OK Incure OÜ hagi Robert Arike vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
5261,40 eurot Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, tel 6 755 899, e-post [email protected] Kostja Robert Arike, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, e-post *; *, *, *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja OK Incure OÜ hagi Robert Arike vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Robert Arike (isikukood *) hageja OK Incure OÜ kasuks MOGO OÜ ja Robert Arike vahel 04.02.2017. a sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr * alusel (nõue on 13.09.2017. a loovutatud OK Incure OÜ-le):
2.1.põhivõlgnevus summas 4500 (neli tuhat viissada) eurot;
sissenõutavaks muutunud viivis 26.12.2017. a (k.a) seisuga summas 139,07 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot 7 senti) eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ hagi kostja Robert Arike vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 622,33 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada kostjale Robert Arike TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda
kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
6.Edastada otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevale e-posti aadressile.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 88,17% ulatuses kostja Robert Arike kanda ja 11,83% ulatuses hageja OK Incure OÜ kanda.
2.Välja mõista kostjalt Robert Arike hageja OK Incure OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 374,72 (kolmsada seitsekümmend neli eurot 72 senti) eurot.
3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Menetluse käik 20.10.2017. a esitas OK Incure OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Robert Arike 5280,20 euro saamiseks. Kohus tegi 30.10.2017. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.13.12.2017. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõutele vastava hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja nõue 28.12.2017. a esitas hageja OK Incure esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Robert Arike vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 4500 eurot ja viivise nõudes summas 761,20 eurot. Nõude aluseks on mogo OÜ ja Robert Arike vahel 04.02.2017. a sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr *. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulu, s.o riigilõivu summas 425 eurot. Kohtu nõudmisel hageja täiendas ja tõendas hagi aluseks olevaid asjaolusid 17.01.2018. a.
3.Kostja vastuväited Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Robert Arike hagimaterjale kätte toimetada, kuna kohtule ei ole teada tema elu- ega viibimiskoht ning kostja ei vasta kohtule teadaolevatelt e-posti aadressidelt ja telefoninumbritelt. Seetõttu toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.01.2018. a /tlk 78-79/. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 28 päeva /tlk 68/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 08.03.2018. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
4.2.TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.3.Hageja on kostja vastu esitatud nõude tõendamiseks esitanud kohtule hagis nimetatud laenu- ja tagatisomandamise lepingu /tlk 31-39/. Kohus leiab, et Mogo OÜ on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
4.4.Hagiavalduses /tlk 29/ nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist lepingujärgses määras, mis on võrdne intressimääraga, s.o 0,12% päevas võlgnevuselt iga viivitatud päeva eest alates 08.08.2017. a kuni 27.12.2017 (v.a, 141 päeva) summas 761,40 eurot. Laenulepingu tingimuste punktist 5.3 /tlk 34/ nähtuvalt oli poolte vahel kokku lepitud, et juhul, kui laenusaaja ei soorita mistahes maksmisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, kohustub ta maksma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis vastab laenule kohaldatavale intressimäärale. Laenulepingu p 3 järgi on kokku lepitud intressimäär 3,55% kuus, 42,60% aastas.
4.5.Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvestanud viivisemääraga 0,12% tasumata summalt päevas /tlk 29/. Hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisemäär on seega 43,8% aastas ehk enam kui viis korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,0% aastas. Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,12% päevas e 43,8% aastas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt: hageja taotletud summalt 4500 eurot /tlk 28/ alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 08.08.2017. a kuni 27.12.2017 (v.a, kuna hageja arvestatud viivitatud päevade arv on 141) summas 139,07 eurot.
4.6.Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 622,33 eurot (761,40-139,07).
4.7.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 4500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 139,07 eurot.
4.8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.1.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 425 eurot.
5.2.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (5261,40 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 4639,07 eurot, s.o põhinõude summas 4500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 139,07 eurot) 88,17% ulatuses kostja ja 11,83% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 374,72 eurot (425 eurot * 88,17%).
5.3.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.