Tehnext OÜ hagi Xxxja Xxxvastu võlgnevuse 1148 euro ja viivise 1147 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
2295 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine ja kohtuistungi aja tühistamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tehnext OÜ (registrikood 12059760, asukoht Narva mnt 15-4, 41535 Jõhvi) Hageja lepinguline esindaja Tõnu Raidma (OÜ Mersoonius, e-post [email protected]) Kostja I Xxx (isikukood xxx elukoht xx, e-post xx) Kostja II Xxx(isikukood xxx, elukoht xx Tallinn, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Tehnext OÜ (hageja), Xxx(kostja I) ja Xxx(kostja II) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Pooltel ei ole teineteise suhtes mistahes nõudeid ja/või pretensioone seoses käesoleva kohtuasjaga (tsiviilasi nr 2-16-101247).
Hageja jätab kostja I poolt hüvitatud 150 eurot ületavad õigusabikulud enda kanda. Kostjad jätavad oma menetluskulud enda kanda.
1.3.Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4 on pooled kokku leppinud, et loobuvad edasikaebe õigusest.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-101247 menetlus.
2-16-101247
3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot, arvelduskontole nr EE182200221051730991 Swedbank AS-is.
4.Tühistada 28. märtsiks 2018 kell 10.00 määratud eelistungi aeg.
5.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tehnext OÜ (hageja) esitas 24.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxx(kostja I) ja Xxx(kostja II) vastu 2295 euro saamiseks. Kohus tegi 29.01.2016 kostjatele makseettepaneku. Kostja I ja kostja II esitasid nõudele vastuväited vastavalt 10.02.2016 ja 19.02.2016. Seoses vastuväidete esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 10.03.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 05.04.2016 kohtule hagi kostja I ja kostja II vastu võlgnevuse 1148 euro ja viivise 1147 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 09.09.2009 kostjad OÜ-ga Kohtla Grupp (registrikood 11049386) tähtajalise üürilepingu nr 24, millega OÜ Kohtla Grupp üüris kostjale I välja eluruumi aadressil Xxx. Üürileping sõlmiti tähtajaga 1 aasta. Üürileping ei näinud ette tagatisraha tasumist. Üürilepingu p 4.1.1. kohustas jooksva kuu 13. kuupäevaks tasuda järgmise kuu üür. Esimese arve nr 499 (üüritasu poole septembrikuu ja oktoobrikuu eest) summas 3000 krooni, tasus kostja I 18.09.2009 sularahas OÜ Kohtla Grupp kassasse. Edaspidi alates arvest nr 505, 514 ja 526 toimusid maksed eranditult pangaülekandega, mida on näha OÜ Kohtla Grupp arvelduskonto väljavõtetest: kostja II 2009-2010 maksed ja kostja I sugulase xxx 2009-2010 maksed. Kuna eelmise üürilepingu tähtaeg oli saabumas, siis 29.12.2010 saadeti OÜ Kohtla Grupp poolt elektronkirjaga kostjatele tutvumiseks ja allkirjastamiseks uus üürileping nr 33. Uues üürilepingus oli üüritasuks 140 eurot kalendrikuus ja lepingu tähtajaks 31.12.2011. Kostjad nõustusid üürilepingu tingimustega ja tasusid üürilepingu nr 33 alusel väljastatud uue üüritasuga arveid alates 07.01.2011 väljastatud arvest nr 667 OÜ Kohtla Grupp arvelduskonto väljavõtted kostja I ja kostja II maksetest perioodil 2011-2012. 31.12.2011 saabus üürilepingu nr 33 tähtaeg. Kuna kumbki pool ei avaldanud soovi lepingut lõpetada ja üürnikud jätkasid korteri kasutamist, muutus üürileping tähtajatuks. Kasutamine nähtub mh ka edaspidi esitatud üüriarvete tasumisest kostjate poolt. 13.03.2012 algasid kostjate poolt viivitused üüriarvete tasumisega. Üürileandja saatis korduvalt meeldetuletusi ja pretensioone võlgnevuse kustutamise nõudega. 24.03.2012 saadetud meeldetuletusele vastas kostja I 26.03.2012 elektronkirjas lubadusega võlgnevus likvideerida. Maksetega 15.08.2012 ja 11.09.2012 võlgnevust ka vähendati. 2012. a september kuni märts 2013. a andis kostja I elektronkirjade teel korduvalt lubadusi võlgnevus likvideerida või alustada makseid pakutud maksegraafiku alusel. 30.03.2013 saatis kostja I elektronkirjaga korterisisese elektrienergia arvesti näidud. 27.05.2013 saatis üürileandja kostjatele elektronkirja teel teate üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest. 08.05.2014 saatis üürileandja, kostjatele võlgnevuse kohta järjekordse meeldetuletuse ning hagihoiatuse. Vastuseks üürileandja 19.07.2013 nõudele võlgnevus tasuda saadab kostja I 27.08.2013 üürileandjale elektronkirja, milles vabandab ebameeldivuste tekitamise pärast ja soovib uuesti arveid, kuna väidetavalt kadunud. 26.09.2013 ja 05.11.2013 tasub kostja I oma võlgnevusest kokku 300 eurot. Kostjate poolt on tasumata 6 arvet: 09.01.2013 nr 5 (osaliselt), 12.02.2013 nr 14, 10.03.2013 nr 27, 03.04.2013 nr 37, 04.05.2013 nr 45 ja 03.06.2013 nr 58 kokku summas 1148 eurot. 18.01.2016 sõlmisid OÜ Kohtla Grupp ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Kohtla Grupp loovutas hagejale kõik võlaõiguslikud nõuded, millised viimasel olid kostjate vastu.
2-16-101247
3.Kohus võttis 27.05.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse.
4.Kohus määras käesolevas asjas eelistungi toimumise ajaks 28.03.2018 kell 10.00 ning saatis menetlusosalistele kohtukutsed.
5.12.03.2018 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled avaldasid seejuures, et kostja I on tasunud hagejale hageja võlanõude summas 2295 eurot, millest 1148 eurot on põhivõlg ja 1147 eurot viivis. Samuti on kostja I hüvitanud hagejale tasutud riigilõivust 50%, s.o 120 eurot, ja hageja õigusabikulud summas 150 eurot. Pooled kinnitasid mh, et nad on teadlikud menetluse lõpetamisega kaasnevatest kõikidest tagajärgedest, mh TsMS §-s 432 sätestatust. mille kohaselt poolte kompromissi kinnitamine kohtu poolt võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning paluvad kohtul kompromiss kinnitada kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata. Lisaks taotles hageja kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole nr EE182200221051730991 Swedbank AS-is.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
7.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
8.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
9.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamisega kaasnevatest kõikidest tagajärgedest, mh TsMS §-s 432 sätestatust. mille kohaselt poolte kompromissi kinnitamine kohtu poolt võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
10.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et hageja jätab kostja poolt hüvitatud 150 eurot ületavad õigusabikulud enda kanda. Kostjad jätavad oma menetluskulud enda kanda. Ühtlasi on asja materjalist nähtuvalt kostja I hüvitanud hagejale ka riigilõivu summas 120 eurot.
11.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu hagejale tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad
2-16-101247 kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (24.01.2016) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 68,85 eurot ja hagiavalduse esitamisel 05.04.2016 summas 181,15 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr EE182200221051730991 Swedbank AS-is.
12.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
13.Eeltoodust tulenevalt ning TsMS § 352 lg 1 alusel tühistab kohus käesolevas tsiviilasjas 28.03.2018 kella 10.00 määratud eelistungi aja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.