Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud leppetrahvi 50 euro nõude osas. 15.11.2017. a esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt tuleb Tele2 hinnakirja kohaselt soodustusega seotud tähtajalise liitumislepingu muutmisel või ennetähtaegsel lõpetamisel, 6-, 12-, 18-, ja 24kuuliste kohustuste korral, tasuda leppetrahvi, milleks on ostukuupäeval saadud soodustuse väärtus. Hageja on märkinud, et antud juhul oli seadme Rendimodem 4G maksumuseks 50 eurot ning, et kuna leping lõppes kostjast tulenevate asjaolude tõttu ennetähtaegselt, tuleb kostjal tasuda leppetrahvi summas 50 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ei hagiavaldusest ega ühestki hagiavalduse lisast, sh 08.09.2016. a lepingust, ei nähtu, et kostja ja Tele2 Eesti AS vahel oleks sõlmitud tähtajaline leping, mille ennetähtaegsel lõpetamisel oleks kostja olnud kohustatud tasuma leppetrahvi, ei ole hageja nõue leppetrahvi osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste nõude osas 0,06 ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 4,16 eurot. Hageja on viivise määra arvestamisel lähtunud arvutusest (0%+8%):360=0,02222%. Kohtu hinnangul puudub alus lähtuda viiviste arvestamisel 365-päevase aasta asemel 360-päevasest aastast. Kohtu arvutuste kohaselt moodustab viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras summalt 11,12 eurot perioodi 19.10.2016. a – 15.11.2017. a eest kokku 0,96 eurot, summalt 14,99 eurot perioodi 19.11.2016. a – 15.11.2017. a eest kokku 1,19 eurot, summalt 14,99 eurot perioodi 19.12.2016. a – 15.11.2017. a eest kokku 1,09 eurot ja summalt 13,06 eurot perioodi 19.01.2017. a – 15.11.2017. a eest kokku 0,86 eurot, kokku

2(3)

4,10 eurot. Seega ei ole hageja nõue hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste nõude osas 0,06 ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 143,31 eurot, mille kohus rahuldas 93,25 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 65,07% ulatuses kostja kanda ja 34,93% ulatuses hageja kanda. Esitatud hagiavalduses palus hageja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 170 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja õigusabikulud tõendite korrastamise ja hagiavalduse koostamise eest summas 75 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud (maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses kokku) kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 165 eurot, so riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel 30 eurot ning õigusabikulud summas 90 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 65,07% ulatuses, so summas 107,36 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.