VALINART vastu kasuliku mudeli omandi ja vallasasjade üleandmiseks Hagi tagamise taotluse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. aprilli 2016 ja 8. aprilli 2016 määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAÜHINGU VALINART määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): OSAÜHING VALINART (registrikood 11089954), esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Vastustaja (hageja): OSAÜHING RENTOTEKS (registrikood 10486162), esindaja vandeadvokaat Vitali Šipilov
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 1. aprilli 2016 ja 8. aprilli 2016 määrused muutmata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.OSAÜHING RENTOTEKS (hageja) esitas 31. märtsil 2014 Viru Maakohtule OSAÜHINGU VALINART (kostja) vastu hagi kasuliku mudeli omandi ja vallasasjade üleandmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt leiutas hageja seaduslik esindaja N. Farber kasvuhoone konstruktsiooni, mis oli registreeritud kasuliku mudelina. Algselt oli kasuliku mudeli omanikuks hageja. Hiljem viis hageja teine seaduslik esindaja E. Farber kasuliku mudeli ja muu vallasvara ettevõttest välja. Praeguseks on kasuliku mudeli omanikuks märgitud kostja. Sellise tegevuse tagajärjel läks sisuliselt hageja äritegevus üle kostjale. Hagiavaldusega tühistas hageja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg 1 alusel tehingud, millega E. Farber, tegutsedes nii hageja kui ka kostja seadusliku esindajana, andis kasuliku mudeli ja muu vallasvara hagejalt kostjale üle. Alternatiivselt leidis hageja, et tehingud on tühised vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1).
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus arestida kostjale kuuluv kasulik mudel, keelata kostjal mudeli kasutamine ja arestida kostja pangakontod. Hageja leidis, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Kostja on seni käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning on juba asunud muutma ennast maksejõuetuks. Kostja bilansis ei ole kasulik mudel kajastatud, mis viitab sellele, et kostja varjab oma vara. Kui kostja võõrandab kasuliku mudeli kolmandale isikule, ei saa hageja seda enam tagasi. Seetõttu on kasuliku mudeli arestimine põhjendatud. Lisaks arestimisele tuleb kostjal keelata kasuliku mudeli kasutamine. Kuna hagejale pole teada, kus vallasvara asub ja mis seisundis see on, tuleks arestida kostja kontod.
3.Hageja esitas 7. aprillil 2016 täiendava hagi tagamise taotluse, milles palus arestida kostja valduses olevad kasvuhoone elemendid ja vallavara, samuti keelata kostjal kasvuhoonete elementide tootmine. Hageja palus ka anda luba kohtutäiturile kostja ruumi sisenemiseks. Hageja selgitas, et registripidaja on talle teada andnud, et kasutamise keeldu ei ole registrisse võimalik kanda ega selle keelu järgmist kontrollida. Ainus võimalus viia kasuliku mudeli kasutamise keeld ellu on kohtutäituri kaudu. Kohtutäitur saab seda teha üksnes juhul, kui hagi tagamise määruses on täpsustatud, milles seisneb kasuliku mudeli alusel tehtav toodang (milline on toodangu täpne kirjeldus). Kasvuhoonete elemendid ja vallasvara asuvad kostja valduses olevas ruumis. Kostja senisest pahatahtlikust käitumisest tulenevalt on alust arvata, et kostja takistab hagi tagamise korral ruumi sisenemist ka kohtutäituril
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus rahuldas 1. aprilli 2016 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt, hagi tagamiseks arestis kostjale kuuluva kasvuhoone konstruktsiooni kasuliku mudeli ning määras, et kasulike mudelite registrisse tuleb kanda vastav keelumärge hageja kasuks. Samuti keelas kohus kostjal kasvuhoone konstruktsiooni kasutamise ja määras, et kasulike mudelite registrisse tuleb teha vastav kanne. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja hagi tagamise vajadust põhistanud. Hagi tagamata jätmise korral võivad hageja huvid saada oluliselt kahjustatud. Samas leidis kohus, et kolme hagi tagamise abinõu üheaegne rakendamine ei ole põhjendatud ning on kostja jaoks liigselt koormav. Hagi tagamiseks piisab kostjale kuuluva kasuliku mudeli arestimisest ja selle kasutamise keelamisest. Seejuures arvestas kohus sellega, et hageja seaduslik esindaja N. Farber on kasuliku mudeli autor. Kui menetluse käigus võõrandaks kostja kasuliku mudeli kolmandale isikule, ei oleks mudeli autoril võimalust mudelit endale tagasi saada. Kasuliku mudeli puhul on tähtis just selle kasutamise võimalus, mis on rahaliselt asendamatu. Äriühingute kontode arestimist võib hagi tagamise abinõuna kasutada vaid erandlikel juhtudel. Praegusel juhul ei nähtu taotlusest selliseid erandlikke asjaolusid. Kohus arvestas sellega, et rahaline nõue on esitatud alternatiivsena, esimese eelistusena palub hageja siiski vallasasjade tagastamist. Seega ei ole vallasasjade asemel raha arestimine põhjendatud.
5.Viru Maakohus rahuldas 8. aprilli 2016 määrusega täiendava hagi tagamise taotluse, arestis kostja valduses olevad kasvuhoonete kaarekujulised elemendid laiusega 2,5 m, 3 m ja 3,5 m, mis on valmistatud U-kujulise profiiliga terasplekist ja gofreeritud kaarekujuliseks: kasvuhoone karkassi elemendi ja kasvuhoone otsaseina vastavalt määruse lisale. Kohus keelas nimetatud kasvuhoonete elementide tootmise. Samuti arestis kohus kostja valduses olevad vallasasjad. Hagi tagamise abinõude rakendamiseks lubas kohus kohtutäituril kasutada jõudu ja siseneda aadressil Joala 40 Narva asuvasse ruumi, sh ukseluku avamiseks. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja hagi tagamise vajadust põhistanud. Kasvuhoonete elementide arestimine ja nende elementide tootmise keelamine on sisuliselt eelmise hagi tagamise abinõu täiendus. Ilma selleta ei ole võimalik kaitsta kasuliku mudeli autorlust ja hageja kui kasuliku mudeli autori õigusi. Kasvuhoonete tootmiseks vajalike vallasasjade arestimine on põhjendatud. Vastasel juhul on kostjal võimalus vallasasjad menetluse ajal võõrandada ning hageja kaotab võimaluse saada asju tagasi. Kohus on hagi tagamise vajadust põhjendanud 1. aprilli 2016 määruses ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtu hinnangul on põhjendatud anda kohtutäiturile luba kostja ruumi sisenemiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja palub 14. aprillil 2016 määruskaebuses tühistada maakohtu 1. aprilli 2016 ja 8. aprilli 2016 määrused ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu määrused ning teha uus määrus, millega hagi tagamise korras seada hageja kasuks hüpoteek I. Farberile kuuluvale kinnistule või korteriomandile. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt puudub hagi tagamiseks alus, kuna hagi on põhjendamatu ning põhineb ebaõigetel ja objektiivset tegelikkust moonutavatel faktiväidetel. Hagi tagamise taotluses ei ole nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistatud. Tartu Ringkonnakohtu 10. juuni 2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4675 on tuvastatud, et kasuliku mudeli käsutamisel tegutses E. Farber kooskõlas hageja põhikirja ning
seadusega. On selge, et faktiliselt lõpetasid hageja osanikud ühise äritegevuse juba 2013. aastal ja tegutsevad kuni praeguse ajani konkurentidena samal tegevusalal. Ekslik ning motiveerimata on maakohtu järeldus, mille kohaselt hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. 1. aprilli 2016 määruses leidis kohus, et ei saa eeldada, et kostja on varatu äriühing ning, et tegutsemiseks vajalik vallasvara oleks müüdud kolmandatele isikutele või amortiseerunud. Sellega on vastuolus 8. aprilli 2016 määruses märgitu, mille kohaselt viitab kostja osaluse võõrandamine E. Farberi abikaasale sellele, et E. Farber on astunud samme kostja varatuks muutmiseks. Kui kohus leiab, et nendele asjaoludele vaatamata esineb vajadus hagi tagamiseks, taotleb kostja TsMS § 386 lg 1 alusel hagi tagamise abinõu asendamist. Hagi tagamise abinõud (vallasvara arestimine ja kasuliku mudeli kasutamise keelamine) on kostja jaoks ebamõistlikult koormavad ja põhjustavad talle pöördumatute tagajärgedega kahju. Kohus on jätnud analüüsimata, milline mõju võib olla kostja tegevusele kasuliku mudeli kasutamise keelamine ja vallasvara arestimine. Kostja tegevusalaks on kasvuhoonete tootmine ja paigaldamine. Kostja majandustegevus on valdavalt hooajaline. Kostjal on 12 töötajat, kellele tuleb tagada töö ja selle eest tasu maksmine vaatamata sellele, et kohaldatud hagi tagamise abinõude rakendamine muutis alates 12. aprillist 2016 töö tegemise faktiliselt võimatuks ning tingib olukorra kestmisel juba lähiajal kogu ettevõtte majandustegevuse seiskumise.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
7.Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmis.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Kostja esitas 18. aprillil 2016 taotluse, milles palus asendada maakohtu 8. aprilli 2016 määruse resolutsiooni p-des 2, 3 ja 4 nimetatud hagi tagamise abinõu ja võimaldada kostjal müüa kohtutäituri kontrolli all kostja valduses olevad kasvuhoone elemendid hinnakirjas märgitud hindadega ning lubada kostjal kasutada arestitud vallasasju müüdava toodangu komplekteerimiseks, viimistlemiseks ja paigaldamiseks.
9.Hageja vaidles kostja taotlusele vastu.
10.Maakohus rahuldas 3. mai 2016 määrusega kostja taotluse, tühistas maakohtu 1. aprilli 2016 määruse resolutsiooni p-ga 3 kohaldatud hagi tagamise abinõu - kasvuhoone konstruktsiooni kasuliku mudeli kasutamise keelamise ja vastava märke tegemise kasulike mudelite registrisse ning lubas kostjal kasulikku mudelit kasutada. Maakohus tühistas 8. aprilli 2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu täies ulatuses ning vabastas aresti alt kasvuhoone elemendid ja muu vallasvara (tööriistad, tööpingid jne) ning lubas kostjal toota vastavaid kasvuhoone elemente.
11.Hageja palus määruskaebuses tühistada maakohtu 3. mai 2016 määrus ja jätta 1. aprilli 2016 ja 8. aprilli 2016 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud kehtima.
12.Kostja vaidles hageja määruskaebusele vastu. Samuti teatas kostja, et ei pea otstarbekaks hagi tagamist puudutavat määruskaebemenetlust jätkata.
13.Viru Maakohus võttis 6. juuni 2016 määrusega vastu kostja määruskaebusest loobumise ja lõpetas kostja 14. aprilli 2016 määruskaebuse alusel alustatud määruskaebemenetluse seoses kostja loobumisega määruskaebusest. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jättis kohus kostja kanda.
14.Kostja palus 21. juunil 2016 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu 6. juuni 2016 määrus täies ulatuses ning teha uus määrus, millega võtta vastu kostja osaline loobumine määruskaebusest, s.o osas, milles maakohus jättis määruskaebuse sisuliselt rahuldamata (kasuliku mudeli arestimise vaidlustamise osas).
15.Ringkonnakohus tühistas 27. juuni 2016 määrusega maakohtu 3. mai 2016 määruse ja saatis kostja 18. aprilli 2016 taotluse hagi tagamise abinõude asendamiseks uueks läbivaatamiseks maakohtule.
16.Ringkonnakohus tühistas 16. septembri 2016 määrusega maakohtu 6. juuni 2016 määruse osas, milles maakohus võttis vastu kostja määruskaebusest loobumise, lõpetas kostja 14. aprilli 2016 määruskaebuse alusel alustatud määruskaebemenetluse täies ulatuses seoses loobumisega ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega lõpetas kostja
14.aprilli 2016 määruskaebuse alusel alustatud määruskaebemenetluse osaliselt, s.o kasvuhoone konstruktsiooni kasuliku mudeli arestimise vaidlustamise osas (maakohtu 1. aprilli 2016 määruse resolutsiooni p 2), ning jättis määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kindlaks määramata.
17.Maakohus rahuldas 13. detsembri 2016 määrusega kostja taotluse hagi tagamise abinõude asendamiseks, tühistas maakohtu 8. aprilli 2016 määruse p-dega 2, 3 ja 4 kohaldatud hagi tagamise abinõud ning lubas kostjal müüa kostja 18. aprilli 2016 taotluse lisaks olevas hinnakirjas märgitud hindadega kohtutäituri kontrolli all kostja vaidlused olevad kasvuhoonete elemendid ning lubas kasutada kostjal vallasasju müüdava toodangu komplekteerimiseks, viimistlemiseks ja paigaldamiseks.
18.Hageja palus 29. detsembri 2016 määruskaebuses tühistada maakohtu 13. detsembri 2016 määrus ja teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus hagi tagamise abinõude asendamiseks rahuldamata.
19.Kostja nõustus hagejaga selles, et maakohtu 13. detsembri 2016 määrus tuleb tühistada.
20.Maakohus tühistas 21. veebruari 2017 määrusega maakohtu 13. detsembri 2016 määruse.
21.Maakohus jättis kostja 14. aprilli 2016 määruskaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
23.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.1.Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu määruste vaidlustamise ulatust.
1.aprilli 2016 määrusega arestis kohus kostjale kuuluva kasvuhoone konstruktsiooni kasuliku mudeli, määrates, et kasulike mudelite registrisse tuleb kanda vastav keelumärge hageja kasuks. Lisaks keelas kohus kostjal kasvuhoone konstruktsiooni kasutamise, määrates, et ka selle kohta tuleb teha vastav kanne.
8.aprilli 2016 määrusega arestis kohus kostja valduses olevad kasvuhoone kaarekujulised elemendid laiusega 2,5 m, 3 m ja 3,5 m, mis on valmistatud U-kujulise profiiliga terasplekist ja gofreeritud kaarekujuliseks: kasvuhoone karkassi elemendi ja kasvuhoone otsaseina vastavalt määruse lisale. Kohus keelas nimetatud kasvuhoonete elementide tootmise. Lisaks arestis kohus kostja valduses olevad vallasasjad. Hagi tagamise abinõude rakendamiseks lubas kohus
kohtutäituril kasutada jõudu ja siseneda aadressil Joala 40 Narva asuvasse ruumi, sh ukseluku avamiseks. Maakohtu 3. mai 2016 määrus, millega maakohus tühistas 1. aprilli 2016 määruse osaliselt ja
8.aprilli 2016 määruse täielikult, on omakorda tühistatud ringkonnakohtu 27. juuni 2016 määrusega. Maakohtu 6. juuni 2016 määrus, millega maakohus võttis vastu kostja määruskaebusest loobumise ja lõpetas kostja 14. aprilli 2016 määruskaebuse alusel alustatud määruskaebemenetluse, on osaliselt tühistatud ringkonnakohtu 16. septembri 2016 määrusega. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega lõpetas määruskaebemenetluse osaliselt, s.o kasvuhoone konstruktsiooni kasuliku mudeli arestimise vaidlustamise osas (1. aprilli 2016 määruse resolutsiooni p 2). Maakohtu 13. detsembri 2016 määrus, millega maakohus tühistas 8. aprilli 2016 määruse osaliselt, on tühistatud maakohtu 21. veebruari 2017 määrusega. Eelnevast tulenevalt on 1. aprilli 2016 määrus vaidlustatud osas, milles maakohus keelas kostjal kasvuhoone konstruktsiooni kasuliku mudeli kasutamise ja määras, et kasulike mudelite registrisse tuleb kanda vastav kanne kasutamise keelamiseks (1. aprilli 2016 määruse resolutsiooni p 3).
8.aprilli 2016 määrus on vaidlustatud täies ulatuses.
23.2.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et hagi tagamise menetluseks kulunud aeg on praegusel juhul ebamõistlikult pikk. Hagi tagamise määrused on tehtud aprillis 2016 ning selle peale esitatud määruskaebus on edastatud ringkonnakohtule märtsis 2017. Kuigi hagi tagamise menetlus on veninud ka hagi tagamise asendamise taotluse ja sellega kaasnevate määruskaebuste tõttu, ei õigusta see ühe aasta pikkust menetlust. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus menetlusosaliste taotlused ei ole maakohtu jaoks piisavalt selged ja arusaadavad, võib maakohus hagi tagamise menetluses korraldada ka istungi.
23.3.Kohus võib hagi tagada siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud põhistatud. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Hagi tagamise menetluses hagi kohta tõendeid ei koguta ega hinnata. Küll aga saab kohus sealjuures näiteks hinnata, kas hageja väidetud asjaolud on omavahel kooskõlas, samuti võivad hageja väiteid usutavamaks muuta viited asjakohaste tõendite olemasolule (vt Riigikohtu
3.veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16).
23.4.Kostja ei ole väitnud, et hagi on õiguslikult perspektiivitu, vaid on asunud seisukohale, et see põhineb ebaõigetel ja objektiivset tegelikkust moonutavatel faktiväidetel. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja oma nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid piisavalt põhistanud. Asjaolu, et hageja seadusliku esindaja käitumine ei ole võimaldanud pooli rahuldava kokkuleppeni jõuda, ei anna alust järeldada, et hagis ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistatud. Kostja viidatud Tartu Ringkonnakohtu 10. juuni 2015 määrus kriminaalasjas nr 1-15-4675 on TsMS § 272 lg 2 järgi üheks dokumentaalseks tõendiks hagi kohta, mida hagi tagamise menetluses hinnata ei saa.
23.5.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et vaidlustatud määrused on vastuolulised. Hageja on täiendavas hagi tagamise taotluses välja toonud, et 1. aprilli 2016 määruse täitmisel selgus, et selle resolutsiooni p 3 ei ole võimalik täita,
kuna kasuliku mudeli kasutamise keeldu ei ole võimalik registrisse kanda ega selle keelu järgimist kontrollida. Kostja määruskaebusest ei nähtu, millise vara arvelt saab võimalikku kohtuotsust täita (näiteks olukorras, kus vallasvara ei ole mingil põhjusel võimalik tagastada ning kostjat kohustatakse hüvitama selle väärtust 38 131 eurot). Kostja alternatiivne taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks ei kinnita kostja maksevõimet, kuna kostja taotleb tema osaniku ja juhatuse liikme I. Faberile, mitte kostjale endale, kuuluvate kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmist. Ka ei selgu kostja taotlusest, millised on kinnisasjade väärtused. Seetõttu ei pea ringkonnakohus kostja taotluse rahuldamist põhjendatuks. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on võimalik taotleda hagi tagamise abinõu asendamist maakohtus, tuues välja ja võimalusel ka tõendades (nt hindamisaktidega) kinnistute väärtusi.
24.Ringkonnakohus on seisukohal, et kohaldatud hagi tagamise abinõud on proportsionaalsed. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hagi tagamisel ei ole kohus kostja huve arvestanud. Maakohus jättis kostja kontod arestimata, kuna maakohtu hinnangul oleks tegemist liigselt koormava hagi tagamise abinõuga. Ringkonnakohus märgib, et kõik praegusel juhul kohaldatud hagi tagamise abinõud on seotud kasuliku mudeli kasutamisega.
25.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.