Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsus peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6).

ASJAOLUD

Asjaolude kirjeldus ja hageja nõue Hageja on äriühing, mis asutati 1.12.1998 ning mille osanikud on N F ja tema poeg E F. Alates asutamisest kuni 2007. aastani tegeles hageja tehniliste leiutiste arendamise ja rakendamisega kangaste tootmiseks Kreenholmi manufaktuuris. Hageja töö sisulise ja tehnilise küljega tegeles ainuisikuliselt N F, kes on Kreenholmi manufaktuuris töötanud üle 40 aasta, on pälvinud oma töö eest laialdast tunnustust ning on mitme leiutise autor. E F vastutas hageja tegevuse korraldusliku ja finantspoole eest. Kreenholmi manufaktuuri tegevuse vaibumise tõttu vähenesid hagejale esitatud tellimused ning 2007. aastal hageja sisuliselt lõpetas oma tegevuse.

2-16-5088

2-16-5088 3) höövel Rockwell, rohelist värvi, s/n 201211300266, kasutatud; 4) akutrell Bosh, sinist värvi, s/n ei ole tuvastatav; 5) OSB-plaadist valmistatud töökohad-konduktorid (kasutatakse kasvuhoone elementide kokkupanemiseks), 2 tükki; 6) kompressor surveõhu valmistamiseks Ingelsoll Rand, s/n 747119, v.a. 2012, kasutatud; 7) pakendamise lint, sinist värvi trummi peal (pakendis, kasutamata); 8) vana, isevalmistatud tööpink metallprofiili painutamiseks, rohelist värvi töölaua peal, tööpingi reduktori nr 49703; 9) vana, isevalmistatud tööpink metallprofiili lõikamiseks, millel puudub lõikamisosa, musta värvi töölaua peal, reduktori nr ei ole tuvastatav. 10) erinevad OÜ-le Rentoteks kuuluvad käsitööriistad (akutrellid nurklihvimismasin jne); 11) polükarbonaadist lehed mõõtmetega 6000x2100x4, ligi 60 tükki. Nimetatud vara, v.a polükarbonaat, anti kostjale hoiule. Siiski ei ole kostja hagejale nimetatud vara seni tagastanud.

2-16-5088 hingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.

Tehingute tühisus heade kommetega vastuolu tõttu

2-16-5088 käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (Riigikohtu 13.02.2008 otsus asjas nr 3-2-1-140-07, p 30).

2-16-5088 Seega on vaidlusalune vara hagejast välja viidud ilma õigusliku aluseta. Hageja nõuded seonduvadki vaidlusaluse vara tagastamisega. Nõude aluseks on AÕS § 80 (juhul, kui kohus leiab, et mudeli väljaviimisel on kehtetu nii kohustus- kui ka käsutustehing) või VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 (juhul, kui kohus leiab, et kohustustehing kehtetu ei ole).

Kostja vastus hagiavaldusele Kostja 06.05.2016 hagiavaldusele esitatud vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata, lähtudes järgmistest asjaoludest.

2-16-5088

Tehinguid, mille tühistamist hageja taotleb, ei saa seaduses ettenähtud tähtaja möödumise tõttu enam tühistada TsÜS § 131 lg 3 sätestab, et esindatav võib tehingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada 6 kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt kõnealuse paragrahvi lõikele 1 tühistada. Hagiavalduse p-s 13 rõhutas hageja, et soovib tühistada tehingud, mille alusel oli Osanik I üle andnud kostjale kasuliku mudeli nr 01114 omandi (edaspidi kasulik mudel) ning hagiavalduse p-s 11 toodud materjalid ja tööriistad (edaspidi vallasvara). Vastavalt hagiavalduse p-le 17 tühistas hageja vaidlusalused tehingud ühepoolse tahteavaldusega. Kostja juhib tähelepanu tõsiasjale, et tühistamise tulemusel muutub kehtetuks ainult selline te8

2-16-5088 hing, mis on tühistatud seaduses sätestatud alusel ja korras. Tühistamise formaalsed tingimused näeb ette TsÜS § 98 lg 1 esimene lause, mille kohaselt toimub kahepoolse tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Täiendav formaalne eeldus on sätestatud TsÜS § 131 lg-s 3, mille kohaselt pidi hageja tühistama tehingu 6 kuu jooksul alates hetkest, kui ta sai teada kõnealuste tehingute sõlmimisest. Hagiavalduse lisas 10 on hageja kohtule esitanud Tartu Ringkonnakohtu määruse kriminaalasjas nr 1-15-4675, mille p-s 1 on ühemõtteliselt märgitud, et OÜ Rentoteks juhatuse liige N. F esitas kuriteokaebuse prokuratuurile seoses vaidlusaluste tehingutega juba 10. jaanuaril 2014. a. Seega on ilmne, et hageja oli osaniku I kasuliku mudeli üleandmise tehingust teadlik vähemalt 2013. a detsembri lõpus ning oli kohustatud tühistama selle tehingu seega hiljemalt 1. juuniks 2014. a. Vallasvara üleandmise tehingust sai hageja teada veelgi varem. Nimelt esitas Jurex Õigusbüroo OÜ jurist J L juba 11. oktoobril 2013. a OÜ Rentoteks ja N. F’i nimel E. File selgitamise nõue seoses hagejale väidetavalt tekitatud kahjuga (vt lisa 1). Selles nõudekirjas on viidatud kostja poolt väidetavale vallasvara äravõtmisele. Eeltoodust tuleneb, et hageja pidanuks tühistama vallasvara üleandmise kohustustehingud hiljemalt 11. aprilliks 2014. a. TsÜS § 131 lg-3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mis tähendab, et juhul, kui pool enda õigust teatud aja jooksul ei kasuta, minetab ta vastava õiguse ning seda enam tulevikus kasutada ei saa. Olemuslikult on tegemist raskema tagajärjega kui aegumine, kuivõrd erinevalt aegumisest ei saa õigust lõpetava tähtaja kulgemist peatada ega katkestada. Kuna hageja ei tühistanud tehinguid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb need kehtivaks lugeda. Eeltoodust tulenevalt on hageja tühistamisavaldus kehtetu ning kostja valdab nii kasulikku mudelit kui ka vallasvara kehtivate ja õiguspäraste tehingute alusel. Vaidlusalused tehingud on kooskõlas heade kommetega ning seega kehtivad Hagiavalduse p-s 2.1.2 väidab OÜ Rentoteks, justkui oleksid vaidlusalused tehingud vastuolus heade kommetega. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et tehing, mis on vastuolus heade kommete või avaliku korraga on tühine. Hageja väidab, et vaidlusalused tehingud on vastuolus heade kommetega, kuna tehingu heade kommete vastasus tuleneb nii tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa antud juhul tugineda TsÜS § 86 regulatsioonile. Erialakirjanduses on selgitatud, et juhul, kui tehingu kehtivus on küll seatud sõltuvusse headest kommetest, kuid mingi erinormi alusel, siis tuleb tugineda sellele erinormile, mitte TsÜS §-le 86.3 Viidatud põhimõtet on korduvalt rõhutanud oma praktikas ka Riigikohus. Hageja enda poolt viidatud Riigikohtu poolt 23. septembril 2005. a kohtuasjas nr 3-2-1-80-05 tehtud kohtuotsuse p-23 on sedastatud järgmist: „PankrS § 43 eelnevast tulenevalt erisätteks TsÜS § 66 lg 1 suhtes. Ei oleks põhjendatud, kui sisuliselt samal alusel, mis on ette nähtud PankrS §-s 43 nimetatud nõude rahuldamiseks, loeks kohus lepingu tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Sel juhul välditaks esmajoones pankrotiseaduses ette nähtud piiranguid tagasivõidetavate tehingute tegemise ja tagasivõitmise nõuete esitamise aja kohta ja muudetaks eriregulatsioon suuresti sisutuks. /.../ Seega ei kohaldu TsÜS § 66 lg 1 kolleegiumi arvates ulatuses, milles põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, ning tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatavad tehingud ei ole tühised TsÜS § 66 lg 1 järgi. 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 66 lg 1 kohaldamist erinormina nt TsÜS §-de 69, 70, 72-74 suhtes on rõhutatud ka Riigikohtu viidatud otsustes tsiviilasjades nr 3-2-1-809

2-16-5088 02, 3-2-1-108-02, 3-2-1-29-04 ja 3-2-1-103-96.“ Kostja on seisukohal, et TsÜS § 131 lg 1 on antud kontekstis ja hageja põhjendusi arvestades erinormiks TsÜS § 86 suhtes ning juhul, kui vaidlusalustes tehingutes esineks vastuolu heade kommetega (millega kostja ei nõustu), siis tuleb sellised tehingud tühistada seaduses ettenähtud korras ja tähtaja jooksul. Hageja on väidetavat tehingute heade kommetega vastuolus olekut põhjendatud vaid TsÜS § 131 lg 1 eelduste kirjelduse dubleeririmise ja ümbersõnastamisega. Isegi kui möönda, et hagejal oleks õigus tugineda TsÜS § 86 alusel tehingute tühisusele, siis heade kommete mõiste sisustamisel tuleb lähtuda ühiskonnaliikmete keskmisest moraalitunnetusest, mitte aga osaniku II subjektiivsetest hinnangutest. Käesoleval juhul jääb arusaamatuks, millisele moraalinormi rikkumisele hageja oma nõude konstrueerib. Hagiavalduse põhjendustest selgub, et tegemist ei ole tegelikult mitte hageja huvides esitatud nõudega, vaid hageja ühe osaniku N. Fi järjekordse püüdega realiseerida enda isiklikke ja ärilisi huve ning lahendada lähisugulasega tekkinud erimeelsused endale soodsalt läbi riigi poolt läbiviidava menetluse. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et nii kehtiv seadus kui ka kohtupraktikas avaldatud seisukohad ei võimalda kaevatavaid tehinguid lugeda tühisteks TsÜS § 86 alusel, vaid sellised tehingut tuleb tühistada. Käesoleva vastuse p 3.1 alap-des on kostja selgitanud, et kuna hageja ei esitanud tühistamisavaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul, tuleb tehingud kehtivaks lugeda. Kostja on leiab, et vaidlusaluste tehingute eesmärk on kooskõlas heade kommetega, kuna kostja on käitunud kooskõlas ühiskonnas heaks peetava tavaga. Vaatamata asjaolule, et kostja on eespool kirjeldanud põhjuseid, mille tõttu ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, esitab ta lühidalt sisulised vastuväited. Kasuliku mudeli seaduse (edaspidi KasMS) § 13 lg 3 kohaselt on kasuliku mudeli omanikul ainuõigus kasuliku mudelina kaitstud leiutisele. Kasuliku mudeli omanikul on õigus kasutada kasuliku mudeli õiguskaitsest tulenevaid õigusi ja keelata teistel isikutel nende õiguste kasutamist. Vaidlust ei saa olla fakti üle, et vaidlusaluse kasuliku mudeli omanikuks oli hageja, kelle juhatuse liikmena tegutsesid nii E. F kui N. F. Osanik I, käsutades kasulikku mudelit, tegutses kooskõlas hageja põhikirja (vt määruskaebuse lisa 7) ja seadusega. Vastupidist ei ole kuni käesoleva ajani tõendatud. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kasuliku mudeli käsutamine oli kooskõlas hageja huvidega. Vaidlust ei saa olla selles, et juriidilise isiku tahet saab realiseerida ja väljendada vaid tema esindajana tegutsevate juhtorganite ja viimase liikmete kaudu. Mõlemad osanikud, kes olid samal ajal ka hageja juhatuse liikmed, on omavaheliste erimeelsuste tõttu vaikivalt loobunud majandustegevuse teostamisest hageja kaudu.

2-16-5088 Osanik I vormistas kasuliku mudeli õigused kostja nimele tingituna vaid asjaolust, et hageja osanikke erimeelsuste tõttu ei olnud enam võimalik tegutseda hageja kaudu. Kostja esindaja erinevalt endisest äripartnerist ei varjanud oma tehinguid ja pakkus mitmeid kordi osanikule II erinevate kokkulepete sõlmimise võimalusi. Selline käitumine näitab ilmekalt E. Fi head tahet ja vaidlusküsimuse lahendamisele orienteeritud käitumist, mida näitab ka kohtule esitatud tõend. Siinkohal tuleb nentida, et objektiivselt vaadatuna kasutavad mõlemad hageja osanikud vaidlusalust kasulikku mudelit siiani, erinevus seisneb vaid selles, et N. F üritas seda teha esialgu varjatult koostöös A. Figa. Täiendavalt tuleb ära märkida, et hageja poolt on siiamaani tõendamata asjaolud, mis viitaks hageja soovile jätkata majandustegevust pärast E. F’i tegevuse faktilist lõpetamist OÜ-s Rentoteks. Hagiavalduse p-st 7 nähtub, et pärast osaniku I tegevuse lõppemist lõppes sisuliselt ka hageja majandustegevus. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et hageja osanikud on juba mõnda aega tagasi faktiliselt lõpetanud ühise majandustegevuse hageja kaudu ja jätkanud ettevõtlusalast tegevust teiste äriühingute kaudu. Ebaõige ja kohut eksitav on OÜ Rentoteks väide, mille kohaselt anti osaniku II poolt kasuliku mudeli kasutamise õigus H OÜ-le osaniku I nõusolekul. Hageja üritab jätkuvalt moonutada tegelikkuses aset leidnud objektiivseid asjaolusid. Asjakohatu ja paljasõnaline on hageja esitatud väide, justkui oleks H OÜ ja A. F vastutasuna litsentsi kasutamise eest andnud hagejale valmistoodangut ja abistanud hagejat domeeni ja veebilehe väljatöötamisel ning leidnud kasvuhoonete valmistamiseks vajaliku tooraine tarnijaid. Kostja hinnangul on tegemist otsitud ja meelevaldse väitega. Domeen rentoteks.ee kuulub koos vastavate õigustega A. Figa seotud OÜ-le x. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb OÜ Rentoteks kasu seoses nimetatud domeeniga ning seda iseäranis olukorras, kus see faktiliselt kasutuses ei ole. Tõele ei vasta ka hageja väide, justkui oleks A. F leidnud OÜ Rentoteks jaoks tarnijaid. Hageja tegeles kasvuhoonete tootmisega juba mitu aastat enne erimeelsuste tekkimist OÜ Rentoteks. E. F lõi toona aktiivselt kaasa äriühingu igapäevase majandustegevuse korraldamises, korraldades muuhulgas toodangu valmistamiseks vajalike seadmete ja materjalide hankimise erinevatelt tarnijatelt. Tarnijad leidis E. F suurel määral internetist erinevates andmekogudes ja ettevõtjate veebilehtedel avaldatud and-mete abil, mistõttu jääb arusaamatuks, millisest väidetavast panusest selles vallas saaks A. Fi puhul üldse juttu olla. Mis puudutab hagejale väidetavalt vahetuseks toodangu üleandmist H OÜ poolt, siis väide on samuti paljasõnaline. Hageja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi kauba üleandmise-vastu-võtmise akti ega muud dokumenti, mis sellistel puhkudel tõenduslikul eesmärgil vormistatakse.

2-16-5088 tavalt KasMS § 46 lg-le 1.

Kostja seisukohad kohtuvaidlustes Kohtuvaidlustes palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Hageja on tähtaja möödalaskmise tõttu minetanud tehingu tühistamise õiguse, millest tulenevalt ei too tühistamisavalduse tegemine kaasa tehingu kehtetust Hagiavalduse p-s 13 selgitas hageja, et soovib tühistada tehingud, mille alusel oli E F üle andnud kostjale kasuliku mudeli nr 01114 omandi (edaspidi kasulik mudel) ning hagiavalduse p-s 11 toodud materjalid ja tööriistad (edaspidi vallasvara) TsMS § 131 lg 1 alusel. Vastavalt hagiavalduse p-le 17 tühistas hageja vaidlusalused tehingud ühepoolse tahteavaldusega. 12.10.2017 kohtukõne teeside p-s 28 on hageja märkinud, et tehingud, millega E F viis kasuliku mudeli ja vallasvara hagejast välja, on TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistatavad. Seda põhjusel, et tegutsedes hageja esindajana (juhatuse liikmena) on E F hageja hinnangul jämedalt rikkunud oma kohustusi.

2-16-5088 Kostja juhib tähelepanu tõsiasjale, et tühistamise tulemusel muutub kehtetuks ainult selline tehing, mis on tühistatud seaduses sätestatud alusel ja korras. Tühistamise formaalsed tingimused näeb ette TsÜS § 98 lg 1 ls 1, mille kohaselt toimub kahepoolse tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Täiendav formaalne eeldus on sätestatud TsÜS § 131 lg-s 3, mille kohaselt esindatav võib tehingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada. Erialakirjanduses on selgitatud, et tühistamisavaldus peab olema tehtud TsÜS § 131 lg 2 p-s 2 ja lg-s 3 sätestatud õigust lõpetavate tähtaegade raames. Hagiavalduse lisas 10 on hageja ise kohtule esitanud Tartu Ringkonnakohtu määruse kriminaalasjas nr 1-15-4675, mille p-s 1 on ühemõtteliselt märgitud, et OÜ Rentoteks juhatuse liige N F, kes on hageja seaduslik esindaja, esitas kuriteokaebuse prokuratuurile seoses vaidlusaluse kasuliku mudeli võõrandamise tehinguga juba 10.01.2014. Osundatud asjaolu valguses ei saa olla vaidlust fakti üle, et hageja oli kasuliku mudeli üleandmise tehingust teadlik vähemalt 2013. aasta detsembri lõpus ja pidanuks tühistama nimetatud tehingu seega hiljemalt 01.06.2014. Hageja tehingut nimetatud tähtajaks ei tühistanud. Vallasvara üleandmise tehingust sai hageja teada veelgi varem. Nimelt esitas Jurex Õigusbüroo OÜ jurist J L juba 11.10.2013 OÜ Rentoteks ja N Fi nimel E File selgitusnõue seoses hagejale väidetavalt tekitatud kahjuga. Kirjas on viidatud E Fi poolt väidetavale vallasvara äravõtmisele ja talle ette heidetud ÄS §-st 185 tuleneva konkurentsikeelu rikkumist. Eeltoodust tuleneb, et hageja pidanuks tühistama vallasvara üleandmise kohustustehingud hiljemalt 11.04.2011. Hageja seda nimetatud ajaks ei teinud. TsÜS § 131 lg-3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mis tähendab, et juhul, kui pool enda õigust teatud aja jooksul ei kasuta, minetab ta vastava õiguse ning seda enam tulevikus kasutada ei saa. Olemuslikult on tegemist raskema tagajärjega kui aegumine, kuivõrd erinevalt aegumisest ei saa õigust lõpetava tähtaja kulgemist peatada ega katkestada. Kuna hageja ei tühistanud tehinguid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb need kehtivaks lugeda. Hagis sisalduval tühistamisavaldusel ei ole seetõttu tehingute kehtetust kaasatoovaid tagajärgi. Arvestades ülalkirjeldatud asjaoludele tuginedes 31.03.2016 esitatud hagis sisalduva tühistamisavalduse vaieldamatut kehtetust, ei pea OÜ Valinart menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades otstarbekaks asuda põhjalikumalt analüüsima hageja poolt hagi p-s 16 ja 12.10.2017 kohtukõne teeside p-s 28 kirjeldatud väidetavaid juhatuse liikme kohustuste rikkumisi E Fi poolt. Hageja 31.03.2016 tühistamisavalduse kehtetuse tõttu puudub OÜ-l Rentoteks õi-gus nõuda tehingute kehtetusele tuginedes hagis nimetatud kasuliku mudeli omandi ja vallas-vara valduse endale üleandmist. Hagejal ei saa tugineda tehingu tühisusele TsÜS § 86 alusel, kuna tehinguid ei ole tühistatud seda võimaldavate erinormidele tuginedes 12.10.2017 kohtukõne teeside p-s 35 on hageja tehingute heade kommete vastasuse kohta esitatud põhjendusi kokku võttes märkinud, et juhul kui kohus leiab, et TsÜS § 131 kohaldamise eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud, on kasuliku mudeli ja vallasvara väljaviimine tühine TsÜS § 86 lg 1 ja lg 2 alusel heade kommetega vastuolu tõttu. Hageja on märkinud, et sisuliselt on kostja juhatuse liige E F kuritarvitanud oma lähisugulase ja äripartneti usaldust ning petnud teda, kantides nende ühise firma varast tühjaks. Lisaks sellele on teeside p-s 11 välja toodud väidetav ähvardamine A Fi ja N Fi suhtes, mis leidis väidetavalt aset pärast tehingute tegemist 2015. aastal ja mida hageja peab TsÜS § 96 lg 2 p 3 tunnustele vastavaks. Kostja ei pea vajalikuks etteheidetel detailsemalt peatuda, kuna selleks puudub alltoodust tulenevalt vajadus.

2-16-5088 Hageja on niisiis TsÜS § 86 lg-tele 1 ja 2 viidates sisuliselt leidnud, et tehingud on heade kommetega vastuolus põhjusel, et E Fi tegudes esinevad TsÜS §-s 94 sätestatud pettuse ja TsÜS §-s 96 sätestatud ähvardamise tunnused. Nimetatud sätete koosmõjus ei saa aga tehingu heade kommete vastasusele tugineda. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et tehingu tühistamise alused – pettus (TsÜS § 94), ähvardus ja vägivald (TsÜS § 96), aga ka esindaja kohustuste rikkumine – kujutavad endast ühtlasi heade kommete vastast käitumist. Nii tekib küsimus: kui tehing on jäänud nimetatud alustel tühistamata ja õigustlõpetavate tähtaegade (TsÜS § 99, § 131 lg 2 p 2 ja lg 3) möödumise tõttu ei saa neid ka enam tühistada, kas siiski oleks võimalik tugineda sellele, et nimetatud tehingut võiksid olla tühised TsÜS § 86 alusel. Kuna tehingu tühistamist võimaldavad normid on erinormideks TsÜS § 86 suhtes ning järelikult saab kohaldada ainult erinorme, mitte aga tugineda TsÜS §-le 86 (vt RKTKo 16.10.2002 nr 3-21-80-02, p 10; 22.10.2002 nr 3-2-1-108-02, p 11; 31.03.2004 nr 3-2-1-29-04, p 16; 23.09.2005 nr 3-2-1-80-05, p 23; 13.02.2008 nr 3-2-1-140-07, p 32 jt). Seega on hageja vääralt leidnud, et tal on võimalik tugineda TsÜS § 86 alusel tehingu tühisusele, kuna E F pani väidetavalt toime pettuse ja ähvarduse, millised on tulenevalt TsÜS §-dest 94 ja 96 tehingu tühistamise iseseisvad alused. Hageja ei ole kõnesolevaid tehinguid tühistanud TsÜS § 99 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul. Riigikohus on selgitanud, et käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Seega saab heade kommete vastasus enamasti puudutada üksnes käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut. Erandina on käsutustehing vastuolus heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt RKTKo 13.02.2008 nr 3-2-1140-07, p 31 jt). Hageja ei ole hagis ega kohtukõne teesides eraldi analüüsinud käsutustehinguga seonduvat. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ei saa vara võõrandamise tehingut pidada vastuolus olevaks heade kommetega tuginedes asjaoludele, mis puudutavad põhiliselt pettust ja hageja esindaja kohustuste rikkumist vaidlusaluste lepingute sõlmimisel (vt RKTKo 13.02.2008 nr 3-2-1-140-07, p 32). Nagu varem viidatud, on Riigikohus korduvalt toonitanud, et TsÜS tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige TsÜS §-d 92, 94, 96 ja 97) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, s.t tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (vt RKTKo 22.10.2002 nr 3-2-1-108-02, p 11; 31.03.2004 nr 3-21-29-04, p 16, 13.02.2008 nr 3-2-1-140-07, p 31 jt). Sama kehtib hageja esindaja kohustuste rikkumise tõttu tehingu tühistamist võimaldava TsÜS § 131 vahekorra kohta TsÜS §-ga 86 (vt RKTKo 13.02.2008 nr 3-2-1-140-07, p 32 jt). Hageja poolt TsMS § 96 lg-le 3 viitamine on lisaks ülaltoodule ka asjakohatu ja seda põhjusel, et väidetav ähvardamine leidis aset 2015. aastal, samas kui vaidlusalused tehingud tehti 2013. aastal. Seetõttu ei saa E Fi väidetav õigusvastane tegevus, isegi kui selle esinemist hüpoteetiliselt eeldada, olla ligemale 2 aastat pärast tehinguid nende tühisuse kaasa toovaks heade kommete vastaseks käitumiseks. Hageja tehingute heade kommete vastasust põhjendades märkinud, et OÜ Rentoteks pangakonto väljavõttest nähtub, et tasu kasuliku mudeli ja vallasvara eest ei ole hagejale üle kantud ning seega on vara hagejast välja viidud tasuta. Tegemist on taaskord asjakohatu argumendiga. Riigikohus on nimelt leidnud, et võimalik ostuhinna tasumata jätmine puudutab lepingu täitmist ega saa omada tähendust ühegi vaidlusaluse lepingu tühisuse hindamisel (vt RKTKo 13.02.2008 nr 3-2-1-140-07, p 32). Liiatigi ei ole hageja poolt nimetatud vallasasjade omandit üle antud, vaid asjad on tasuta hoiustatud nende säilimise tagamiseks. Nimetatud põhjusel ei saa rääkida asjade

2-16-5088 „väljaviimisest“ tasuta või tasu eest võõrandamise kontekstis. Samuti puudub hoiulepingu tingimusi arvestades alus väita, et need olid tasakaalust väljas, nagu on väitnud hageja teeside p-s 30. Kuna hageja ei saa tugineda tehingu tühisusele TsÜS § 86 alusel, sest tehinguid ei ole tühistatud kaasuse asjaolusid arvestades seda võimaldavate erinormidele tuginedes, ei ole hageja õigustatud nõudma tehingu tühisusele viidates hagis nimetatud kasuliku mudeli omandi ja vallasvara valduse endale üleandmist. Kostja kriitika kriminaalasjas jõustunud kohtulahendi aadressil on kohtuvõimu autoriteeti silmas pidades ebakohane ja vastuolus süütuse presumptsiooniga Mis puudutab hageja menetluses läbivat tehtud kriitikat Tartu Ringkonnakohtu poolt 10.06.2015 kriminaalasjas nr 1-15-4657 tehtud kohtumääruse aadressil, millega on jätkatud 12.10.2017 kohtukõne teeside p-des 25-26, siis on tegemist kohtuvõimu autoriteeti kahtluse alla seadva ja seetõttu ebakohase tegevusega. KrMS § 409 kohaselt on jõustunud kohtuotsust ja -määrust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Laiemas kontekstis tähendab sätestatud kohtulahendi siduvus seda, et kriminaalasjas jõustunud kohtulahendiga lahendatud isiku süü küsimus ning sellest tulenev ei puuduta mitte ainult konkreetse vaidluse pooli, vaid kõiki isikuid. Kostja hinnangul on täiendavalt paslik osundada asjaolule, et kriminaalasjas leidsid ringkonnakohtu kõrval ka ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur kokkulangevalt, et E Fi käitumises ei esine omastamise, usalduse kuritarvitamise vms kuritegude koosseise ning viimane tegutses hagejast vara välja viies seaduslikult oma esindusõiguse piires. Seega ei saa vaidlust olla selles, et vähemalt karistusõiguslikust aspektist ei ole E F etteheidetaval viisil käitunud. Vastupidine järeldus on vastuolus PS § 22 lg-s 1 ja KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud õigusriigile omase süütuse presumptsiooniga, mille kohaselt kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Hagejal puudub alus nõuda vallasvara omandi üleandmist või hoiuleantud vara tagastamist, kuna ta on jätkuvalt asjade omanik ega ole esitanud hoidjale hoiulepingu ülesütlemise avaldust. 12.10.2017 kohtukõne teeside p-s 36 märgitust nähtuvalt on hageja jäänud jätkuvalt hagis loetletud vallasasjade omandi üleandmise nõude juurde. See nõue ei ole täidetav põhjusel, et hageja ei ole kõnealuse vara omandit võõrandanud. Kostja hoiustab ülalnimetatud vara suuliselt sõlmitud tasuta hoiulepingu alusel. VOS § 883 defineerib hoiulepingut lepinguna, millega kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ning hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoiuleping on olemuselt töövõtulepingu tüüpi teenuse osutamise leping, mitte võõrandamisleping, millega kaasneks lepingu objektiks oleva eseme juriidilise kuuluvuse muutumine. 20.07.2016 kohtunõude vastuse p-s 2.4.2 selgitas kostja, et vallasvara hoidmiseks on sõlmitud hoiuleping. Hoiulepingu sõlmimist kinnitas 28.09.2017 kohtuistungil vande all üle kuulatud E F. OÜ Valinart on menetluse käigus selgitanud, et kõnesolevad vallasasjad asuvad tema tegevuskohas eraldi ruumis vastavalt kehtivatele tehingutele. Hageja ise sõlmis enda seadusliku esindaja E Fi kaudu kostjaga kokkuleppe, millest tulenevalt kasutab hageja enda vara hoiustamiseks osa kostja ruumidest. Vara hoiustamise nimetatud kohas tingis OÜ Rentoteks juhatuse liikme E Fi kartus, et teine juhatuse liige N F võib vallasasjad võõrandada või anda kasutamiseks samal tegevusalal tegutsevatele OÜ-ga Rentoteks konkureerivatele äriühingutele, kelleks on H OÜ ja R OÜ.

2-16-5088 E F on hageja juhatuse liige ning tulenevalt A S § 181 lg-st 1 ja osaühingu põhikirjast esindab ta hagejat kõikide tehingute tegemisel. OÜ Rentoteks juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust. Vastavalt hageja põhikirja p-s 3.2 märgitule võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige ehk teisisõnu on hageja tehingute tegemisel esindusõigus eraldi mõlemal juhatuse liikmel, kelleks on E F ja N F. Antud juhul puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja majandustegevus lõppes faktiliselt juba 2013. aasta sügisel osanikevaheliste lahkarvamuste tõttu. Hageja juhatuse liige E F pidas seejärel vajalikuks võtta tarvitusele meetmed osaühingu vara säilitamiseks. OÜ Rentoteks jõudis kostjaga kokkuleppele varade hoiustamise ning selle tarvis kostja poolt üüritud ruumide kasutamise osas. Vastavast asjaolust teavitas E F oma lepingulise esindaja kaudu teise juhatuse liikme N Fi lepingulist esindajat 13.03.2014 vastuses nõudekirjale, mistõttu pidi viimane hiljemalt siis vastavast asjaolust teadlik olema. Selle fakti valguses on kummastavad hageja 12.10.2017 kohtukõne teeside p-des 2 ja 5 esitatud väited, et kostja seisukohad hoiulepingu olemasolu osas on heitlikud ja kõnealuse tehingu õigusliku iseloomu osas ebamäärased. Hagejal puudub alus nõuda ka hoiule antud vallasjade tagastamist VO S § 889 alusel, sest vastupidiselt 12.10.2017 kohtukõne teeside p-s 37 märgitule ei sisaldu hageja 09.08.2017 seisukoha p-s 23 hoiulepingu ülesütlemisavaldust. Dokumendis on vaid konstateeritud, et kostjal on eelnimetatud sätte alusel asjade tagastamise kohustus, kui kostja käsitlus hoiulepingust paika peab. Vastavalt erialakirjanduses selgitatule loetakse leping lõppenuks alates asja lepingu ülesütlemise avalduse kättesaamisest, mitte asja tagastamise no ude esitamisest. Vastupidiselt hageja väitele ei sisaldu hagis vindikatsiooninõuet. Hagiavalduse p-s 24 on viidatud AO S §-le 80 hoopis vara võõrandamistehingu tühisuse või tühistatavuse kontekstis. Hageja alternatiivselt esitatud hüvitamisnõue on asjaolusid arvestades alusetu ja ülepaisutatud ega saa kuuluda rahuldamisele Kostja on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue kohustada OÜ -d Valinart hüvitama OÜ-le Rentoteks vara väärtus summas 38 131 eurot juhul, kui kostjale hoiule antud vara väljaandmine ei ole võimalik, on alusetu ega kuulu rahuldamisele. Seda esiteks põhjusel, et vara üleandmine on objektiivselt võimalik, kui kohus peaks leidma, et hageja vallasvara üleandmise nõuet on võimalik vaatamata kostja ülalmärgitud põhjendustele siiski rahuldada. Nimelt on hageja poolt loetletud asjad säilinud ja kasutamiskõlbulikud. Narva kohtutäitur Andrei Krek saatis 12.04.2017 OÜ Valinart lepingulisele esindajale e-kirja, millest ilmneb, et täitur veendus samal kuupäeval kostja tegevuskohta külastades, et viimane ei ole hakanud kasutama ja võõrandama hagi tagamiseks arestitud vara ja see asub endisel kohal. Vastavat asjaolu kinnitas ütlustes ka 28.09.2017 kohtuistungil vande all ülekuulatud E F. Teiseks on hüvitusnõue alusetu põhjusel, et see on selgelt ülepaisutatud, arvestades hoiustatud vallasasjade tegelikku väärtust. Kostja, olles kursis tema kasutatavates olevates ruumides hoiustatavate hagejale kuuluvate esemete seisundi, vanuse ja ligikaudse turuväärtusega, ei pea usutavaks ega usaldusväärselt tõendatuks, et vara, mille kostjalt väljanõudmist hageja kohtult taotleb, väärtus võiks küündida kasvõi ligilähedaselt hageja poolt nimetatud 38 131 euroni. OÜ Valinart selgitas juba 20.07.2016 kohtule esitatud kohtunõude vastuse p-s 2.5.1, et hoiustatud tööriistade väärtuse määramisel ei ole asjakohane tugineda xAS-i 17.03.2016 pakkumisele, nagu seda on teinud hageja. Pakkumises kajastatakse uute, kasutamata tööriistade maksumust, samas kui hoiustatud hageja tööriistade näol on tegemist mitmeid aastaid vanade ja kasutatud esemetega,

2-16-5088 millede puhul tuleb võtta arvesse amortisatsiooni. Kostja, soovides määratleda hoiustatavate tööriistade tegelikku turuväärtust, võttis 20.07.2017 kohtunõude vastuses aluseks erinevatel veebilehekülgedel avaldatud analoogsete kasutatud tööriistade ja seadmete müügipakkumised. Nendest nähtuvalt on kasutatud kolbkompressori hind 1 085,86 eurot, kasutatud akutrelli väärtus kuni 100 eurot, kasutatud höövli väärtus kuni 110 eurot, kasutatud akukruvikeeraja hind maksimaalselt 59 eurot ja kasutatud nurklihvija hind 99 eurot.9 Lähtudes eeldusest, et polükarbonaadist lehtede maksumus võib tõepoolest küündida 2 724 euroni, nagu nähtub hageja poolt maakohtule hagiavalduse lisana nr 18 esitatud x OÜ 24.03.2016 pakkumisest nr 1512617, ja tsingitud metallist karkasside väärtuseks on 972 eurot, nagu on märgitud hagiavaldusele lisana nr 15 lisatud OÜ x 30.03.2016 hinnapakkumises, või olla kõigi eelnimetatud esemete koguväärtuseks maksimaalselt 5 149,86 eurot (1 085,86 + 100 + 110 + 59 + 99 + 2 724 + 972). Hageja on menetluse käigus selgitanud, et tööpingid, mille tagastamist soovitakse, on väidetavalt N Fi loodud, unikaalsed ning kasutatavad ainult kasvuhoonete tootmiseks vaidlusaluse kasuliku mudeli alusel.10 Hageja enda väite tõttu ei saa pidada asjakohaseks vara väärtust kinnitavaks tõendiks x OÜ hinnapakkumist, millele tuginedes hageja väidab, et kahe eelnimetatud tööpingi soetamismaksumuseks on 31 068 eurot.11 N F tellimusel pakkumise teinud eelnimetatud äriühing ei ole eelnimetatud pinke valmistanud. Kõnealuste pinkide näol on tegemist seadmetega, millede valmistamisega ei kaasnenud hagejal üldse märkimisväärseid kulusid. Pingid valmistati vanametallist, kasutades selleks juba olemasolevaid komponente ja töötaja A J abi. Niisiis on tööpinkide näol tegemist tegelikult seadmetega, mis ei ole olemuselt kuidagi võrreldavad x OÜ 17.03.2016 pakkumises nr 14066-1 märgitud kaubaga. Seetõttu ei saa nimetatud hinnapakkumine olla aluseks tööpinkide väärtuse kindlakstegemisel. Liiatigi valmistati pingid aastaid tagasi, samas kui 17.03.2016 pakkumises on eelduslikult väljatoodud uute seadmete valmistamise, paigaldamise ja hooldamise maksumus. Juhul kui arvestada, et ka eelnevalt jutuks olnud vanametallist tööpinkidel on siiski säilinud veel mingisugune väärtus, küündib hageja loetletud vallasasjade hind kokku ilmselt ligilähedaselt selle summani, milline on märgitud kostja poolt 20.07.2016 esitatud kohtunõude vastusele lisatud 13.03.2015 vastuskirjas13, s.o 5 744,21 euroni. Samas tuleb arvesse võtta tõsiasja, et vahepeal on möödunud veel üle 1 aasta ja 3 kuu, mistõttu võib eeldada, et vähemalt vanade ja kasutatud tööriistade väärtus on veelgi langenud ning seda isegi vaatama vahepealsele mittekasutamisele. Eeltoodut arvestades leiab kostja, et hageja on esitanud hu vitisno ude suurendamise eesmärgil ebaõigeid andmeid hoiustatud asjade väärtuse kohta, mistõttu ei ole nõude rahuldamine hageja nimetatud summas ligilähedaseltki pühjendatud isegi juhul, kui vallasvara väärtuse hüvitamise nõuet saaks konkreetse kaasuse asjaolude kontekstis hüpoteetiliselt asjakohaseks pidada. VO S § 127 lg-st 1 lähtudes ja Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohti arvestades ei saa kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise allikaks (vt RKTKo 18.06.2008 nr 3-2-1-45-08, p 16; 10.06.2015 nr 3-2-1-60-15, p 16; 25.11.2015 nr 3-2-1-130-15, p 13).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, hinnanud vaidluse asjaolusid ja esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada tehingute tühisuse tõttu seoses vastuoluga heade kommetega VÕS § 86 alusel. Kostjat tuleb kohustada haginõudes kirjeldatud vara hagejale üle andma. Kostja on teatanud, et hagiavalduses loetletud vara on alles ja seda säilitatakse hoiulepingu alusel. Kostja on

2-16-5088 hagejale ette heitnud seda, et hageja ei ole esitanud talle vara tagastamisnõuet. Hageja on hagiavalduses loetletud vara tagastamisnõude esitanud vähemalt ka hagiavalduses. Headeks kommeteks, millega tehingud vastuolus on, on üldtuntud hea ja ausa äri tava tavad, nagu äripartnerite ja juhatuse liikmete käitumine heas usus, üksteist arvestaval ja lugupidaval viisil, üksteise informeerimiskohustus äritegevuse põhisuundade muudatustest, üksteise ärisse paigutatud panuste austamine ja arvestamine. Kuna hageja ja kostja juhatuse liikmed – N F ja E F - on isa ja poeg, on heade kommeteks lisaks eeltoodule ka üldinimlikud ja pereväärtused nagu laste kohustus käituda va-nemaid austaval, arvestaval ja lugupidaval viisil.

Kasulikud mudelid Vaidlust ei ole selles, et nii OÜ Rentoteks kui OÜ Valinart äritegevuse aluseks on N Fi kasuliku mudelina kaitstud poolsilindri-kujulise kasvuhoone konstruktsioon, mis vähendab lume kuhjumist kasvuhoone pinnale ja kasvuhoone sisselangemist lume raskuse mõjul. Leiutis seisneb poolsilindri kaari toestavate põõnade ja sildade süsteemis, mille puhul ei ole vaja kasutada kaarte läbivajumise vältimiseks sisemisi tugiposte ja talasid. See omakorda teeb kasvuhoone kasutamise mugavamaks. N F on põõnade ja sildade süsteemi pidevalt täiustanud ning vastavalt sellele kaitsnud ka uusi kasulikke mudeleid, mis on kasutusel teistes äriühingutes toodetavates poolsilindrilistes kasvuhoonetes, muu hulgas ka OÜ-s H. Seega ei ole õiged kostja äriühingu ülevõtmist õigustavad väited nagu oleks OÜ H kasutanud ainult vaidlusalust leiutist. Vaidlust ei ole ka selles, et oli N Fi otsustada, kellele, kuidas ja mis alustel ta oma leiutist kasutada annab. OÜ Rentoteks N F tegeles kasvuhoonete tootmisega algul füüsilise isikuna. Füüsilise isikuna olid tal algul renditud ka tootmisruumid ja palgatud töötajad. Veendudes kasvuhooneäri perspektiivikuses, kutsus ta äripartneriks poja E Fi, kellega koos oldi võrdsete osadega (50:50) osanikeks OÜ-s Rentoteks. OÜ Rentoteks ülevõtmine Kohtuvaidluse käigus on esitatud tõenditega tuvastatud ning kohus nõustub hageja seisukohtadega, et E F kaaperdas N Filt Osaühingu Rentoteks, võttes sellelt kasuliku mudeli, ruumid, töötajad ja tootmisseadmed ja vallasvara, veebilehe ja telefoninumbri ning kliendibaasi ning kassa ja jätkas samalaadset tegevust OÜ Valinart nime all. E F kopeeris 2013. aastal kodulehe www.rentoteks.ee sisu kodulehele www.valinart.ee ja jätkas kasvuhoonete müüki Valinarti nime all. Domeeni kasutas hageja alates 2010. a juunist, mil OÜ H juhatuse liige A F selle registreeris (I kd, tl 183). Pärast ettevõtte ülevõtmist jätkas E F kasvuhoonete müüki isikliku telefoninumbri vahendusel, mida tõendavad tema ütlused 28.09.2017 kohtuistungil (helisalvestus alates 16.30) Pärast nimetatud tehinguid ja ülevõtmist hageja majandustegevus lõppes.

2-16-5088 Hageja kostja sellisteks tehinguteks nõusolekut ega heakskiitu ei andnud, veelgi enam, nimetatud tehingud olid hagejale ilmselgelt kahjulikud. Nimetatud tehingute alustena on kostja märkinud E ja N Fi vahel olevaid suusõnalisi kokkuleppeid. Hageja on selliste kokkulepete olemasolu eitanud ning kostja ei ole nende olemasolu tõendanud. Kohtu hinnangul ei ole vaid suulised kokkulepped nii põhimõtteliste ärimuutuste alustena usutavad. Mingit vastusooritust hageja kostjalt nimetatud tehingute eest ei saanud. Oluline on ka see, et E F ei maksnud N File välja OÜ Rentoteks 2013. a kasumiosa 23500 eurot. E F on menetlus käigus väitnud hageja vara väljaviimise alusena hoiulepinguid. Samas ei osanud E F nimetada hoiulepingu sõlmimise põhjust ja lepingu tingimusi. OÜ H Kostja on E Fi tegevust OÜ Rentoteks ülevõtmisel põhjendanud kui ennetavat ja kaitsvat tegevust seoses osanike vahel tekkinud lahkhelidega ja muu hulgas sellega, et N Fi kasulik mudel oli kasutusel ka tema teise poja – A Figa - seotud äriühingutes - OÜ-s H ning OÜ-s R . Tegelikult oli see asjaolu E File teada, mida kinnitab toimiku materjalides olev videosalvestus E Fi vestlusest. E Fi teadlikuks olekut tõendavad ka A Fi 28.09.2017 istungil antud ütlused (istungi helisalvestus alates 14.08). Isegi, kui eeldada osanike vahelisi lahkhelisid, ei saa nende õigustuseks olla OÜ Rentoteks kaaperdamine E Fi poolt. Asja materjalidega on tõendatud, et vaidlusaluse kasuliku mudeli alusel valmistas OÜ H asukohaga Viimsis vaid kuni 50 kasvuhoonet, samas kui praegu toodab ta teise, samuti N Fi loodud, kasuliku mudeli nr 01185 alusel kuni 1000 kasvuhoonet aastas, tegutsedes Tallinnas ja mujal Eestis, kuid mitte Ida-Virumaal. Seega ei saa ka kostja poolt väidetud OÜ H tegevus olla õigustuseks OÜ Rentoteks ülevõtmisel. OÜ R Pärast OÜ Rentoteks varast tühjaks kantimist E Fi poolt aitas N Fi teine poeg A F luua N Figa uue äriühingu – OÜ R, milles oli osaluse jagatud 51% : 49% N Fi kasuks. Ri juhatuse liige on ainult N F. R kasutab N Fi poolt välja töötatud ja OÜ-le H kuuluvat kasulikku mudelit. Kostja väited nagu oleksid kaaperdamistehingud seotud vajadusega kaitsta hagejat OÜ Ri eest, on alusetud. Ei OÜ H ega OÜ R ei olnud hagejale konkurentideks ega kahjustanud tema majandustegevust. Nii hageja, OÜ H kui OÜ R kasutasid N Fi välja töötatud kasulikke mudeleid, kuid nende tegevus ei kahjustanud ei hagejat ega ka E Fit.

Menetluskulud Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, jäävad menetuskulud TsÜS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist. Kuna menetluskulude tagatise 2500 eurot on tasunud nii hageja eest N F (26.04.2017) kui ka hageja (10.05.2017), tuleb enammakstud 2500 eurot hageja avalduse alusel N File arvelduskontole

2-16-5088 nr x tagastada.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.