Xxxxhagi OÜ Gaasiekspert vastu põhivõla 505 euro, viivise 33,78 euro ja alates 05.04.2017 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
579,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja esindaja: Jüri Urb (e-post [email protected]) ja Kristiine Urb Kostja: OÜ Gaasiekspert (registrikood10872238; asukoht Peterburi tee 90, 11415 Tallinn) Kostja esindaja: Suido Västra (e-post [email protected])
Kohtuistung
07.02.2018 hageja esindajad Jüri Urb ja Kristiine Urb, kostja seaduslik esindaja Xxxxja kostja esindaja Suido Västra
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Xxxxhagi.
2.Välja mõista OÜ-lt Gaasiekspert Xxxxkasuks põhivõlg 505 eurot, viivis 33,78 eurot ja alates 05.04.2017 viivis põhinõudelt 505 eurolt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 471,22 eurot.
3.Jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.
Välja mõista OÜ-lt Gaasiekspert Xxxxkasuks menetluskuluna 2215 eurot.
5.OÜ-l Gaasiekspert tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Xxxx viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Parandada 07.02.2018 protokoll ja lugeda õigeks protokoll järgmises sõnastuses:
6.1.leheküljel 7 (t.lk 137) kostja esindaja esimese lõigu esimene lause: tõend selle kohta, et gaasiveesoojendi omanik peab täitma ohutusnõudeid.
6.2.leheküljel 11 (t.lk 139) kostja esindaja esimese lõigu esimene lause: kostja ei ole lepingut rikkunud viitega VÕS § 115 lg-le 1, seega kostja ei vastuta lepingu rikkumise eest.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Xxxx esitas 20.03.2017 Harju Maakohtusse hagi OÜ Gaasiekspert vastu põhivõla 505 euro, viivise 33,78 euro ja alates 05.04.2017 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 2015 aasta jaanuaris kostja poole, kuna tema elukohas Tallinnas Xxxxei töötanud gaasiveesoojendaja. Kostja esindaja käis hageja korteris ja soovitas hagejal osta uue gaasiveesoojendaja. Hageja ostis kostja kauplusest gaasiveesoojendaja Cointra Cob 14 ning tellis kostjalt lisaks ka transpordi ja paigalduse. Hageja tasus kostjale kokku 410 eurot.
3.Pärast paigaldamist gaasiveesoojendaja ei töötanud. Hageja pöördus pretensiooniga kostja poole ning kostja vastas, et viga ei ole soojendajas, vaid selles, et ventilatsiooni äratõmme ei ole majas piisav. Hageja tellis korstnapühkija, kuid see olukorda ei lahendanud. Korstnapühkija leidis, et viga on seadme ühenduskohas ning sellisel kujul seade töötada ei saagi.
4.Hageja leiab, et järelikult soovitas, müüs ja paigaldas kostja hagejale seadme, mis ei saanudki korralikult töötada.
5.Hageja ei kasutanud soojendajat 2015 aprillist kuni 02.01.2016, mil elas suvilas. Kuna soojendi 2016 jaanuaris ei töötanud, pöördus hageja uuesti kostja poole ja tasus meistri töö eest 48 eurot, kuid soojendajat tööle ei saanud. Hageja esitas kostja vastu nõude gaasiveesoojendi ümbervahetamiseks sobiva vastu või seadmega seotud kulude hüvitamiseks.
6.Tehnilise Järelevalveamet teostas 18.03.2016 hageja korteris järelevalvet gaasiseadmete paigaldamise ja kasutamisele võtmise üle ning märkis paikvaatluse protokollis, et paikvaatlusel ei olnud võimalik tuvastada, mis lõõri suitsugaasid on juhitud. Gaasiveesoojendi ei ole töökorras ja seda ei saa kasutada. Paigaldatud suitsutoru suitsugaaside väljajuhtimiseks kasutatud materjal ja paigaldusviis ei vasta tehnilistele nõuetele. Puuduvad sulgeseadmed gaasiveesoojendi ja gaasiarvesti ees.
7.Hageja soovib kõigi kulutuste hüvitamist s.o gaasiveesoojendi ost ja paigaldus 410 eurot, meistri väljakutse 48 eurot ning gaasiseadme tehnilise kontrolli eest 47,40 eurot, kokku 505 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt 20.03.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 33,78 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmist.
8.Hageja pöördus Tarbijavaidluste komisjoni poole. Komisjon tegi 12.05.2016 otsuse, millega kohustas kostjat hagejale hüvitama 505 eurot. Kostja otsust täitnud ei ole.
Kostja vastuväited
9.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et ta on kompetentne isik gaasiseadmete müügil ja paigaldamisel. Kostja selgitas hagejale gaasiseadme müümisel, et esmalt peaks kostja spetsialist tutvuma olukorraga hageja korteris, et tuvastada eeldatavad põhjused, miks gaasiseade nõuetekohaselt ei tööta, kuid hageja keeldus sellest. Kostja vastav teenus on tasuline. Hageja korterisse gaasiseadme paigaldamisel selgus, et seadme asukoht on vannitoas, kus võivad puududa vajalikud tingimused seadme nõuetekohaseks töötamiseks. Seadmele sobiv asukoht on kostja spetsialisti hinnangul köögis. Kostja leiab, et hageja valis seadme paigaldamiseks gaasiseadmele töötamiseks sobimatu koha.
10.Kostja paigaldas gaasiseadme hageja korteri vannituppa juba varem selles kohas paiknenud analoogse seadme asemele hageja nõudmisel. Kostjal ei olnud alust keelduda seadme paigaldamisest. Kostja soovitas hagejal teha seadme optimaalseks paigaldamiseks vastav analüüs, millega hageja ei nõustunud.
11.Vastavalt riikliku ehitusregistri andmetele Xxxxelamus gaasiseadmeid paigaldatud ei ole, millest võib järeldada, et hageja korteri gaasipaigaldist ei ole ehitanud kompetentne isik.
12.Kostja hinnangul võib gaasiseade töötada ka hageja vannitoas, kuid ebasobiva asukoha tõttu tõrgetega. Ostetud gaasiseade vastab kehtestatud standartidele, kuid selle nõuetekohast töötamist takistab seadme ebasobiv asukoht.
13.Kostja on seisukohal, et vastutus gaasiseadme ebaõigest paigaldamisest tulenevate tagajärgede eest lasub hagejal. Gaasiseadme ohutuse eest vastutab hageja. Kostja ei ole hageja korterisse paigaldanud gaasitorustikku s.h ühendustoru gaasiseadmest Xxxx elamu ventilatsioonisüsteemiga. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja ostis 19.01.2015 kostjalt gaasiveesoojendi Cointra Cob 14, mille kostja transportis ja paigaldas hageja koju Tallinnas Pae 42-14 (t.lk 27); 2) hageja tegi gaasiseadme paigaldamisel ja parandamisel järgmisi kulutusi (t.l 27, 136 pöördel): * gaasiseadme ost koos veo ja paigaldusega 19.01.2015 - 410 eurot; * seadme parandus kostja poolt 08.01.2016 – 48 eurot; * gaasiseadme tehniline kontroll 29.03.2016 – 47,40 eurot. 3) Tarbijavaidluskomisjon rahuldas 12.05.2016 hageja avalduse ja kohustas kostjat hagejale hüvitama 505 eurot (t.lk 6-7 pöördel); 4) käesoleval hetkel on hagejale paigaldatud Cointra Cob 14seadmest väiksema võimsusega töötav seade kööki (t.lk 67, 104-105, 137, 138 pöördel).
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas; 1) kostja müüdud seade oli töökorras või mitte; 2) 2015 jaanuaris paigaldatud seade võis töötada tõrgetega ebasobiva asukoha tõttu ning kas selle eest vastutab hageja või kostja.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja
mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 217 lg 2 p 3 järgi ei vasta asi lepingutingimustele ka siis, kui asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimise hetkel teadis või pidi teadma. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
18.Et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev gaasiseade vastama. 18.1 Hagiavaldusest ja tunnistaja Xxxx ütlustest (t.lk 134-135) tulenevalt paigaldas kostja 2010 hageja vana gaasiseadme köögist WC-sse. Kostja selgituste järgi tema seda tööd ei teinud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas 2010 paigaldas gaasiseadme köögist WC-sse kostja või keegi teine. Kohus leiab, et käesoleval hetkel ei ole võimalik enam kindlaks teha, kas 2010 paigaldas vana gaasiseadme köögist WC-sse kostja või keegi teine, kuid kohtu hinnangul ei ole sellel ka käesoleval hetkel tähtsust, kuna uue seadme müümisel ja paigaldamisel pidi kostja eriteadmistega isikuna igal juhul veenduma selles, et paigaldab seadme ohutult kohta, kus seade töötab. 18.2 xxxx seletuse järgi soovis hageja 2015. aastal soetada uue boileri, kuna vana nägi halb välja ja oli kogutud raha uue jaoks. Seadme müüs ja paigaldas hagejale kostja 19.01.2015 (t.lk 27). Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja soovis 2015 soetada uut töötavat gaasiboilerit. 18.3 Asjas esitatud avaldusega on tõendatud, et hageja pöördus kostja poole 25.02.2015 (t.lk 92) ja teatas, et seade ei tööta ning palub seadme vahetada. 18.4 Korstnapühkimise 04.03.2015 aktist (t.lk 8) nähtub, et hagejale kostja poolt paigaldatud seadme ühendamiseks korstnaga on kasutatud liiga väikese diameetriga toru. Selle tulemusena on gaasiseadme töö takistatud ja seadet ei saa kasutada. 18.5 Hageja 09.03.2015 (t.lk 90, tõlge 91) pretensiooniga loeb kohus tuvastatuks, et peale kostja poolt soovitatud korstnapühkija 04.03.2015 tehtud töid kostjale müüdud seade endiselt ei töötanud ning hageja esitas kostjale taganemisavalduse. 18.6 Kostja kviitungiga (t.lk 27) ja tunnistaja Xxxx ütlustega (t.lk 135 pöördel) on tõendatud, et kostja käis 08.01.2016 hageja juures seadet parandamas. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et parandamise käigus kostja ka puhastas seadet, kuna seadet töökorda ei saadud. 18.7 Tehnilise Järelevalve Ameti 18.03.2016 paikvaatluse protokollist (t.lk 9-9 pöördel) nähtub, et gaasiveesoojendi on paigaldatud WC-sse, mille ruumala on maksimaalselt 2m3. Antud ruumis ei ole näha ventilatsiooniava. Paikvaatlusel ei olnud võimalik tuvastada, mis lõõri suitsugaasid juhitud on. Gaasiveesoojendi ei ole töökorras ja seda ei saa kasutada. Paigaldatud suitsutoru suitsugaaside väljajuhtimisekskasutatud materjal ja paigaldusviis ei vasta tehnilistele nõuetele. Puuduvad sulgeseadmed gaasisoojendi ja gaasiarvesti ees. 18.8 Tarbijavaidluste komisjoni otsusest (t.lk 7) nähtuvalt teostas Inspecta Estonia OÜ 14.03.2016 ekspert Siim Peetrimägi gaasipaigaldise ja gaasiseadme auditi, mille järelduse
kohaselt gaasiseade ei ole tehniliselt korras ja sellisel viisil on gaasiveesoojendi kasutamine ohtlik järgmistel põhjustel: gaasiveesoojendi süttib aga ei jää tööle; ei ole võimalik tuvastada, kuhu on juhitud suitsugaasid; suitsutoru ei ole mõeldud suitsugaaside juhtimiseks ning on juhitud korstnalõõri ebatihedalt; veesoojendi paigaldusruum on liiga väike (ca 2,5 m3 – vajalik on vähemalt 7,5 m3), puudub paigaldusruumi ventilatsioon ning põlemisõhu juurdevoolu ava. Lisaks tuvastati, et korterisisene gaasipaigaldis ei ole tehniliselt korras, kuna gaasiarvesti ja gaasiveesoojendi ees puuduvad sulgeseadmed. 18.9 Seega on viidatud dokumentidega tõendatud, et kostja poolt müüdud seade ei töötanud alates 2015. märtsist s.t sellel ei olnud müügilepingus kokkulepitud tingimusi (VÕS § 217 lg 2 p 1). Vaidluse lahendamise seisukohast ei oma kohtu hinnangul tähtsust asjaolu, kas gaasiseade ei töötanud seepärast, et oli defektne või põhjusel, et see oli paigaldatud sobimatusse ruumi, kuna seadme müüja ja paigaldaja oli üks ja sama eriteadmistega isik s.o kostja, kes pidi veenduma nii selles, et seade on töökorras kui ka paigaldatud ohutult. 18.10 Asja lahendamise seisukohast ei oma tähtsust ka kostja väide, et probleem ei olnud mitte kostja müüdud seadme võimsuses, vaid olemasoleva suitsutoru ebaõiges paigalduses (t.lk 8, 138 pöördel). Kostjal tulnuks seadme paigaldamisel paigaldada suitsutoru õigesti või keelduda valesti paigaldatud toruga seadet ühendamast. 18.11 Samuti on kohtu hinnangul asjakohatud kostja väited selle kohta, et gaasiseadme ohutu kasutamise nõudeid peab täitma omanik (t.lk 53-53 pöördel, 137). Kostja on tõendanud (t.lk 4448), et on isik, kellel on õigus gaasiseadmeid paigaldada. Nimetatud asjaolule ei ole hageja ka vastu vaielnud. Seega tuli kostjal eriteadmistega isikuna müüa hagejale töötav seade ja paigaldada see ainult sobivasse ruumi. Juhul, kui kostja hinnangul ei tohtinud seadet hageja poolt soovitud ruumi paigaldada, siis tulnuks kostjal selle paigaldamisest keelduda. Seega vastupidiselt kostjale, leiab kohus, et kostja on rikkunud ka VÕS § 217 lg 2 p 2 ja p 3 müües ja paigaldades eriteadmistega isikuna kostjale seadme ruumi, kuhu see ei sobinud ning mis oli alates 03.07.2015 vastuolus Majandus- ja taristuministri määrusega nr 87 „küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“. Vaidlus puudub selles, et hageja korterisse paigaldas 19.01.2015 gaasiseadme kostja, kes professionaalse gaasiseadmete müüja ja paigaldajana pidi olema kursis Tehnilise Järelevalveameti poolt kontrolli käigus tuvastatud puudustega juba seadme paigaldamise ajal. 18.12 Asjas ei oma tähtsust kostja esitatud tõendid selle kohta, et gaasiseadet ei või hageja korterisse paigaldada, kuna kostja hiljem väitest loobus ning selgitas, et Tehnilise Järelevalve Amet on pidanud võimalikuks seadme paigaldamist hageja korteri kööki (t.lk 49-52, 97-98, 136 pöördel, 138). Seega oli kostjal võimalik hagejale selgitada, et ei ole nõus seadme paigaldamisega hageja WC-sse, vaid ainult kööki.
18.13.Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et kostja rikkus hagejale gaasiseadet müües ja paigaldades oluliselt lepingutingimusi, kuna sellel ei olnud paigaldatud kohas kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1). Samuti müüs ja paigaldas eriteadmistega isikuna kostjale seadme ruumi, kuhu see ei sobinud ning mis oli alates 03.07.2015 vastuolus Majandus- ja taristuministri määrusega nr 87 „küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (VÕS § 217 lg 2 p 2 ja p 3).
19.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama sätte teise lõike esimese ja viienda punkti kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui
kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kohus loeb hageja 09.03.2015 (t.lk 90, tõlge 91) pretensiooniga tuvastatuks, et hageja esitas kostjale taganemisavalduse, kuna müüdud gaasiseade oli olulise puudusega. Kohus leiab, et hagejal oli õigus müügilepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata, kuna poolte selgituste ja esitatud tõenditest tulenevalt ei olnud seadet võimalik töökorda viia.
20.Vastavalt VÕS § 114 lõikele 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Vaatamata kohustusele anda kostjale täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks, hageja seda siiski tegi. 08.01.2016 käis kostja seadet parandamas, kuid seadme parandamine ei õnnestunud. Seadme parandamise ebaõnnestumist tõendavad Tehnilise Järelevalve Ameti 18.03.2016 paikvaatluse protokoll (t.lk 9-9 pöördel), Tarbijavaidluste komisjoni otsus (t.lk 7), tunnistaja Xxxx ütlused (t.lk 134-135). Seega oli hagejal õigus 19.01.2015 sõlmitud gaasiseadme müügilepingust taganeda.
21.VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja väitis menetluses, et selgitas hagejale seadme müümisel, et seade ei hakka WC-sse paigaldamisel tööle, kuna ruum on liiga väike. Hageja vaidles kostja väidetele vastu ja märkis, et kostja seda talle müügi juures ei selgitanud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et selgitas gaasiseadme müümisel hagejale, et seade ei hakka tööle. Lisaks oleks olukorras, kus kostja sellise selgituse andis, arusaamatu kostja tegevus seadme paigaldamisel. Sel juhul paigaldas seadme teadlikult kohta, kus see tööle ei hakka.
22.Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. 22.1 VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Eeltoodud sättest tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista seadme maksumus, transport ja paigaldus 410 eurot.
23.Lisaks ostuhinnale on hageja 08.01.2016 teinud kulutusi seadme parandamiseks 48 eurot ja 29.03.2016 gaasiseadme tehniliseks kontrolliks 47,40 eurot. Nimetatud toimingute eest nõuab hageja kostjalt kokku 95 eurot.
23.1 VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. 23.2 Kohus tuvastas eelpool, et kostja vastutab lepingurikkumise eest ja rikkus lepingut. Kuivõrd kostja ei asunud tuvastama seadme rikke põhjuseid ega asendanud seadet, siis oli hagejal õigus tellida rikke väljaselgitamiseks gaasiseadme tehniline kontroll. Kostjal oli võimalus teatada, et soovib ise teostada kontrolli või mittetöötava seadme asendada. Seega ei kasutanud kostja õigust vältida hagejal kahju tekkimist. Kontrolli tellimisega tekkis hagejal kahju. Kohus leiab, et hagejal kontrolli teostamisega tekkinud kulutused on vajalikud ja põhjendatud. Hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kostjale pidi olema ettenähtav, et kui ta ise ei selgita välja seadme rikke põhjust, siis võib seda teha hageja. Kohus leiab, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos s.t kui kostja ei oleks müügilepingust tulenevalt kohustust rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud tellima kontrolli ja kandma selle korraldamisega seotud kulusid. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks olnud võimalik kontrolli teostamisega kantud kulusid vältida olukorras, kus kostja keeldus seadme remontimisest või asendamisest. Osundatud põhjustel tuleb kostjalt hagejale välja mõista kontrolli teostamisega kantud kulud summas 47 eurot. 23.3 Samuti tuleb kostjalt hagejale välja mõista seadme puhastamise tasu 48 eurot. Teades puudustest esitas kostja hagejale arve seadme puhastamise eest, kuigi kostja pidi teadma, et seadme puhastamine olukorda ei paranda ning seadme kasutamine võib hagejale olla elukohtlik.
24.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista kokku 505 eurot.
25.Viivisest Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 33,78 eurot kuni 04.04.2017 (t.lk 20). Hageja viivisemäär vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Kostja viivise summale vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka viivise väljamõistmine põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja § 189 lg 1 hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (505 eurolt) alates nõude sissenõutavaks muutumisest 19.01.2015 (seadme müügist) kuni 04.04.2017 summas 33,78 eurot. Kohus märgib, et seadusjärgne viivisemäär viidatud perioodi eest on 89,58 eurot, kuid kuna hageja on taotlenud viivise 33,78 euro väljamõistmist, siis tuleb viivisena välja mõista hageja nõutud summa. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 05.04.2017. Kohus nõustub hagejaga, et ta saab nõuda edasiulatuvat viivist alates 05.04.2017, kuna viimane sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse päev oli 04.04.2017. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
Kohus mõistab kostjalt hagejale välja alates 05.04.2017 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 505 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 471,22 eurot (põhivõlgnevuse summa 505 eurot – juba sissenõutavaks muutunud viivis 33,78 eurot).
26.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kõik hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot on TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 2557,50 eurot (t.lk 140-140 pöördel. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 23,25 tundi, järgmiselt: 1) 01.11.2016 otsusega tutvumine, konsultatsioon, hagi esitamiseks vajalike materjalidega, seadusandlusega, kohtupraktikaga tutvumine 4 h; 2) 17.03.2017 hagi koostamine 4 h; 3) 01.04.2017 kohtu kirjaga tutvumine 15 min; 4) 04.04.2017 hagiavalduse täiendamine 45 min; 5) 11.04.2017 menetluskulude nimekirja koostamine 15 min; 6) 08.05.2017 tutvumine kostja vastusega, õigusliku positsiooni kujundamine, kliendiga suhtlemine 3 h; 7) 10.05.2017 kostjale vastuse koostamine 1,5 h; 8) 06.06.2017 kostja taotlusega tutvumine 30 min; 9) 09.06.2017 õigusliku positsiooni kujundamine, vastuse koostamine 1 h; 10) 26.09.2017 istungil osalemine 1 h; 11) 20.10.2017 taotluse koostamine, esitamine 1 h; 12) 23.10.2017 kostja taotlusega tutvumine 30 min; 13) 03.11.2017 kohtumäärusega tutvumine 15 min; 14) 24.11.2017 kostja vastusega tutvumine 30 min; 15) 24.11.2017 vastuse koostamine 45 min; 16) 07.02.2018 kohtuistungiks valmistumine 1,5 h; 17) 07.02.2018 kohtuistungil osalemine 2,5 h. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot/tund. Kostja vaidleb hageja õigusabi kulude suurusele vastu, kuna hageja kordas Tarbijavaidluste Komisjoni 12.05.2016 otsuse seisukohti. Lisaks palub kostja kohaldada TsMS § 162 lõiget 1 ja 4. Kohus jätab tähelepanuta kostja 15.02.2018 menetlusdokumendi väited osas, mis puudutavad asja sisulist lahendamist või menetluses esitatud taotlusi, kuna nimetatud tähtajaks sai kostja esitada vastuväited vaid menetluskuludele. Kohus ei pea põhjendatuks hageja 01.11.2016 kulusid otsusega tutvumise, konsultatsiooni, hagi esitamiseks vajalike materjalidega, seadusandlusega, kohtupraktikaga tutvumiseks 4 tunni eest. Nimetatud kulud on seotud kohtueelse õigusabiga s.t hageja ei saa neid nõuda käesoleva menetluse menetluskuluna, vaid oleks saanud viidatud kulusid nõuda käesolevas menetluses kahjuna. Kooskõlas Riigikohtu 3-2-1-77-14 punktiga 12 ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega tuleb hageja 11.04.2017 kulusid vähendada 15 minuti võrra. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et muudele õigusabitoimingutele kulunud aeg on kooskõlas tsiviilasjas esitatuga. Seega on hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 19 tundi.
Lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 2215 eurot, millest õigusabile 2090 eurot ja riigilõivust 125 eurot ja mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
27.Protokolli parandamise taotlusest Kostja esitas 09.02.2018 taotluse 07.02.2018 protokolli parandamiseks. Hageja kostja taotlusele seisukohta ei esitanud. Protokollile vastuväidete esitamist ja protokolli parandamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53. Kohus rahuldab kostja taotluse 07.02.2018 protokolli parandamiseks ja parandab protokolli järgmiselt: 1) protokolli leheküljel 7 kostja esindaja esimese lõigu esimene lause: tõend selle kohta, et gaasiveesoojendi omanik peab täitma ohutusnõudeid. 2) protokolli leheküljel 11 kostja esindaja esimese lõigu esimene lause: kostja ei ole lepingut rikkunud viitega VÕS § 115 lg-le 1, seega kostja ei vastuta lepingu rikkumise eest.