Osaühing Aktiva Finants hagi XX vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.07.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
340,15 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479), lepinguline esindaja Ingrid Nook Kostja/apellant: XX (isikukood: XXXXXXXXXXX)
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
14.02.2018 Kostja XX
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 31.07.2017 otsus tühistada osas, milles hagi rahuldati (resolutsiooni p-d 1, 2, 3 ja 5), jagati menetluskulud ja määrati kindlaks nende rahaline suurus. Tühistatud osas saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmast (resolutsiooni p 4).
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 06.01.2017 hagi XX (kostja) vastu põhivõlgnevuse 294,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 37,58 eurot ning viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti Aktsiaselts (Tele2) ja kostja 09.04.2014 liitumislepingud, 07.08.2015 järelmaksulepingud, 08.05.2015 järelmaksulepingu ja seadmelepingu nr 30108436, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Tele2 täitis endale võetud kohustusi ja esitas kostjale arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Tele2 teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Tele2 poolt regulaarselt esitatud arvetel. Tele2 loovutas 25.11.2015 nõude põhisummas 294,72 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.06.04.2017 täiendas hageja enda seisukohti vastuseks kostja seisukohtadele, mille järgi Tele2 ütles kostjaga sõlmitud lepingud 29.11.2016 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Kostja ei ole esitanud Tele2-le ühtegi nõuetekohaselt vormistatud avaldust lepingu lõpetamise kohta. Tele2 on korduvalt kirjutanud kostjale, et kui ta soovib lepingut lõpetada, siis ta peab pöörduma Tele2 esindusse ning allkirjastama lepingu lõpetamise avalduse kohapeal või siis esitama digitaalallkirjastatud lepingu lõpetamise avalduse elektrooniliselt, kuid kostja ei ole seda teinud. (02.07.2016 Tele2 kiri).
4.Tele2 kirjutas 28.06.2016 kostjale ja selgitas, et kostja peab rikke ilmnemisel viima telefoni Tele2 esindusse, kus telefon saadetakse vajadusel edasi hooldusesse. Garantii olemasolu tõestuseks tuleb kaasa võtta telefoni ostudokument. Kostja ei ole Tele2-le ostudokumenti esitanud ega telefoni hooldusesse saatnud ega edastanud informatsiooni, mis on vajalik hoolduses vea tuvastamiseks ja parandamiseks. Tele2 2(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-101864 on korduvalt palunud kostjat tulla esindusse ning lahendada probleem, kuid kostja ei ole seda teinud. 12.08.2016 saatis Tele2 kostjale kirja, kus palus kostjat tasuda tasumata jäänud arved ning vormistada telefon hooldusesse. Kostja kirjale ei reageerinud. Telefoni jätmine esindusse ei lõpetanud telefoni järelmaksu ega seadmekindlustust. Kostja väited telefoni mittetöötamise kohta olid tõendamata. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Hagis esitatud nõudesummad on välja mõeldud ja ei ole põhistatud. Kostja täitis kokkuleppeid selles ulatuses, millises Tele2 osutas teenust. Kostja ei aktsepteerinud Tele2 nõude loovutamist Osaühingule Aktiva Finants, kuna kostja ütles lepingu üles, enne kui Tele2 seda teha jõudis. Kostja oli seisukohal, et ta võis lepingust ühepoolselt taganeda või lepingu üles öelda ilma leppetrahvi maksmata, kuna Tele2 ei suutnud teenust pakkuda ja probleeme mõistliku aja jooksul lahendada. Kostja tagastas telefonid Tele2 Pärnu esindusse 16.08.2016. Kuni ülesütlemiseni tasus kostja arvete alusel reaalselt osutatud teenuste eest, jättes tasumata teenuste, eest, mida ta ei saanud või ei kasutanud (summas 5,74 eurot). Tele2 piiras kõneaega ette teatamata, kuigi oleks pidanud sellest ette teatama.
6.Kostja arvates on Tele2 käitumine olnud pahatahtlik. 5,74 eurost tasumata arvest on Tele2 tekitanud võlgnevuse 355,96 eurot, kuna ei ole arvestanud kostja ülesütlemise avaldusega ja on väljastanud arveid teenuste eest, mida ta ei ole pakkunud või kostja kasutanud.
7.Hageja ei ole kostja arvates ühtegi faktiväidet esitanud. Hageja väidab midagi, aga need väited on ilma katteta, kuna hageja poolt esitatud arved ja näidatud kulud on välja mõeldud ja fiktiivsed. Ühtegi põhistatud faktiväidet ei ole esitatud. Esimese astme kohtu otsus
8.Pärnu Maakohus rahuldas 31.07.2017 otsusega hagi ja mõistis XX-lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja 325,47 eurot (põhinõue 294,72 eurot, viivis kuni 14.03.2017 21,77 eurot) ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise ajavahemiku 15.03.2017–31.07.2017 eest 8,98 eurot. Põhinõudelt tuleb kostjal tasuda viivist alates 01.08.2017 kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus keeldus XX vastuhagi menetlusse võtmisest. Maakohus jättis menetluskulud XX kanda ja määras Osaühingu Aktiva Finants menetluskuludena kindlaks 340,15 eurot (100 eurot riigilõiv, 240,15 õigusabikulud). Menetluskuludelt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks määrava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
9.Maakohus tuvastas, et vaidlus puudus selles, et Tele2 ja kostja XX sõlmisid järgmised lepingud: 9.04.2014 liitumisleping nr 30108436, 9.04.2014 liitumisleping nr 30108436, 9.04.2014 liitumisleping nr 30108436, 7.08.2015 järelmaksuleping nr 30108436, 7.08.2015 järelmaksuleping nr 30108436, 8.05.2015 liitumisleping nr 30108436 ja 8.05.2015 seadmeleping nr 30108436. Vaidlust ei olnud ka selles, et Tele2 esitas kostjale järgmised arved: 01.07.2016 nr 50414280, 01.08.2016 nr 50720869, 01.09.2016 nr 50961304, 01.10.2016 nr 51245035, 01.11.2016 nr 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-101864 51586366, 01.12.2016 51950852. Hageja põhinõue ei sisaldanud modemi hinda. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 294,72 eurot.
10.Kostja leidis, et ta on esitanud Tele2 lepingute ülesütlemise avalduse juba enne Tele2 poolt lepingu lõpetamist ja on loobunud teenuse kasutamisest, sest mobiilsideoperaator ei suutnud kostjale vajalikku teenust osutada.
11.Vaidlust ei olnud selles, et Tele2 on 29.11.2016 ühepoolselt lepingud üles öelnud, kuid kostja väitel on ta telefonid tagasi andnud ja sellega lõpetanud lepingud ja teenuse tarbimise. Kostja esitas vastuväite juurde e-kirjavahetuse Tele2-ga, millest nähtub, et 01.07.2016 on kostja teatanud, et loeb seisuga 30.06.2016 lõppenuks lepingud telefoninumbritele 58173876 ja 58534223, samuti on 27.06.2016 kirjas märgitud, et 25.06.2017 on kostja Tele2 esindusse ühe telefoni tagastanud. Teise telefoni tagastamist ei ole hageja õigeks võtnud, samuti ei ole kostja, vaatamata kohtu ettepanekule, esitanud tõendit telefoni üleandmise kohta.
12.VÕS § 218 lg 1 alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et 12.08.2016 teatas Tele2 kostjale, et kostja peab telefoni puudustest teada andma ja vormistama selleks vajalikud dokumendid, et telefoni saaks saata hooldusesse. Kirjavahetusest nähtub ka, et kostjale on püütud selgitada, kuidas ta saaks lahendada probleemi väidetavalt mittetöötava telefoniga ja lõpetada Tele2-ga sõlmitud lepingud. Kostja ei ole seda teinud.
13.Kostja tõendamiskoormus on tõendada, et ostetud asjal on puudused, mille parandamist saaks Tele2-lt nõuda. Tulenevalt VÕS § 116 lg-st 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Käesoleval juhul ei ole kostja selgitanud, milles seisnevad telefoni puudused, mis on takistanud selle eesmärgipärast kasutamist (VÕS § 116 lg 2 p 1). Samuti võib kahjustatud lepingupool teenuse osutamise lepingu tuginedes VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut. Kostja märkis oma seisukohtades, et üks telefon ei töötanud, kuid ei ole lähemalt selgitanud, milles seisnes telefoni puudus ja miks ta ei ole teise telefoninumbri kasutamise eest soovinud talle esitatud arvete alusel maksta. Maakohus leidis, et kostja ülesütlemise avaldus ei ole eelnimetatud puudustest tulenevalt kehtiv.
14.Kostja jätkas Tele2 teenuste kasutamist ka pärast seda, kui ta oli väidetavalt lepingu üles öelnud. Nimelt nähtub abonentnumbrite kasutamine pärast 01.07.2016. 01.08.2016 arve nr 50720869 kohaselt on numbrilt 58173876 tehtud 5 kõnet teistesse mobiilivõrkudesse ja numbril 58534223 on tehtud 85 kõnet teistesse mobiilivõrkudesse. Seega oli kostja jätkuvalt huvitatud mobiilsideteenuse tarbimisest, mistõttu oli maakohus veendunud, et Tele2-ga lepingute ülesütlemist ei ole kostja poolt tegelikult toimunud.
15.Maakohtu hinnangul oli hageja viivisenõue põhjendatud, sest kostja on põhinõude tasumisega viivituses ja nõutav viivisemäär ei ole ebamõistlik. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-101864
16.21.09.2017 esitas XX apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu 31.07.2017 otsuse täies ulatuses ja teha asjas maakohtule tagasi saatmata uue otsuse.
17.Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja tagastas tema kasutuses olnud telefonid Tele2 Pärnu esindusse. Hageja kinnitas 06.04.2017 vastuses kostja seisukohtadele, et telefonid on tagastatud. Hagi rahuldamisega tekitas maakohus olukorra, kus kostja on telefonid Tele2-le tagastanud, kuid peab nende maksumuse ka rahas hüvitama.
18.Maakohus leidis ekslikult, et hagejapoolne lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning mõistis seetõttu ebaõigesti kostjalt hageja kasuks välja teenuse kasutamise eest tasumata jäänud summad. Maakohus ei võtnud seisukohta Tele2 poolse lepingu rikkumise osas, mille tõttu kostja lepingu üles ütles.
19.Kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud on ebamõistlikult suured. Tegemist ei olnud keerulise vaidlusega ning hagejat esindasid õigusbüroo juristid, kes on spetsialiseerunud võlavaidlustele ja seega on nad sel alal keskmisest suuremate teadmistega ning praktilise kogemustega, mis hõlbustab vastavas valdkonnas õigusabi osutamist. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil apellandi ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi edasikavatud osas tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule hagi rahuldamise ja menetluskulude jagamise osas läbivaatamiseks.
22.Tulenevalt apellatsioonkaebusest ei ole apellant vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmast, kuna kostja ei tasunud kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu ega kõrvaldanud muid kohtu poolt viidatud puudusi. TsMS § 651 lg 1 järgi kolleegium selles osas maakohtu otsust ei kontrolli.
23.TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohus on puuduliku eelmenetluse tõttu teinud ebaõige otsuse, mis on olulises ulatuses põhjendamata.
24.TsMS § 393 lg 1 p-de 1-4 kohaselt eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Juhul, kui hageja on esitanud nõude viisil, kus ei ole täpselt aru saada nõude kujunemine, on kohtul kohustus selgitada hagejale vajadust oma nõuet täpsustada.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-101864
25.Hageja on esitanud kostja vastu nõude võla ja viivise saamiseks tulenevalt kostja poolt Tele2-ga sõlmitud järgmiste lepingute rikkumisest: 09.04.2014 liitumisleping nr 30108436, 09.04.2014 liitumisleping nr 30108436, 09.04.2014 liitumisleping nr 30108436, 07.08.2015 järelmaksuleping nr 30108436, 07.08.2015 järelmaksuleping nr 30108436, 08.05.2015 liitumisleping nr 30108436 ja 08.05.2015 seadmeleping nr 30108436. Hageja väitis, et kostja ei ole Tele2-le arvete alusel tasunud, kuid teenuseid kasutas ja tema võlg on kokku 294,72 eurot. Nõue on Tele2 poolt loovutatud hagejale.
26.02.05.2017 eelistungil selgitas kohus hagejale, et võlgnevus tuleb esitada viisil, kus on näha, millise arve järgi kostja tasumata jättis. Samuti kohustas maakohus esitama hagejat viivisearvestuse, kus on näha periood, mille eest viivist nõutakse ja lisaks tuleb esitada viivisearvestus, kus on aluseks võetud mõistlik viivisemäär. Samuti tuli hagejal esile tuua, millal on telefonid ja modem tagastatud ning kostjal tuli tõendada, et ta on esitanud tahteavaldused lepingute lõpetamiseks (I kd, tl 148-150).
27.15.05.2017 esitas hageja täpsustatud hagi, kirjutades seal ümber arvetel toodu iga arve kaupa (II kd, tl 2-8). Kolleegium leiab, et vaatamata lepingute nimetamisele ja arvete ümberkirjutamisele ei ole hageja selgitanud, võla kujunemist, see tähendab esile toonud, millise summa ja millise perioodi eest on kostja väidetavalt võlgu iga lepingu järgi. Maakohtu poolt eelistungil toodud selgitused on üldsõnalised ja ebatäpsed. Maakohus kohustas hagejat nõude esitama arvete kaupa. Kolleegium selgitab, et arvest kui raamatupidamisdokumendist ei teki maksekohustust. Kostja peab tasuma lepingutes kokkulepitu järgi. Kuna Tele2 ja kostja vahel olid liitumislepingud teenuse osutamiseks, järelmaksulepingud ja seadmeleping, siis on järeldatav, et nende vahel oli mitu õigussuhet. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab hageja hagiavalduses esile tooma hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagejal tuleb esitada hagiavalduses asjaolud võla kujunemise kohta iga lepingu kohta eraldi, see tähendab, millal ja millise summa oli kostja kohustatud tasuma ja millisest ajast jäi kostja Tele2-le võlgu. Kohus ei pea tuletama hageja poolt ümberkirjutatud arvetest, milline summa millise lepingu järgi tasuda tuli. Arvestades hageja poolt esitatut, ei ole see ka võimalik, kuna esile ei ole toodud, milliseid teenused on lepingute järgi osutatud ja kui palju tuli iga teenuse eest tasuda. Seega on hagiavaldus esitatud viisil, kus ei olnud esile toodud hagi lahendamiseks vajalikke asjaolusid.
28.Eeltoodu tingis maakohtu poolt otsuse tegemise, mis on olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 442 lg 8). Otsusest ei nähtu, kuidas on võlgnevus kujunenud ja kas kostja jättis tasumata on müügilepingute või teenuse osutamise lepingute järgi ja milliste lepingute järgi on arvestatud leppetrahvi.
29.Kostja esitas nõudele vastuväite, mille kohaselt on ta Tele2-ga sõlmitud lepingud üles öelnud ja järelmaksuga ostetud telefonid Tele2-le tagastanud, kuna üks telefon ei töötanud ja Tele2 seda ei parandanud. Maakohus pole kostjale selgitanud, et tal tuleb tõendada ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, s.t seda, et Tele2 on rikkunud
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-101864 lepingut. Kuna poolte vahel oli mitu lepingut, siis tuli tõendada, millist lepingut Tele2 rikkus. Samuti ei ole kohus selgitanud kostjale, et ta peaks esile tooma asjaolud ja tõendama ülesütlemisavalduse tegemist Tele2-le. Samas vaidlustatud otsuses on maakohus hinnanud kostja poolt esiletoodud asjaolusid puutuvalt lepingu ülesütlemist ja leidnud, et kostja poolt lepingute ülesütlemine on tõendamata, kuid jätnud hindamata kostja poolt esitatud tõendid. Tele2 teenuse kasutamise tingimuste p 8.1 teise lause järgi saab klient lepingu üles öelda vastava avalduse esitamisega Tele2 klienditeenindusele. Tele2-l on õigus nõuda kliendilt ülesütlemise avalduse esitamist kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Tele2 klienditeeninduse ja kostja e-kirjavahetuse järgi on kostja 22.06.2016 e-kirjas (I kd, tl 164) teatanud lepingute lõpetamise soovist, kuna mittetöötava telefoni viimisel klienditeenindusse tekkis tal klienditeenindajaga lahkarvamus ja telefoni remonti ei võetud. 27.06.2016 on kostja teatanud, et edastas mittetöötava telefoni 25.06.2016 Pärnu esindusse (I kd, tl 164). Soovi lepingud lõpetada on kostja kinnitanud ka hilisemates e-kirjades (I kd, lk 162-163). Maakohus neid kostja poolt esiletoodud asjaolusid hinnanud ei ole. Kolleegium märgib, et VÕS § 195 lg 1 järgi ei ole ülesütlemisavaldusel vorminõuet. Tele2 tüüptingimuste järgi tuli ülesütlemisavaldus Tele2 nõudmisel teha kirjalikult. TsÜS § 78 lg 3 järgi kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Kolleegium leiab, et kostja poolt e-kirjaga tahteavalduse tegemine vastab TsÜS § 78 lg 3 järgi kirjaliku vormi nõuetele. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtul võtta seisukoht ka selles osas, kas kostja on lepingud kehtivalt üles öelnud.
30.Kohtuotsuse põhjendamata jätmist ei õigusta see, et pooled ei esitanud asjaolusid selliselt, et need võimaldanuks hageja nõude korrektselt lahendada. Kohus pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351). Jättes selle tegemata, jätab kohus olulises osas täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1–4 sätestatud eelmenetluse ülesanded.
31.Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt eelmenetluse läbiviimine ebapiisavas mahus ja viisil, kus kohtu selgitused olid ebapiisavad ja osaliselt vastuolulised, on tinginud otsuse tegemise, mis on olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 656 lg 1 p 5). Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu asemel eelmenetlust olulises mahus läbi viia ilma, et rikutaks asjaolude tuvastamisel poolte kaebeõigust.
32.Menetluskulud tuleb jagada maakohtu poolt menetlust lõpetavas lahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.