lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-18556/12

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-18556/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1465
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 3401 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-18556/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus10.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-18556

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-17-18556

Määruse tegemise aeg ja koht

09.03.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

AB Flivik Shipping hagi JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo ja RVe vastu nõude tunnustamiseks JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.01.2018.a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB Flivik Shipping määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (määruskaebuse esitaja): AB Flivik Shipping (Rootsi registrikood 556853-5263), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja I: JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo Kostja II: RV (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 10.01.2018.a määrus muutmata.
2.Jätta AB Flivik Shipping määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud AB Flivik Shipping kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud 1(4)

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 31.08.20262-26-16864/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.08.20262-26-16529/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.08.20262-26-11113/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-22-7727/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-26-13162/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-19-19083/53Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-18556 menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

1.11.12.2017.a esitas hageja hagi kostjate vastu 291 392,98 euro suuruse nõude tunnustamiseks JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Pärnu Maakohus 28.04.2015.a määrusega välja JGC Forest OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürisoo. Hageja esitas pankrotimenetluses 245 542,98 euro suuruse nõude. Võlgniku enda pankrotiavalduse kohaselt oli tegemist nõudega, mille alus oli Arbitraažikohtu otsus. JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses oli planeeritud jaotusettepaneku arutamine 02.05.2017.a. 10.11.2017.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet ei tunnustatud. Vastuväite esitasid pankrotihaldur ja RV. Hageja esitas kogu nõude summas 287 381,98 eurot, mis tuleneb hageja ja JGC Forest OÜ vahel sõlmitud prahtimisteenuse lepingust. Lisaks esitas hageja nõude summas 4011 eurot (38 750 SEK), mis on oma olemuselt kahju hüvitamise nõue ja tuleneb hageja poolt tasutud arbitraažimenetluse alustamise maksest. Arbitraažikohtu otsusele põhinev nõue 245 542,98 eurot on esitatud varasemalt, kuid see on jäänud õiguslikult keerulise olukorra tõttu tunnustamata. Hageja oli veendunud, et tal ei tule esitada nõude tunnustamiseks hagi pärast tema nõude vaidlustamist nõuete kaitsmise koosolekul, kuivõrd tema nõudele vastuväite esitanud võlausaldaja nõue oli tasutud ning sellest oli pankrotihaldur teatanud ka hageja esindajale. Hageja palus tunnustada hageja nõuet summas 291 392,98 eurot (287 381, 98 eurot + 4011 eurot).
2.19.12.2017.a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja 21 päeva arvates kohtumääruse kättetoimetamisest, tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks, sh esitada kohtule tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ning tasuda riigilõiv hagiavalduse esitamise eest summas 300 eurot.
3.09.01.2018.a esitas hageja lepingulise esindaja vahendusel kohtule taotluse (e-kirjana), milles palus pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega 7 päeva võrra seoses vajadusega kooskõlastada väliskliendiga lõplikud seisukohad (hageja on Rootsi äriühing ja seoses jõuludeaastavahetusega ei ole õnnestunud asjaomastelt isikutelt kõiki vajalikke aktsepte saada).
4.Harju Maakohus keeldus 10.01.2018.a määrusega hagi menetlusse võtmisest. Harju Maakohtu 19.12.2017.a puuduste kõrvaldamise määruse on hageja esindajale kätte toimetatud 19.12.2017.a avaliku e-toimiku kaudu. Seega oli puuduste kõrvaldamise tähtpäev 09.01.2018.a. Kohus leidis, et hageja esindaja taotlus kohtu määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks on paljasõnaline ja põhistamata. Kohus määras hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud tähtaja määramisel on kohus juba arvestanud asjaoluga, et puuduste kõrvaldamise tähtaja sisse jäävad jõulud ning aastavahetus, millest tulenevalt on kohus tavapärase kahenädalase (14 päeva) asemel määranud hagejale pikema tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kolm nädalat ehk 21 päeva. Seega on hagejale antud mõistlik tähtaeg hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul venitab hageja esindaja tahtlikult menetlust ning on esitanud kohtule puudustega menetlusdokumendi. Hageja esindaja näol on tegemist vandeadvokaadiga, kellele on teada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuded hagiavaldusele. Vaatamata eeltoodule on hageja oma esindaja kaudu esitanud kohtule hagiavalduse, mis on põhistamata, milles ei ole viidatud ega ei ole lisatud ühtegi tõendit hageja esitatud faktiliste asjaolude tõendamiseks ning hageja ei ole tasunud hagi esitamisel riigilõivu. Ei ole usutav, et vandeadvokaadist esindaja ei ole suuteline esitama kohtule hagiavaldust, mis vastab seaduses 2(4)

Tsiviilasi nr 2-17-18556 hagiavaldusele esitatud nõuetele. Vaatamata 21-päevasele kohtu määratud tähtajale ei ole hageja esindaja kõrvaldanud ühtegi puudust hagiavalduses ning tugineb tähtaja pikendamise taotluses asjaolule, et tal on seniajani asjaomastelt isikutelt saamata vajalikud aktseptid. Kohtu hinnangul ei ole taotlusest võimalik aru saada, millised konkreetsed aktseptid millistelt isikutelt on saamata ehk millised on need konkreetsed asjaolud, mis takistavad hageja esindajal hagis esinevate puuduste tähtaegset kõrvaldamist. Kui hageja esindaja esitas hageja nimel kohtule 19.12.2017.a hagi, pidid tal juba nimetatud ajaks olemas olema hageja vajalikud nõusolekud hagi esitamiseks ning välja töötatud ja kooskõlastatud seisukohad hagejaga, millele tuginedes hageja esindaja vahendusel haginõudega kostjate vastu kohtusse pöördub. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hageja 09.01.2018.a esitatud taotluse Pärnu Maakohtu 19.12.2017.a kohtumäärusega määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kohus viitas TsMS § 3401 lg-tele 1 ja 2 ja TsMS § 371 lg 1 p-dele 9 ja 10. Eeltoodu alusel leidis kohus, et esinevad hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-dele 9 ja 10 ning § 3401 lg-le 2, kuna hageja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud hagiavalduses esinevaid puuduseid ega tasunud riigilõivu.

5.30.01.2018.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi menetlemiseks samale kohtule. Kohtu põhjendused menetlustähtaja pikendamise rahuldamata jätmiseks on põhjendamatud. Hageja taotles ainult ühe korra kohtu poolt antud tähtaja pikendamist. Seega on kohtumääruse põhjendused ebaõiged ja otsitud. Hageja põhjendas oma taotluses, et tal on vaja väliskliendiga kohtu puuduste kõrvaldamise määrusest toodud argumente kooskõlastada ja saada vastavalt aktsepte. Kohtumääruse põhjendused viitavad sellele, et kohus ei soovigi hagi menetleda ega õigust mõista. Jääb arusaamatuks, mis takistas puuduste kõrvaldamist.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määrus muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
9.Maakohus on käesoleval juhul jätnud hagi menetlusse võtmata kahel erineval alusel, mis on kumbki hagi menetlusse võtmata jätmise eraldiseisev alus: 1) rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid; ning 2) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10). Hageja esitas kohtusse hagi vandeadvokaadi vahendusel 11.12.2017.a (tl 1). Pärnu Maakohus jättis 19.12.2017.a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale 21 päeva aega hagi puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohase hagi esitamiseks ja riigilõivu 300 eurot tasumiseks (tl 8), selgitades et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata (tl 10). Nimetatud määruse sai hageja lepingulisest esindajast vandeadvokaat kätte 19.12.2017.a (tl 11), mis tähendab, et viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 09.01.2018.a. Tähtaja viimasel päeval, 09.01.2018.a esitas hageja taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks 7 päeva võrra (tl 12) seoses vajadusega kooskõlastada väliskliendiga lõplikud seisukohad. Maakohus jättis 10.01.2018.a määrusega hageja puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata ning keeldus hagi

3(4)

Tsiviilasi nr 2-17-18556 menetlusse võtmisest, kuna hageja ei kõrvaldanud maakohtu poolt 19.12.2017.a määruses väljatoodud puuduseid (sh ei tasunud riigilõivu). Määruskaebuses leidis kostja, et kohtu põhjendused menetlustähtaja pikendamise rahuldamata jätmiseks olid põhjendamatud ning pikendamine oli vajalik argumentide kooskõlastamiseks.

10.Arvestades eeltoodut, mh asjaolusid, et maakohus andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tavapäraselt pikema tähtaja (21 päeva), hageja esitas tähtaja pikendamise taotluse tähtaja viimasel päeval, hageja toodud põhjendused ei ole selliseid, mille alusel saaks leida, et maakohus ületas diskretsioonipiire tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmisel, tähtaja pikendamise taotluses ja määruskaebuses toodud põhjendused ei seondu takistustega riigilõivu tasumiseks ning käesoleva ajani ei ole Kohtute Infosüsteemi andmebaasi kohaselt hagiavalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv tasutud, on käesoleval juhul maakohus õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel. Hageja, keda esindas vandeadvokaat, pidi arvestama sellega, et tähtaja pikendamise taotlus võib jääda rahuldamata ning esitades pikendamise taotluse tähtaja viimasel päeval, riskis sellega, et hagi võidakse jätta menetlusse võtmata. Kuna ringkonnakohus leiab, et maakohus keeldus õigesti TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel hagi menetlusse võtmisest ning nimetatud alus on eraldiseisev alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, ei analüüsi ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt maakohtu poolt väljatoodud teist alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ega arvesta määruskaebuse lahendamisel määruskaebusega esitatud tõendeid, kuivõrd need ei oma tähtsust asja lahendamisel.
11.Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest, on maakohus jaotanud õigesti ka menetluskulud. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.

Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

22.03.2018 määrusega parandatud

RESOLUTSIOON

Parandada tsiviilasjas nr 2-17-18556 Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2018.a määruses läbivalt maakohtu nimetus ja lugeda „Harju Maakohus“ asemel õigeks „Pärnu Maakohus“.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.08.20262-23-9177/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10630/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja