Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud 25.01.2018 laekus kohtule avaldus XXXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.. Avalduse kohaselt on avaldaja XXXX pärija. Pärandvara hulgas on kohustusi umbes 1 790,84 euro ulatuses, vara on 0.80 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada XXXX pärandvara pankrot.

01.02.2018 nimetas kohus ajutise halduri ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt pärandvara hulgas vara sisuliselt ei ole (arvelduskonto jääk on 0.80 eurot), kohustusi on 1 790,84 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Selgeid tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 424 eurot (lisandub käibemaks 84,80 eurot) ja kulutuste hüvitiseks 66,44 eurot. 397,00 eurot (lisandub käibemaks) palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest. Tasu ja kulude hüvitise palub haldur kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arveldusarvele. 16.02.2018 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Avaldaja XXXX jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri arvamusega. Kohus määras 22.02.2018 määrusega raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 700 eurot ning avaldas 22.02.2018 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Pärandvara hulgas vara puudub, kohustusi on 1 790,84 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused avalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kooskõlas ajutise halduri aruandega peab kohus pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur palub tasuks määrata 424 eurot (lisandub käibemaks 84,80 eurot) ja kulutuste hüvitiseks 66,44 eurot. Avaldaja ajutise halduri tasule ja kulutuste hüvitisele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur palub tasu määrata 5,3 töötunni eest. Halduri tunnitasu on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad teabenõuetes, büroo-, side- ja transpordikuludes. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 424 eurot (lisandub käibemaks 84,80 eurot) ja kulutuste hüvitiseks 66,44 eurot. Tasu ja kulutused kuuluvad hüvitamisele pärandvara arvel OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arveldusarvele. Haldur on taotlenud tasu ja kulutuste hüvitise kokku summas 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks) välja riigi vahenditest. Tasu maksta välja OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.