asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Ingrid Nook, OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; epost: [email protected]; [email protected] Kostja:
R.T.,
isikukood
xxxxxxxxxxx;
elukoht:
Xxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg
20.07.2017.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja OÜ Aktiva Finants hagi.
2.Mõista kostjalt R.T. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja kokku 325,47 € (kolmsada kakskümmend viis eurot ja 47 senti), s.o põhinõue summas 294,72 €, viivis kuni 14.03.2017.a. summas 21,77 eurot (viivisemäär 0,06%) ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivis ajavahemiku 15.03.2017.a. kuni 31.07.2017.a. eest summas 8,98 €.
3.Välja mõista kostjalt R.T. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (294,72 eurolt) alates 01.08.2017.a kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas).
5.Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
2-17-101864
2.Välja mõista kostjalt R.T. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud kokku summas 340,15 € (kolmsada nelikümmend eurot ja 15 senti), mis koosneb tasutud riigilõivust 100 € ja õigusabikuludest summas 240,15 €.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal R.T. ́el hagejale OÜ-le Aktiva Finants tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja OÜ Aktiva Finants on 06.01.2017.a. esitanud hagi, mille järgi hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 294,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 37,58 eurot, viivis kuni põhinõude täitmiseni, hageja menetluskulud ning viivis menetluskuludelt.
1.2.Hagiavalduse kohaselt Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 09.04.2014.a liitumislepingud, 07.08.2015.a järelmaksulepingud, 08.05.2015.a järelmaksulepingu ja seadmelepingu nr 30108436, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Tele2 Eesti Aktsiaselts teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Tele2 Eesti Aktsiaselts poolt regulaarselt esitatud arvetel. Tele2 Eesti Aktsiaselts on loovutanud 25.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 294,72 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid
1.3.06.04.2017.a. täiendas hageja enda seisukohti vastuseks kostja seisukohtadele, mille järgi Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 29.11.2016. a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Kostja ei ole esitanud Tele2 Eesti AS-le ühtegi nõuetekohaselt vormistatud avaldust lepingu lõpetamise kohta. Tele2 Eesti AS on korduvalt kirjutanud Kostjale, et kui ta soovib lepingut lõpetada, siis ta peab pöörduma Tele2 esindusse ning allkirjastada lepingu lõpetamise avalduse kohapeal või siis esitada digitaalallkirjastatud lepingu lõpetamise avalduse elektrooniliselt, kuid kostja ei ole seda teinud. (02.07.2016. Tele2 kiri). Kostjal oli sõlmitud 2 järelmaksulepingu, mis on seotud 24-kuulise tähtaega. Isegi, kui eeldada, et üks telefon ei töötanud korralikult, siis mis alusel kostja soovis lõpetada järelmaksulepingu, mis oli seotud teise telefoniga, mis töötas korralikult. Kostja ei ole Tele2 Eesti AS-le ostudokumeti
2-17-101864
esitanud, samuti ei ole kostja telefoni hooldusesse saatnud ning edastanud kogu informatsiooni, mis on vajalik hoolduses vea tuvastamiseks ja parandamiseks. Tele2 Eesti AS on korduvalt palunud kostjat tulla esindusse ning lahendada probleemi, kuid kostja pole seega teinud. Kostja tuli Tele2 esindusse ning jättis lauale telefonid ja lepingud ilma põhjuseta. 12.08.2016. Tele2 Eesti AS saatis kostjale kirja, kus palus kostjat tasuda tasumata jäänud arved ning vormistada telefoni hooldusesse. Kostja kirjale ei reageerinud. Telefoni jätmine esindusse ei lõpeta telefoni järelmaksuega seadmekindlustust.
1.4.16.05.2017.a. on hageja täpsustanud ja selgitanud enda seisukohti. Tele2 Eesti Aktsiaselts on loovutanud 25.11.2015 kostja vastu nõude põhisummas 294,72 € Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitab hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta ja Tele2 Eesti AS ja Aktiva Finants OÜ vahelt sõlmitud loovutamislepingu. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 298,55 eurot. Hageja on võlgnetavast põhisummast maha arvestanud arvel nr 51245035 kajastuva Tele2 Eesti AS poolt arvestatud viivise 3,83 €. Põhivõlgnevus hageja on ees 294,72 €. 01.07.2014 kostja kirjutas Tele2 Eesti AS-le "Nagu varasemalt olen teid teavitanud, loen lepingud lõppenuks telefoninumbritele xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx 30.06.2014 seisuga". Pärast 30.06.2014 on kostja jätkanud telefoninumbrite xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx kasutamist ning tasunud ka Tele2 Eesti AS-i poolt esitatud arved. Kostja R.T. ei lugenud lõppenuks 09.04.2014. sõlmitud lepingut numbrile xxxxxxxxxxx. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 29.11.2016. a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Kostja ei ole esitanud Tele2 Eesti AS-le ühtegi nõuetekohaselt vormistatud avaldust lepingu lõpetamise kohta. Tele2 Eesti AS on korduvalt kirjutanud Kostjale, et kui ta soovib lepingut lõpetada, siis ta peab pöörduma Tele2 esindusse ning allkirjastas lepingu lõpetamise avalduse kohapeal või siis esitada digitaalallkirjastatud lepingu lõpetamise avalduse elektrooniliselt, kuid kostja ei ole seda teinud. (02.07.2016 Tele2 kiri). 22.06.2016 kostja kirjutas Tele2 Eesti AS-le "Ei ole nõus edaspidi teie poolt esitatavaid arveid tasuma. Soovin kõik telefonilepingud lõpetada. Pöördusin täna teie Pärnu esindusse, kuna üks telefon ei tööta korralikult." Kostjal oli sõlmitud 2 järelmaksulepingu, mis on seotud 24-kuulise tähtaega. Isegi, kui eeldada, et üks telefon ei töötanud korralikult, siis mis alusel kostja soovis lõpetada järelmaksulepingu, mis oli seotud teise telefoniga, mis töötas korralikult. Kuigi 22.06.2016 soovib kostja Tele2 Eesti ASga lepingud lõpetada, siis arvetelt nähtub, et kostja jätkab numbrite kasutamist. Näiteks 01.08.2016 arve nr 50720869 kohaselt on numbril xxxxxxxxxxx tehtud 5 kõnet teistesse mobiilivõrkudesse, numbril xxxxxxxxxxx tehtud 30 kõnet teistesse mobiilivõrkudesse, 3 võrgusisest kõnet ning ja kasutatud internetiteenust perioodil 01.07.2016 - 30.07.2016, numbril xxxxxxxxxxx on tehtud 85 kõnet teistesse mobiilivõrkudesse ning kasutatud muid teenuseid. Seda perioodil kui kostja telefon ei töötanud korralikult ning hageja sõnul teenust Tele2 Eesti AS ei osutanud
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja R.T. esitas 26.03.2017.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ta ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et on hagi tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel. Kostja on enda poolt teinud kõik ja täitnud kokkuleppeid selles ulatuses, millises Tele2 on osutanud enda teenust kostjale. Hagist ei nähtu, kustkohast tulevad summad, mis hagis kajastuvad. Kostja ei aktsepteeri sellist nõude loovutamist nagu praegu Osaühing Aktiva Finants püüab läbi suruda. Kostja on enne, kui Tele2 seda tegi, ise lõpetanud lepingu Tele2-ga ja loobunud teenuse kasutamisest tulenevalt Tele2 suutmatusest ja tahtmatusest teenust osutada. Asjas tuleks menetlus lõpetada, kuna nõue on väljamõeldis ja ei ole põhistatud tõeselt. Lepingutes toodud telefonide väärtus on maksimaalselt 90 eurot telefon (ostu hetkel, arvestamata amortisatsiooni), mis sealjuures olid tasutud peaaegu täielikult enne, kui lepingud üles öeldi kostja poolt, kuna Tele2 ei olnud suuteline enda teenust pakkuma enam selliselt, et seda oleks võimalik
2-17-101864
kasutada. Kust tuleneb kostja kohustus tasuda lihtsalt suvaliselt esitatud arvete eest, kui Lepingu punktis 4.1.2. on faktiliselt kirjas, et tasutakse osutatud teenuste eest (ja osutatud teenused on ka esitatava arve koostamise aluseks.). Telefonid on tagastatud Tele2 Pärnu kontorisse ning neid ei ole Tele2 kunagi korda teinud ega kostjale tagastanud, mis võiks ehk anda õiguse midagi nõuda kostjalt. Isegi põhjust, miks telefonid ei tööta, ei ole edastatud kostjale. Kostja on ise faktiliselt lõpetanud lepingu/taganenud ühepoolselt lepingust Tele2-ga ja tagastanud kõik seadmed tulenevalt faktist, et Tele2 ei ole suutnud enda teenust pakkuda selliselt, et seda oleks võimalik kasutada. Kostja ei pea vajalikuks tasuda mingit leppetrahvi, kui süü lepingu lõpetamisel lasub teenuse osutajal ehk Tele2 endal. Kindlustuse tasu või telefoni osamakse ei ole osa kõneajast ja kostja teavitas Tele2, et ei soostu tasuma teenuse eest, mida ta ei saa ning tagastas seadmed.
2.2.26.03.2017.a. avaldas kostja R.T. kohtule, et soovib esitada vastuhagi 1521,92 euro nõudes. Nõue sisaldab Tele2 poolt kostjale tekitatud kahju seoses antud menetlusega ning varasemalt Tele2-le tasutud summasid seoses seadmetega, mis on tagastatud ja mida kostja kasutada ei saa(nud). Arvestades, et telefon ei töötanud ja Tele2 ei ole tõendanud, et defekt oleks tekkinud kasutamise käigus ja et Tele2 klienditeenindaja keeldus asjaga tegelemisest ning Tele2 piiras kostja kõneaega ette teatamata, on tegemist olulise lepingutingimuse rikkumisega. Kostja lepingust taganemise avaldus, mis Tele2-le on korduvalt esitatud e-maili teel ja millist tahteavaldust on kostja väljendanud ka füüsiliselt Pärnu Tele2 osakonnas kohapeal, on seega põhjendatud, mistõttu kostja palub vastuhagi rahuldada. 16.05.2017.a. on kostja R.T. kohtule teatanud, et kostja jätab vastuhagi selgitamata nagu kohus palus, kuna ei ole võimalik majanduslikel põhjustel tasuda riigilõivu. Kui majanduslik olukord paraneb, esitab kostja kahjunõude kohtule hagina Tele2 vastu ja tasub riigilõivu.
MENETLUSE KÄIK
3.Osaühing Aktiva Finants esitas 30.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 343,29 euro saamiseks. Kohus tegi 3.02.2017 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 6.02.2017 aadressil xxxxxxxxxxx. Võlgnik R.T. esitas 6.02.2017 nõudele vastuväite, millel puudub digitaalallkiri. Allkirjastatud vastuväite esitas võlgnik R.T. kohtule 11.02.2017. 27.02.2017.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Osaühing Aktiva Finants nõue R.T. vastu võlgnevuse nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas vastuväite makseettepanekule. Pärnu Maakohus kohustas 09.01.2017.a hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust. OÜ Aktiva Finants esitas 14.03.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse ja 15.03.2017.a. võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. 14.03.2017.a. toimunud eelistungil määras kohus taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 16.05.2017.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 23.05.2017.a. 03.05.2017.a. on Pärnu Maakohus jätnud kostja R.T.e vastuhagi käiguta ja on kohustanud kostjat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma riigilõivu summas 225 eurot. 20.07.2017.a. toimunud kohtuistungil ei soovinud R.T. enda seisukohti kohtule avaldada ja lahkus omavoliliselt kohtuistungilt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2-17-101864
4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja OÜ Aktiva Finants kohtul kostjalt R.T.elt põhivõlgnevuse summas 294,72 euro väljamõistmist, mis on kostja poolt Tele2 Eesti AS-le jäänud teenuste eest tasumata. Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus selles, et Tele2 Eesti AS ja kostja R.T. on sõlminud järgmised lepingud: 9.04.2014. liitumisleping 30108436, 9.04.2014. liitumisleping 30108436, 9.04.2014. liitumisleping 30108436, 7.08.2015. järelmaksuleping 30108436, 7.08.2015. järelmaksuleping 30108436, 8.05.2015. liitumisleping 30108436 ja 8.05.2015. seadmeleping 30108436. vaidlust ei ole ka selles, et Tele2 Eesti AS on esitanud kostjale arved: 01.07.2016. nr 50414280, 01.08.2016. nr 50720869, 01.09.2016. nr 50961304, 01.10.2016. nr 51245035, 01.11.2016. nr 51586366, 01.12.2016. 51950852. Hageja põhinõue ei sisalda modemi hinda. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees 294,72 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja 2 alusel Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tele2 Eesti AS ja kostja R.T. on kokku leppinud teenuste ja telefonide eest tasumise igakuiselt, s.o esitatavate arvete alusel. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Kostja R.T. ei vaidle vastu, et ta ei ole täielikult ülalnimetatud arvete eest tasunud. Kostja leiab, et Tele2 Eesti AS-i poolt hagejale nõude loovutamine on ebaõige ja teiseks, kostja on arvamusel, et seoses lepingu omapoolse lõpetamisega ei ole nõuded tema vastu põhjendatud.
4.2.VÕS § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kostja on 25.03.2017.a. esitanud kohtule seisukoha, mille järgi kostja: „ei aktsepteeri sellist nõude loovutamist nagu praegu Osaühing Aktiva Finants püüab läbi suruda. Kostja on enne, kui Tele2 seda tegi, ise lõpetanud lepingu Tele2-ga ja loobunud teenuse kasutamisest tulenevalt Tele2 suutmatusest ja tahtmatusest teenust osutada.“ Kostja on seega seisukohal, et loovutatavat nõuet ei ole olemas, mistõttu ei ole nõude loovutamist toimunud. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega küsimus, kas nõue on põhjendatud tuleb vaadata eraldi Tele2 Eesti AS poolt hagejale nõude loovutamisest, s.t esimene ei mõjuta nõude loovutamise kokkuleppe kehtivust.
4.3.Kostja R.T. leiab, et ta on esitanud Tele2 Eesti AS-le lepingute ülesütlemise avalduse juba enne Tele2 Eesti AS poolt lepingu lõpetamist ja on loobunud teenuse kasutamisest, sest mobiilsideoperaator pole suutnud kostjale vajalikku teenust osutada. Vaidlust ei ole selles, et Tele2 Eesti AS on 29.11.2016.a. ühepoolselt lepingud üles öelnud, kuid kostja väitel on ta telefonid tagasi andnud ja sellega lõpetanud lepingud ja teenuse tarbimise. Kostja on vastuväite juurde esitanud e-kirjavahetuse Tele2 Eesti AS-ga, millest nähtub, et 01.07.2016.a. on kostja teatanud, et loeb seisuga 30.06.2016.a. lõppenuks lepingud telefoninumbritele xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx, samuti on 27.06.2016.a. kirjas märgitud, et 25.06.2017.a. on kostja Tele2 Eesti AS esindusse ühe telefoni tagastanud. Teise telefoni tagastamist ei ole hageja õigeks võtnud, samuti ei ole kostja, vaatamata kohtu ettepanekule, esitanud tõendit telefoni üleandmise kohta.
2-17-101864
VÕS § 218 lg 1 alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et 12.08.2016.a. Tele2 Eesti AS kostjale teatanud, et kostja peab telefoni puudustest teada andma ja vormistama selleks vajalikud dokumendid, et telefoni saaks saata hooldusesse. Kirjavahetusest nähtub ka, et kostjale on püütud järjekindlalt ja viisakalt selgitada, kuidas ta saaks lahendada probleemi väidetavalt mittetöötava telefoniga ja lõpetada Tele2 Eesti AS-ga sõlmitud lepingud. Kostja ei ole seda teinud. Kostja tõendamiskoormus on tõendada, et ostetud asjal on puudused, mille parandamist saaks Tele2 Eesti AS-lt nõuda. Tulenevalt VÕS § 116 lg 1 alusel võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Käeoleval juhul ei ole selgitanud, milles seisnevad telefoni puudused, mis on takistanud selle eesmärgipärast kasutamist (VÕS § 116 lg 2 p 1). Samuti võib kahjustatud lepingupool teenuse osutamise lepingu VÕS §-s 196 sätestatule üle öelda, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib selle vastavalt üles öelda. Kostja on oma seisukohtades märkinud, et üks telefon ei töötanud, kuid ei ole lähemalt selgitanud, milles seisnes telefoni puudus ja miks ta ei ole teise telefoninumbri kasutamise eest soovinud talle esitatud arvete alusel maksta. Kohus leiab, et kostja nimetatud ülesütlemise avaldus ei ole eelnimetatud puudustest tulenevalt kehtiv. Kohus leiab, et kostja on jätkanud Tele2 Eesti AS teenuste kasutamist ka pärast seda, kui ta oli väidetavalt lepingu üle öelnud. Nimelt nähtub abonentnumbrite kasutamine pärast 01.07.2016.a.: 01.08.2016 arve nr 50720869 kohaselt on numbril xxxxxxxxxxx tehtud 5 kõnet teistesse mobiilivõrkudesse ja numbril xxxxxxxxxxx on tehtud 85 kõnet teistesse mobiilivõrkudesse. Seega ei oli kostja jätkuvalt huvitatud mobiilsideteenuste tarbimisest, mistõttu on kohus veendunud, et Tele2 Eesti AS-ga lepingute ülesütlemist ei ole kostja poolt tegelikult toimunud. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 294,72 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.4.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 14.03.2017.a. summas 21,77 eurot (põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x viivisemäär 0,06%). Alates 14.03.2017.a. nõuab hageja kostjalt viivist arvestatuna VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, sest kostja on põhinõude tasumisega viivituses ja nõutav viivisemäär ei ole ebamõistlik, mistõttu kohus rahuldab selle.
5.Kostja R.T. on 25.03.2017.a. esitatud menetludokumendis avaldanud, et soovib esitada vastuhagi 1521,92 euro nõudes. Kohus on jätnud vastuhagi käiguta, kohustades kostjat tasuma riigilõivu ja esitama nõude aluseks olevad põhjendused. Kostja jättis nimetatud kohustused täitmata. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud
2-17-101864
avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus keeldub kostja vastuhagi menetlusse võtmisest. Hagihind
6.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on hageja esitatud kohtule 30.01.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded - põhinõude suuruseks kostja vastu 294,72 eurot, viivisenõue kostja vastu seisuga 14.03.2017. a kokku 21,77 eurot ja aastane viivis 23,66 eurot. Hagi hinnaks on käesolevas asjas 340,15 eurot. Menetluskulud
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 14.03.2017.a. esitas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt taotleb kostjalt riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulude summas 325 euro välja mõistmist. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu leides, et õigusabikulud on üle paisutatud. Kohus mõistab kostjatelt kostjalt R.T.elt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja riigilõivu summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendatud. Hageja nõuab lepingulise esindaja kulu 325 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu on põhjendatud, arvestades asjaoluga, et hagejal on tulnud korduvalt kostja vastuväidetele vastata ja osaleda eelistungil. Tuleb aga võtta arvesse, et väljamõistetavad menetluskulud ei saa ületada hagihinda, seega kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskulud kokku summas 340,15 eurot, s.o 100 € riigilõiv ja õigusabikulud kokku summas 240,15 €. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse teinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
KOHTUOTSUSE JÕUSTUMINE:
Kohtuotsus jõustus osaliselt 10.04.2018 Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2018.a kohtuotsuse jõustumisega järgmiselt: (järgneb järgmisel lehel)
2-17-101864
Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2018 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 31.07.2017 otsus tühistada osas, milles hagi rahuldati (resolutsiooni p-d 1, 2, 3 ja 5), jagati menetluskulud ja määrati kindlaks nende rahaline suurus. Tühistatud osas saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmast (resolutsiooni p 4).
3.R.T.e apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.