korteri müügilepingut rikkunud ja hageja poolt välja toodud kahju hüvitamise ning viivise nõude eeldused ei ole täidetud.
11.01.12.2016 toimunud korraldaval kohtuistungil ei võta kostja omaks ühtegi faktiväidet. Kostja leiab, et kahju tekkimine on tõendamata. Kostja ei müünud hagejale põrandat vaid korteri, mille seisukord oli hagejale väga hästi teada enne otsuse tegemist. Mõlemad pooled olid nõus, et korter on heas mitte väga heas seisukorras. Korter vaadati enne ostu põhjalikult üle. Suure tõenäosusega toimus seal korteris kindlustusjuhtum, miks muidu esitati avaldus kindlustusandjale, suurem ebatasasus on aknaaluses kohas, ilmselt unustati aken lahti. Korteris pandi parkett 2011 aastal, päris kindlasti ei saanud parketi seisundile 2014-2015 kütteperiood mõjuda, see pidi toimuma varasematel aastatel.
12.Kostja leiab 11.09.2017 esitatud kohtukõne teesides, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Lepingu esemeks olev korter asub ehitises, mis on olulises osas valminud aastal 2008. Kostja oli kõnealuse korteri kolmas omanik. Kostja soetas korteri 2010 detsembris täitemenetluses läbiviidud enampakkumiselt, millest tulenevalt ei kandunud kostjale üle vastutus hoone ehitaja ega eelmise omaniku tehtud võimalike vigade eest (VÕS § 217 lg 3). Korter valmis 2011 aasta sügiseks ning korter oli üürilepingu alusel kasutuses 26. augustist 2013 kuni 25. augustini 2014. Eluruumi kasutamisel sai siseviimistlus mõnevõrra kahjustada. Hageja käis enne ostuotsuse tegemist mitmel korral korteris ja tajus selle omadusi vahetult. On ilmne, et hagejale müüdud korteri siseviimistlus, sh põrandad olid mõnetise kuluvuse astmega. Hageja vaatas korteri väga tähelepanelikult üle, palus korteri viia temale sobivasse seisukorda ning tegi peale korteri teistkordset ülevaatust ostuotsuse.
13.Hageja kolis korterisse sisse 31.oktoobril 2014 ning vaatas korteri seisundi veelkord erakordse põhjalikkusega üle. Hageja ei esitanud ühtegi etteheidet, mis oleks hinnatav parkettpõranda väliselt tajutava puudusena (vajumine, nagisemine jm). Kostja juhib kohtu tähelepanu 25.augusti 2014 ehitise vastuvõtmise aktile ja tunnistaja xxxx vande all antud ütlustele. Osundatud tõenditega on tõendatud, et korteri, sh põranda seisukord oli hea, pigem väga hea. Aktis ei ole ühtegi märkust. Kui põrandal oleks olnud kahjustused, siis oleks need akti p-s 2 kindlasti märgitud. On ilmne, et parkettpõranda mõnetine vajumine (ujumine), millega võivad kaasneda tavapärased naginad, oli hagejale kõige hilisemalt teada 2014 aasta novembris ja tema poolt korteri omadusena aktsepteeritud. Hageja on väliselt tajutavast puudusest esimest korda teatanud 16.juunil 2015, so ca 8 kuud peale müügilepingu sõlmimist ja valduse üleandmist. Parketi pundumine ja vajumine on parketi omadused, mida pidi hageja kindlasti koheselt nende tekkimisel tajuma. Kostja on seisukohal, et nimetatud võimalikud puudused ei ole kuidagi seostatavad kostja käitumisega. Väidetavast varjatud puudusest (parketi ebaühtlasest liimimisest ebatasasele aluspõrandale) on hageja teatanud alles mais
2016, so 19 kuu peale müügilepingu sõlmimist ja valduse üleandmist. Kostja arvates sai väidetav pundumine olla tingitud akna või rõdule avaneva ukse lahti jätmisest, või muul põhjusel (vaasi ümberminek, loksumised lemmiklooma veenõust vm) vedeliku või märja eseme parketile sattumisest.
14.Ehitustava RYL 2000 järgi on valmisparketile on lubatud paine L/600. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et see avastatud vajumine (paine) oleks lubatust rohkem. Kostja tellis ja andis kõnealuses hoones parketi paigaldanud töövõtjale üle parketi koos alusvaibaga. Puudub mistahes alus eeldada, et töövõtja otsustas iseseisvalt alusvaipa mitte panna, vaid soetada liim ja paigaldada parkett liimituna. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei saa tõsikindlalt järeldada, et kõnealuses korteris ei ole parketi alusvaipa paigaldatud. Väidetav konstruktsioonide avamine on seisnenud vaid ühe ukse lävepaku äravõtmises. Kostja ei saanud kuidagi ära hoida hageja kasutuses olevas korteris niiskuskahjustuste tekkimist. On ilmne, et kõik väidetavad ebatasasused on lubatud hälbe piires +/-3mm / 2m kohta. Vastavalt Riigikohtu otsuses 3-2-1-100-15 avaldatud seisukohale (p 47), mille järgi ei saa asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamist nõuda hagiga. Seega on kahju hüvitamise nõue summas 600,00 eurot põhjendamata.
15.Kostja arvates ei ole hageja soov veeta mõnda aega hotellis seostav kostja vastutusega. Kostjal puudub kohustus selliste kulutuste hüvitamiseks. Isegi juhul, kui kohus peaks tuvastama mõnes toas parketi vahetamise vajaduse, ei ole mingit mõistlikku põhjendust, miks ei saa kostja selle töö tegemise ajal kasutada ülejäänud korterit (kokku 93,3m2). Kulu mööbli nihutamise vajadusega 216 eurot ei ole vajalik ega põhjendatud. Hageja on esitanud tulevikus tekkida võiva kulutuse hüvitamise nõude summas 3 193,68, mis on väidetavalt kogu korterisse paigaldatud parketi vahetamise kulu. On ilmne, et hageja elukvaliteeti ei mõjuta kuidagi köögis (külmkapi jala ja lemmiklooma kausi vahel) mõõdetud parketi 4mm kalle. Puuduvad mistahes tõendid, et kalle esineks ka mujalt mõõdetuna. Üheski toas ei ole vajadust teha kulutusi põranda säilitamiseks või kaitsmiseks. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et osa hageja nõutavast kahjust on põhjendatud, tuleb see arvestada taastamisväärtuse põhimõttel. Kostja hinnangul on parkettpõranda amortiseerumise aeg 10 aastat. Seega saab taastamisväärtus olla üksnes 50% nõutavast ja kohtu hinnangul põhjendatud ja tõendatud kahjust.
MENETLUSE KÄIK
16.Hageja esitas 07.09.2017 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Protokolli lk-l 1 on märgitud Xxxxesindaja vastus: „/---/ Lisaks on ekspertiisiaktis hagi lisa 6 täiendavalt välja toodud ka varjatud puudused, konstruktsiooni avamisel leiti, et puudus aluskate ja põrand oli ujuv, laudparkett on paigaldatud ebakvaliteetselt liimituna“. xxxxesindaja palub muuta nimetatud lause ja asendada see Xxxxesindaja poolt öelduga: „/---/ Lisaks on ekspertiisiaktis hagi lisa 6 täiendavalt välja toodud ka varjatud puudused, konstruktsiooni avamisel leiti, et puudus aluskate ja põrand ei olnud ujuv, laudparkett on paigaldatud ebakvaliteetselt liimituna“. Protokolli lk-l 4 on märgitud Xxxxesindaja vastus: „/---/ Põrand on paigaldatud otse betoonile ebakvaliteetselt liimituna ja mõõdetud tasasushälbed ületavad suurima lubatud hälbe, sellest tulenevalt aluspind ei saa tasane olla, millele viitab ka see, et seina äärne kapp on viltu, seega sein ei ole ka loodis“.Xxxxesindaja palub muuta nimetatud lause ja asendada see Xxxxesindaja poolt öelduga: „„/---/ Põrand on paigaldatud otse betoonile ebakvaliteetselt liimituna ja mõõdetud tasasushälbed ületavad suurima lubatud hälbe, sellest tulenevalt aluspind ei saa tasane olla, millele viitab ka see, et seina äärne kapp on viltu, kuigi sein ise on loodis“.Protokolli lk-l 5 on märgitud Xxxxesindaja vastus: „/---/ Kostja vastus hagile lisa 1. 01.12 tõendite esitamise dokument – kõik lisad“. Xxxxesindaja palub muuta nimetatud lause ja asendada see Xxxxesindaja poolt öelduga: „/---/ Kostja vastus hagile lisa 3. 01.12 tõendite esitamise dokument – kõik lisad“.
17.Kostja ei nõustu hageja taotlusega protokolli parandamises. Protokoll kajastab istungil
väljendatud põhisisu õigesti. Kohtuistungi protokollilt ei eeldata stenogrammile omast täpsust. Kostja esitas 07.09.2017 taotluse protokolli parandamiseks ning parandada tunnistaja vande andnud isiku ebaõige nimi Leo Tõnurist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt poolte poolt esitatud ja kohtu poolt seni lahendamata protokolli parandamise taotlused.
19.TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Pooled esitasid protokolli parandamise taotluse õigeaegselt, so kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Hagejate osundatud laused on menetlustoimingu seisukohalt olulised, mistõttu kohus rahuldab taotluse ja parandab protokolli. Samuti on kostja taotlus protokolli parandamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates ära 05.09.2017 toimunud kohtuistungil ära kostja vande all, poolte esindajad ja tunnistaja, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
21.Kohus tuvastab järgmised õiguslikku tähendust omavad asjaolud: - hageja, kostja ja Xxxx sõlmisid 27.10.2014 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja omandas kostjalt korteriomandi (edaspidi korter) aadressiga Heki tee 4-37, Viimsi vald; - 27.10.2014 allkirjastasid hageja ja Xxxxühelt poolt ning kostja teiselt korteri üleandmisevastuvõtmise akti; - pärast 2014/2015 kütteperioodi avastas hageja, et korteri parkettpõrand on ebatasane, lainetab, on kohati üles pundunud, pealkäimisel vajub ja nagiseb; - hageja pöördus 17.04.2015 kindlustusandja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali poole, arvates, et tegemist on kindlustusjuhtumiga; - 08.05.2015 kirjaga teatas UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaalil hagejale, et tegemist pole kindlustusjuhtumiga, mistõttu kindlustusandja kahju ei hüvita; - 16.06.2015 saatis hageja kostjale e-kirja, milles kirjeldas parkettpõranda puuduseid ning palus kostjal puuduse kõrvaldada;
22.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-141-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
23.Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
24.Seega on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus kohustuse rikkumine kostja poolt. Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused. Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-s 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): •
kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
• kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; •
hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
•
kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
• kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); •
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
25.Seega tuleb esmalt analüüsida, kas poolte vahel on kehtiv leping. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja, kostja ja Xxxx sõlmisid 27.10.2014 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja omandas kostjalt korteri aadressiga Heki tee 4-37, Viimsi vald. Sellest tulenevalt on poolte vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes ning poolte vahel on kehtiv lepinguline võlasuhe. Järgmisena tuleb analüüsida, kas kostjal on lepingust tulenev kohustus hageja ees ja kas kostja on lepingut rikkunud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistava või müüja poolt tulevikus omandatava asja või tegema võimalikuks omandi ülemiku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 217 lg-le 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Pooled vaidlevad selle üle kas korter, sh pakettpõrand, vastab lepingutingimustele.
26.Kohustuste rikkumine hõlmab ka kohustuse ebakvaliteetset täitmist. Rikutud kohustuseks võib olla ka võlasuhte rikkumise tagajärjel tekkiv kohustus, eelkõige kohustus mittekohane täitmine parandada või asendada. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud poolte vahel 27.10.2014 sõlmitud korteri müügilepingut (edaspidi leping), sest kostja müüdud korteri parkettpõrand on puudustega ja ei vasta seetõttu vähemalt keskmisele kvaliteedile. Vaidlus puudub selles, et pooled ei ole korteri ja selle parkettpõranda omadustes eraldi kokku leppinud. Seega pidi korter, sh parkettpõrand, olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtule esitatud müügikuulutusega on tõendamist leidnud, et kostja reklaamis müügikuulutuses korterit uuena (tl 120, I kd). Samuti on korteri üleandmise-vastuvõtmise aktis 27.10.2014 eluruumi seisukorraks märgitud hea (tl 24, I kd). Tõendamist on leidnud, et korteri üleandmisel parkettpõrand puuduseid näha ei olnud. Nimetatu on tõendatud tunnistaja Anna Keelmanni ja hageja vande all antud ütlustega. Tunnistaja Anna Keelmanni ütlustega on tõendatud, et korteri üleandmisel parkett nagises tavapäraselt (tl 180, I kd). Samuti ei teavitanud kostja ostueelselt hagejat, et korteri parkettpõrandal oleks mistahes puuduseid. Korteri väidetav kasutamine üürniku xxxxpoolt ei tähenda, et korteril puuduseid ei esinenud. Samuti märgib kohus, et üürnik ei pruugi ole üüritava asja suhtes nõudlik kui on korteri omanik ja selles tulenevalt ta ei pruukinud parketi puuduseid näha ega tunnetada.
27.Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et pärast 2014/2015 kütteperioodi lõppu ilmnesid parkettpõrandal väliselt tajutavad puudused, siis kui lapsed mängisid, siis märkas hageja, et parkett vajus üles-alla. Hageja arvas, et äkki on mingi leke või õnnetus ja põranda all on vesi jooksnud. Kuna korter oli kindlustatud, siis esimesena pöördus hageja kindlustusse (tl 183, I kd). 08.05.2015 teatas UAB DK „PZU Lietuva „ Eesti filiaal hagejale, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Ehituseksperdi hinnangul on parketi vajumise põhjuseks peale astumisel ebatasane aluspõrand (tl 25, I kd). Seega sai hageja parkettpõranda mittevastavusest lepingutingimustele esmakordselt teada 08.05.2015. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimusele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijalemüügilepinguga, kuna tarbijalemüügilepinguks saab olla üksnes selline müügileping, mille objektiks on vallasasi (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, § 208 komm 3.5.2. c), lk 12). Hageja teavitas 16.06.2015 e-kirjaga kostjat parkettpõranda puudustest (tl 27). Parkettpõranda varjatud puudustest sai hageja teada ehitusekspertide Elmet Eina ja Indur Põldaru ekspertiisi tegemise järgselt 2016 aprillis, misjärel 02.05.2016 esitas hageja kostjale nõudekirja parkettpõranda puuduste kõrvaldamiseks (tl 41-44). Seega on hageja teatanud kostjale puudustest mõistliku aja jooksul.
28.Kostja poolt tõendina esitatud ehituse töövõtulepingust nähtuvalt pidi parketi paigaldustööde kvaliteet vastama RYL 2000 2. kvaliteediklassi normidele (tl 61, I kd). Hageja poolt tellitud ekspertiisaktiga 03.04.2016 on tõendatud, et korteri parkettpõrand ei vasta keskmisele kvaliteedile. Eksperdid tuvastasid, et põrandakonstruktsiooni avamisel selgus, et laudparkett pole paigaldatud ujuvana, kuna puudub aluskate. Ülevaadatud korteris on laudparkett paigaldatud põranda betoonplaadile ebakvaliteetselt liimituna. Eksperdid hindasid parketitööde paigalduse kvaliteeti Viimistlus RYL 2000 peatükis 77 „Puit- ja plaatalusel põrandakatete paigaldamine, alapunkt 771 Parketitöö, 771.414 Laudparketi alusele liimimine, tabel 771:T2, kus aluse lubatud tasasushälbed 2 klassi eluruumides on ±3 mm mõõtepikkuse 2 meetrit kohta. Vaadeldud objektil ei ole laudparketi aluspõrandale liimimine kvaliteetne. Parkett on kohati üles punsunud, nt radiaatorite juures ja seinte ääres ning ruumi nurkades ja uste alustes. Parkett ei ole ühtlaselt aluse küljes kinni, vaid on ebakvaliteetse liimimise tõttu tulnud aluspinna küljest lahti ja lainetab; põranda tasasuse mõõtmisel selgus, et tasasushälbed ületavad eluruumi põranda klass 2 suurima lubatud hälbe ±3 mm (tl 29-36).
29.Eeltoodust tulenevalt on ekspertarvamusega tõendatud, et korteri parkettpõrand ei vasta RYL 2000 2. kvaliteediklassi nõuetele ja ei ole igal juhul vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 p 2 ja VÕS § 77 lg 1 mõttes. Nimetatut on ka kostja ka ise tunnistanud 12.05.2016 vastuses hageja nõudekirjale, milles kostja märgib, et hageja poolt kirjeldatud parkettpõranda puudused pidid olema nähtavad ja kuuldavad juba ostuotsuse tegemisel, kuna tegemist ei olnud uue korteriomandiga (tl 46). Kostja vastuväited ekspertiisakti ebausaldusväärsuse kohta on põhjendamatud ja tõendamata. Kohtul ei ole alust kahelda EKEI poolt riiklikult tunnustatud eksperdi xxxx ja ehitusekspert xxxx pädevuses. Samuti on nimetatud väide esitatud hilinenult pärast eelmenetluse lõppu.
30.Korter tuleb seega lugeda lepingutingimustele mittevastavateks VÕS § 217 lg 2 p 1 tähenduses. Seega on hagejale üle antud lepingutingimustele mittevastav asi. Kostja vastutab asja puuduste eest, mis olid olemas asja üleandmisel, isegi kui nad neist ei teadnud (VÕS § 218 lg 1). VÕS § 218 lg 1 ja 4 alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis korteri, sh parketi omadusi ja ostis teadvalt nimetatud omadustega korteri. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud müügilepingut, sest korteri parkettpõrand on puudustega, parkettpõrand ei
vasta RYL 2000 2. kvaliteediklassi nõuetele ning ei ole vähemalt keskmisele kvaliteediga. Kostja vastutab müügilepingu rikkumise eest, puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud. Kostja vastutus ja tema vastu õiguskaitsevahendite kohaldamine ei sõltu kostjapoolsest puudustest teadmisest või nendest teadma pidamisest. Kostja kui müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku hetkel on olemas hiljem lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et korteri parkettpõranda (varjatud) puudused või nende tekkepõhjused eksisteerisid juba korteri juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku hetkel hagejale.
31.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja vastutust müügilepingu rikkumise eest ei välista ega piira ka lepingu punktides 3.3.1 ja 3.3.2 sisalduv kinnitus, et hageja on korteri ostueelselt üle vaadanud ja nõustunud selle ostma seisundis nagu see oli lepingu sõlmimise ajal. Riigikohus on märkinud, et kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud. See ei piira aga müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-100-15, p 33). Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja müügilepingu rikkumise eest, sest korteri parkettpõrandal lepingu sõlmimise ajal veel väliselt tajutavaid puuduseid ei esinenud ning varjatud puudusi ei saanud tavapärase välise ülevaatuse käigus avastada.
32.Järgmisena analüüsib kohus kas kostja vastutab kahju tekitamise eest. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sellest tulenevalt vastutab kostja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ning ka juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hiljem. Kohus leiab, et kostja on vastutav lepingu rikkumise eest ning rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav.
33.Hageja on kohtule esitanud tulenevalt lepingu rikkumisest tulevikus tekkiva varalise kahjunõude. Seega tuleb kohtul hinnata kahju suuruse põhjendatust ja tõendatust. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tulevikus kantavate mõistlike kulude ulatuse kindlaksmääramisel saab kohus kasutada § 127 lg-s 6 sätestatud diskretsiooniõigust (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 128, komm 4.2.2, lk 451). VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Riigikohus on ka märkinud, et kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-05)
34.Kostja pidi lepingu sõlmimise ajal ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena kahju tekkimist. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tegelikult kostja teadis või vähemalt pidi mõistma, et suure tõenäosusega on hageja korteri parkettpõrand puudustega, sest aluspõranda ebatasasuse ja parketi lainetamisega on samas kortermajas olnud probleeme ka teistes kortertites, mis oli kostjale juba varasemalt teada asjaolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud parkettpõranda tervikuna välja vahetamine. Kostja ei ole tõendanud, et parkettpõrand tuleks välja vahetada osaliselt. Kohtule esitatud ekspertarvamuse kohaselt on uue parkettpõranda maksumus 3 193,68 eurot (tl 35, I kd). Kohus tegi hagejale 01.12.2016
korraldaval kohtuistungil ettepaneku tõendada kahju tekkimist ning täiendavalt tõendada parkettpõranda maksumust. Hageja esitas 08.12.2016 kohtule xxxxOÜ hinnapakkumise, mille kohaselt on uue parketi paigaldamise kulu 76m2 korteri puhul koos käibemaksuga 3 420 eurot (tl 134, I kd). Samuti esitas hageja kohtule xxxxOÜ hinnapakkumise summas 4 190 eurot (tl 135, I kd). Nimetatud hinnapakkumine sisaldab ka haldus ja ettevõtte kulu, mööbli liigutamist, köögimööbli aluskappide lahti ja kokku panemist, transporti, eeltööd, koristust, prügivedu ja utiliseerimist kokku summas 622 eurot (tl 135).S Seega on hageja poolt esitatud parketi hinnad kallinenud võrreldes ekspertavamuses märgituga. Kohtu hinnangul on parketi kulu vajalik ja hageja poolt nõutud summa 3 193,68 eurot mõistlik ja põhjendatud. Seega on kahju 3 193,68 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tõttu. Antud normi eesmärkiks on välistada kannatanu rikastumine kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse läbi. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kostja müüs korterit uue korteri sildi all, siis võis hageja eeldada, et korteri parkett on samasuguses olukorras nagu uuel korteril. Seega parketi kahjuhüvitis vähendamisele ei kuulu.
35.Kohus leiab, et hageja mööbli ümber paigutamise kulu 21,60 eurot tunnis 10 tunni kohta summas 216 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna kohus asus eelnevalt seisukohale, et kogu korteris on tarvis parkett vahetada, siis on vajalik ka mööblit kõikides tubades nihutada. Kohtu hinnangul on selleks vajalik teenuse tellimine. Üldteada asjaolu on, et raske mööbli (kapid, diivanid, voodid jms) liigutamise näol on tegemist füüsiliselt raske tööga ning ei saa eeldada, et seda oleks võimalik teha hagejal ja tema elukaaslasel. xxxxhinnapakkumise kohaselt on haldus ja ettevõtte kulud, mööbli liigutamised, köögimööbli aluskappide lahti ja kokku panemine, transport, eeltööd, koristus, prügivedu ja utiliseerimine kokku 622 eurot (tl 135). Seega on ekspertarvamuses välja toodud mööbli ümber paigutamise kulu 216 eurot mõistlik ja põhjendatud.
36.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ööbimiskulu 328 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et parketi paigaldamise ajal ei saa korteris elada. Hageja on üksnes paljasõnaliselt märkinud, et võimalik ehitaja selgitas, et uus parkettpõrand pannakse 5 päevaga ja sel ajal ei ole võimalik korteris elada. Kohus märgib, et üldteada asjaolu on, et parketti ei paigaldata kogu korteri ulatuses korraga, vaid pannakse tubade kaupa ning selles tulenevalt on võimalik oma elu ümber korraldada selliselt, et parketi paigaldamise ajal on ka võimalik korteris elada.
37.Hageja on esitanud kostja vastu ka kahju nõude ekspertarvamuse tellimise kulu osas 600 eurot. Kostja leiab, et vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-100-15 ei saa asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulutuse hüvitamist nõuda hagiga. Hageja palub juhul, kui kohus leiab, et ekspertarvamuse tellimise kulu kuulub hüvitamisele menetluskuluna, vastav kulu kostjalt välja mõista menetluskuluna. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-100-15, p-is 47 märkinud, et asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamist ei saa nõuda hagiga, vaid need tuleb esitada menetluskulude kindlaksmääramisel. Seega ekspertarvamuse kulu summas 600 eurot kahjuna välja mõistmisele ei kuulu. Eeltoodust kuulub hageja kahju nõue osaliselt rahuldamisele summas 3 409,68 eurot.
38.Hageja esitas kostja vastu ka viivise nõude välja mõista alates hagi esitamisest viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana
kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue välja mõista kostjalt viivis summalt 3 409,68 eurot alates hagi esitamisest, so alates 30.05.2016.
39.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid ei oma kohtu arvates tähtsust ja seetõttu kohus neid kohtuotsuses ei käsitle. Tulenevalt TsMS § 238 lg 5 jätab kohus vastuvõetud, kuid otsuses käsitlemata tõendid arvestamata.
MENETLUSKULUD
40.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 78,60% ulatuses ja jättis rahuldamata 21,40 % ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta 78,60% ulatuses kostja kanda ja 21,40 % ulatuses hageja kanda.
41.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.