Osaühing Tudulinna Kommunaal hagi Otto-Wilhelm Orumaa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
4089,86 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Otto-Wilhelm Orumaa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Otto-Wilhelm Orumaa (ik: XXX) Vastustaja (hageja): Osaühing Tudulinna Kommunaal (rk: 11049179), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
esindajad
Viru Maakohtu 1. novembri 2017 otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 1. novembri 2017 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Otto-Wilhelm Orumaa kanda.
3.Mõista Otto-Wilhelm Orumaalt OÜ Tudulinna Kommunaal kasuks välja menetluskuluna maa- ja ringkonnakohtus kokku 1350 eurot. OÜ-le Tudulinna Kommunaal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse
jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Tudulinna Kommunaal (hageja) esitas 30.12.2016 Otto-Wilhelm Orumaa (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 03.03.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 3646,67 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.03.2017 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 4089,86 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja Tudulinnas XX korteri omanik. Pooled on 01.11.2011 sõlminud soojusenergia, veevarustuse, prügiveo, kanalisatsiooniteenuse, elektrienergia müügi vahendamise ja elamute hooldusteenuse müügilepingu nr 9-4. Hageja on osutanud kostjale lepingus kokkulepitud teenuseid, kuid kostja on jätnud teenuste eest ajavahemikus 01.01.2013– 17.03.2017 esitatud arved 4089,86 euro suuruses summas tasumata. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et elamus ei ole moodustatud korteriühistut ega valitud valitsejat. Hageja osutab korteriomanikele teenuseid lepingu alusel. Tudulinna Vallavalitsuse korraldustega on kehtestatud Tudulinna aleviku korterelamute hooldustasu ja teenuste hinnad.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt puudub hagejal õigus hagi esitamiseks. Kuna elamus ei ole loodud korteriühistut, reguleerib elamu majandamist korteriomandiseaduse (KOS) 2. peatükk ja hageja esitatud leping ei ole kohane kostja kohustuste tekkimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta on valitud KOS § 20 lg-s 1 sätestatud korras korterelamu valitsejaks, mistõttu puudub hagejal KOS § 21 lg 2 p-s 1 sätestatud õigus kõigi korteriomanike nimel sisse nõuda võlgnevusi. Hageja nõue on ka tõendamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 1. novembri 2017 otsusega hagi ja mõistis O.-W. Orumaalt välja OÜ Tudulinna Kommunaal kasuks 4089,86 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1150 eurot (sh õigusabikulu 800 eurot ja riigilõiv 350 eurot). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja alates 01.11.2011 Tudulinna alevikus XX korteri omanik. Pooled on 01.11.2011 sõlminud soojusenergia, veevarustuse, prügiveo, kanalisatsiooniteenuse, elektrienergia müügi vahendamise ja elamute hooldusteenuse
müügilepingu nr 9-4. Vaidlust ei saa olla selles, et poolte vaheline õigussuhe ning kostja kohustus tasuda soojusenergia, veevarustuse, prügiveo, kanalisatsiooniteenuse, elektrienergia müügi vahendamise ja elamute hooldusteenuse eest tuleneb lepingust. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hagejal puudub hagi esitamiseks õiguslik alus. VÕS §-st 3 tulenevalt on leping üks võimalikest võlasuhte tekkimise alustest (§ 3 p 1). Võlasuhe võib muu hulgas tekkida ka lepinguvälistest võlasuhetest, nt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest (§ 3 p-d 3 ja 4). Hageja kohustus osutada soojusenergia-, vee-, prügi-, kanalisatsiooni- ja hooldusteenust XX korterile tulenes poolte vahel 01.11.2011 sõlmitud lepingust nr 9-4, hageja põhikirjast, Tudulinna Vallavalitsuse korraldustest ja määrustest ning Tudulinna Vallavolikogu määrustest. Kostja ei ole tõendanud, et tal kohustust hageja ees ei ole, samuti pole kostja tõendanud, et ta oleks kohustuse hageja ees täitnud. Kostjale esitatud arvete alusel on kostjal ajavahemikus 01.01.2013–17.03.2017 tasumata hageja osutatud teenuste eest 4089,86 eurot, milline võlgnevus tuleb kostjalt välja mõista.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.O.-W. Orumaa esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 1. novembri 2017 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Alternatiivselt palub apellant jätta hagi osaliselt rahuldamata aegumise tõttu. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) lahendas kohus vaidluse ebaõigesti lepingulise suhte alusel. Majandamiskulude nõue korterelamus saab tugineda ainult KOS regulatsioonile. KOS korteriomandi valitsemise nõuded on lepingulist suhet välistavad imperatiivsed nõuded. Faktiliselt võiks hagejast rääkida kui valitsejast KOS § 20 tähenduses. Hageja on Tudulinna vallale kuuluv ettevõte, mis tegutseb erastatud korterite valitsejana. KOS valitsemise sätete alusel oleks hagi saanud esitada korteriomanike üldkoosoleku volitusel. Kuna hagejal selline volitus puudus, siis ei olnud tal ka õigust hagi esitada; 2) jagas kohus ebaõigesti tõendamiskoormise. Hageja pidi tõendama oma nõuet, mitte kostja ei pidanud tõendama, et tal kohustust hageja ees ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et võrguettevõtja oleks esitanud XX maja osas nõude. Tarbijaks kaugkütteseaduse tähenduses saavad olla kõik XX korteriomanikud ühiselt ühisuse kaudu, kellele võrguettevõtja saab esitada nõude. Alles seejärel saab valitseja jagada nõude korteriomanike vahel vastavalt igaühe osa suurusele. Sama põhimõte kohaldub muude majandamiskulude, nt prügiveo ja valitseja tasude, osas ning hagejal lasus kohustus tõendada selliste nõuete olemasolu ja esitamist korteriomanike ühisusele; 3) ei ole tulenevalt korteriomanike ühisuse valitsemise omapärast asjakohasteks tõenditeks valla otsused kulude jagamise kohta, nt ei saa vald otsustada, mil viisil tuleb korteriomanikel tasuda jäätmete käitlemise eest; 4) on kohus rikkunud selgitamiskohustust. Hagi on rahuldatud alates 01.01.2013. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.12.2016. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 30.12.2013, aegunud ja kohus oleks pidanud juhtima sellele kostja tähelepanu. Seega kuni 30.12.2013 sissenõutavaks muutunud nõuete osas tuleb jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu.
5.Osaühing Tudulinna Kommunaal vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et poolte vahel 01.11.2011 sõlmitud leping ei kehti. Otsust tehes hindab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Hageja palus kohtul
kontrollida, kas hagi on võimalik rahuldada ka muul õiguslikul alusel (VÕS § 1018 lg 1 p 2; § 1028 lg 1 jne). KOS reguleerib korteriomanike sisesuhteid. Hageja osutab korteriomanikele lepingu alusel teenuseid (soojusenergia ja prügiveo müügi vahendamine, elumaja hooldus- ja haldusteenus, muud korteriomandi kasutamiseks vajalikud teenused), mitte ei ole korterelamu valitseja. Hageja nõuab võlgnevusi sisse lepingulisest võlasuhtest tulenevalt enda nimel, mitte korteriomanike nimel. Kostja põhjendused nõudeõiguse puudumise kohta on otsitud. Kostja käitumine on hea usu põhimõtte vastane ning kostja väited vastuolus faktiliste asjaoludega; 2) ei ole kohus rikkunud selgitamiskohustust ja nõue ei ole aegunud. Nõue on tekkinud perioodil 01.01.2013–17.03.2017. TsÜS § 154 lg 1 järgi algas hageja poolt kostjale 2013. aastal esitatud arvete aegumistähtaeg 31.12.2013 ja lõppes 31.12.2016. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.12.2016.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
1.novembri 2017 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
7.1.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja kohustus tasuda soojusenergia, veevarustuse, prügiveo, kanalisatsiooniteenuse, elektrienergia müügi vahendamise ja elamu hooldusteenuse eest tulenes poolte vahel 01.11.2011 sõlmitud lepingust. Kostja seisukoht, et majandamiskulude nõude saab esitada ainult KOS sätete alusel ning et KOS-s sätestatud korteriomandi valitsemise nõuded välistavad lepingu alusel nõude esitamise, on ekslik. XX elamus ei ole moodustatud korteriühistut ega valitud valitsejat ning seetõttu on põhjendamatu väita, et hageja nõudeõigus saaks tuleneda korteriomanike üldkoosoleku volitusest.
7.2.Hageja on oma nõuet tõendanud ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole õige. Hageja nõue soojuenergia, prügiveo ja hooldustasu eest on tõendatud Tudulinna Vallavalitsuse korraldustega (I kd, tl 77, 78, 187), Tudulinna aleviku soojamajanduse arengukava ja soojakulude jaotustabeliga (I kd, tl 120-148; tl 149-153) ning kostjale esitatud arved põhinevad eelnimetatud tõenditel. Kostja väide, et kuna valitsejale (keda ei ole nimetatud) ei ole arveid esitatud, siis sel põhjusel ei ole hageja nõue tõendatud, on põhjendamatu. Vastupidiselt kostjale leiab ringkonnakohus, et hageja esitatud tõendid on asjakohased ja tõendavad hageja nõuet.
7.3.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 2 on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist ka apellatsioonimenetluses. Samas on kostja ekslikult tuginenud aegumise vastuväites TsÜS § 146 lg-le 1 ja leidnud, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning sellise nõude aegumist reguleerib TsÜS § 154. Nimetatud sätte kohaselt aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Asja materjalidest nähtub, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 30.12.2016 ning hageja nõuab kulude hüvitamist alates 01.01.2013. Seega algas 2013. a kulude nõude aegumistähtaeg 01.01.2014 ning hageja nõue ei ole aegunud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-9508).
8.Seoses apellatsioonkaebus rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja hüvitada õigusabikulud 2,75 tunni ulatuses summas 275 eurot. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Kuna vastuses apellatsioonkaebusele on korratud maakohtu menetluses esitatud faktilisi asjaolusid, siis on põhjendatud ja vajalikuks kuluks õigusabile apellatsioonkaebusele vastamise eest 200 eurot (2x100). Koos maakohtus kantud menetluskuludega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1350 eurot (1150+200). Hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.