OÜ AF Võlamenetlus telekommunikatsiooniteenuste võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
465,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/hageja; OÜ AF Võlamenetlus, reg kood 12290871, Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post; [email protected].
hagi R lepingust
S
vastu tuleneva
Lepinguline esindaja Gerda Kabrits, OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected] Võlgnik/kostja R S, ik XXXXXXXXXX, Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista R S’lt (ik XXXXXXXXXX) OÜAF Võlamenetlus (reg k 12290871) kasuks välja R S ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 03.04.2015. a liitumislepingust nr. 3778571, 11.06.2015. a osamaksetega vara müügilepingust nr. 3919006 ja liitumislepingust nr. 3918999 tulenev:
2.3.sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 19.12.2017.a summas 62,42 eurot (kuuskümmend kaks eurot ja 42 senti),
2.4.viivis alates 20.12.2017. a kuni põhinõude summas 345,71 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (sh arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.3. väljamõistetud viivist).
3.Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p1).
2-17-113867 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja R S kanda
5.Määrata kindlaks OÜ AF Võlamenetlus menetluskulud summas 300 eurot, mis koosneb riigilõivust 100 eurot ja lepingulise esindaja kulust 200 eurot. Kostjal R S menetluskulud puuduvad.
6.Välja mõista R S’lt OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja menetluskulud summas 300 (kolmsada) eurot. Mõista menetluskuludelt välja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust,kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Pangas või arveldusarvele nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2). Juhindudes TsMS § 444 lg 3 võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tagaseljaotsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ei saa nõuda mistahes asjaoludel, sealhulgas otsust ei täiendata kaja või kaebuse esitamise korral.
2-17-113867 TSMS § 417 lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus
1.OÜ AF Võlamenetlus esitas 29.06.2017.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 695,65 euro saamiseks. Kohus tegi 13.07.2017 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi 24.11.2017 a määras lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja anda OÜ AF Võlamenetlus nõue R S vastu 695,65 euro saamiseks Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OÜ AF Võlamenetlus AS esitas 19.detsembril 2017.a Pärnu Maakohtule hagi R S vastu R S ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingust nr 3778571 (03.04.2015), osamaksetega vara müügilepingust nr 3919006 ja liitumisepingust nr 3918999 (11.06.2015) tuleneva põhivõlgnevuse 345,71 eurot, võla sissenõudmiskulude 30,00 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise 62,42 eurot nõudes; viiviste nõudes alates 20.12.2017 kuni põhinõude summas 345,71 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohus võttis hagiavalduse 03.jaanuari 2018. a määrugsega menetlusse ja kohustas kostjat kohtule vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse kostjale kättetoimetamisest. Kostjale R S on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud postiteenuse osutaja vahendusel isiklikult väljastusteatega 05.veebruaril 2018.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem nõutud vastust hagile ei esitanud.
3.Kostjat on hoiatatud, et kohtule tähtaegselt mittevastamisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tagaseljaotsuse võib kohus teha TsMS § 444 lg 3 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata.
4.TsMS § 407 lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses TsMS § 407 lg 1 alusel.
5.Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Juhindudes TsMS § 173 lg 1 ja 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude jaotuse ja menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, sest tema kahjuks on otsus tehtud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu ja õigusabikulu
2-17-113867 väljamõistmist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja õigusabikulu vastavalt § 144 p 1 kohtuväline kulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, neist nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 55 eurot ning õigusabikulud 425 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 425 eurot põhjendamatu. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 200 eurot, kokku menetluskulu summas 300 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.