Osaühingu Raikküla Farmer hagi Tulundusühistu Laeva Piim vastu piima müügilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes II. OÜ Valgu Farmer hagi Tulundusühistu Laeva Piim vastu piima müügilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes
III. OÜ
JÄRVAKANDI
FARMER
hagi Tulundusühistu Laeva Piim vastu piima müügilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes IV. Osaühingu Allika Farmer hagi Tulundusühistu Laeva Piim vastu piima müügilepingust tuleneva võla ja viivise nõudes Hageja I: Osaühing Raikküla Farmer (registrikood 10078842; asukoht Raikküla küla, Raikküla vald, Raplamaa 78402); Hageja II: OÜ Valgu Farmer (registrikood 10165720; asukoht Raikküla küla, Raikküla vald, Raplamaa 78402); Hageja III: OÜ JÄRVAKANDI FARMER (registrikood 10642751; asukoht Raikküla küla, Raikküla vald, Raplamaa 78402); Hageja IV: Osaühing Allika Farmer (registrikood 11323108; asukoht Raikküla küla, Raikküla vald, Raplamaa 78402); Hagejate lepinguline esindaja: jurist Liivi Väärsi (e-post: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
I.
Kostja: Tulundusühistu Laeva Piim (registrikood 10766683; asukoht Ilmatsalu alevik, Tähtvere vald, Tartumaa; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Kerli Kase (Cavere Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]) Menetluse liik
2.Välja mõista Tulundusühistult Laeva Piim Osaühingu Raikküla Farmer kasuks 68 692,86 eurot, millest 43 753,42 eurot on piima müügilepingu järgi tasumata ostuhind ja 24 939,44 eurot 05.03.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Tulundusühistult Laeva Piim Osaühingu Raikküla Farmer kasuks alates 06.03.2018. a viivis põhivõlalt (43 753,42 eurolt) 0,05% päevas kuni põhivõla täitmiseni.
4.Välja mõista Tulundusühistult Laeva Piim OÜ Valgu Farmer kasuks 25 746,10 eurot, millest 20 620,13 eurot on piima müügilepingu järgi tasumata ostuhind ja 5125,97 eurot 05.03.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
5.Välja mõista Tulundusühistult Laeva Piim OÜ Valgu Farmer kasuks alates 06.03.2018. a viivis põhivõlalt (20 620,13 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
6.Välja mõista Tulundusühistult Laeva Piim OÜ JÄRVAKANDI FARMER kasuks 13 111,35 eurot, millest 10 500,92 eurot on piima müügilepingu järgi tasumata ostuhind ja 2610,43 eurot 05.03.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
7.Välja mõista Tulundusühistult Laeva Piim OÜ JÄRVAKANDI FARMER kasuks alates 06.03.2018. a viivis põhivõlalt (10 500,92 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
8.Välja mõista Tulundusühistult Laeva Piim Osaühingu Allika Farmer kasuks 3265,49 eurot, millest 2615,35 eurot on piima müügilepingu järgi tasumata ostuhind ja 650,14 eurot 05.03.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
9.Välja mõista Tulundusühistult Laeva Piim Osaühingu Allika Farmer kasuks alates 06.03.2018. a viivis põhivõlalt (2615,35 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Tulundusühistult Laeva Piim kanda.
2.Välja mõista Tulundusühistult Laeva Piim Osaühingu Raikküla Farmer kasuks menetluskulud summas 1502,27 eurot, sh 1100 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 402,27 eurot lepingulise esindaja tasu.
3.Välja mõista Tulundusühistult Laeva Piim OÜ Valgu Farmer kasuks menetluskulud summas 1189,59 eurot, sh 1000 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 189,59 eurot lepingulise esindaja tasu.
4.Välja mõista Tulundusühistult Laeva Piim OÜ JÄRVAKANDI FARMER kasuks menetluskulud summas 746,54 eurot, sh 650 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 96,54 eurot lepingulise esindaja tasu.
5.Välja mõista Tulundusühistult Laeva Piim Osaühingu Allika Farmer kasuks menetluskulud summas 324,10 eurot, sh 300 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 24,10 eurot lepingulise esindaja tasu.
6.Tulundusühistult Laeva Piim tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
2 (11)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühingud Raikküla Farmer, Valgu Farmer, JÄRVAKANDI FARMER ja Allika Farmer esitasid 30.11.2017. a kohtule ühes hagiavalduses hagid Tulundusühistu Laeva Piim vastu piima müügilepingutest tuleneva võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tootsid hagejad toorpiima ja müüsid piima kostjale. Osaühingu Raikküla Farmer (hageja I) ja kostja vahel oli sõlmitud tähtajatu piima ostumüügileping, mille kohaselt kohustus hageja I müüma kostjale lepingus kokkulepitud mahus toorpiima ning kostja kohustus piima eest tasuma. Lepingus oli kokku lepitud, et toorpiima hind kujuneb kostja liikmete poolt valitud juhatuse poolt saavutatud hinnakokkulepetest töötleva tööstusega. Veel lepiti kokku, et kui erinevate tööstuste ostuhinnad on erinevad, siis makstava toorpiima hind on võrdne erinevatelt tööstustelt saadava keskmise hinnaga, arvestades sordilisust. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma toorpiima eest hageja I poolt esitatud arvete alusel järgmiselt: 1.-15. kuupäevani saadud piima eest avansiline makse hiljemalt järgneva kuu üheksandaks kuupäevaks ja 16. kuni kuu lõpuni saadud piima eest hiljemalt järgneva kuu 19.ndaks kuupäevaks Maksete tähtaegadest mittekinnipidamisel on osapooltel õigus nõuda viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. OÜ-ga Valgu Farmer (hageja II), OÜ-ga JÄRVAKANDI FARMER (hageja III) ja Osaühinguga Allika Farmer (hageja IV) ei olnud kirjalikku lepingut piima müügi kohta sõlmitud ja müük toimus vastavalt suulisele kokkuleppele hagejaga I samadel tingimustel. Hageja I müüs perioodil 01.12.2014 kuni 31.12.2014. a kostjale piima 364,332 tonni, hinnaga 250,192 eurot tonn. Hageja I poolt esitati 31.12.2014. a kostjale arve nr 140162 summas 109 383,54 eurot. Kostja tasus märgitud arvest 16.01.2015. a 17 501,37 eurot, 23.01.2015. a 24 611,29 eurot ja 29.01.2015. a 23 517,46 eurot. Arve nr 140162 alusel on kostja poolt hagejale I tasumata 43 753,42 eurot. Vastavalt ostu-müügilepingule on hagejal I õigus nõuda viivist 0,05% päevas (18.25% aastas) tähtaegselt tasumata summalt. Võla summas 43 753,42 eurot tasumise tähtaeg oli 19.01.2015. a ja seisuga 21.11.2017. a on arvestatud viivist kokku summas 22 664,27 eurot. Hageja II müüs perioodil 01.12.2014 kuni 31.12.2014. a kostjale piima 175,244 tonni, hinnaga 245,13598 eurot tonn. Hageja II poolt esitati 31.12.2014. a kostjale arve nr 140081 summas 51 550,33 eurot. Kostja tasus märgitud arvest 19.01.2015. a 8248 eurot, 27.01.2015. a 11 598,80 eurot ja 29.01.2017.a 11 083,32 eurot. Arve nr 140046 alusel on kostja poolt hagejale II tasumata 20 620,13 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.01.2015. a. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal II õigus nõuda viivist alljärgnevalt: 20.01.2015. a kuni 30.06.2016. a 8,05% aastas ja alates 01.07.2016. a 8% aastas tasumata põhivõlalt, kokku arvestatud viivis 4697,08 eurot. Hageja III müüs perioodil 01.12.2014. a kuni 31.12.2014. a kostjale piima 89,244 tonni, hinnaga 245,13592 eurot tonn. Hageja III poolt esitati 31.12.2014. a kostjale arve nr 140046 summas 26 252,29 eurot. Kostja tasus märgitud arvest 19.01.2015. a 4200,37 eurot, 27.01.2015. a 5906,76 eurot ja 29.01.2015.a 5644,24 eurot. Arve nr 140046 alusel on kostja poolt hagejale III tasumata 10 500,91 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.01.2015. a. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal III õigus nõuda viivist 20.01.2015. a kuni 30.06.2016. a 8,05% aastas ja alates 01.07.2016. a 8% aastas tasumata põhivõlalt, kokku arvestatud viivis 2392.02 eurot. 3 (11)
Hageja IV müüs perioodil 01.12.2014. a kuni 31.12.2014. a kostjale piima 22,227 tonni, hinnaga 245,13610 eurot tonn. Hageja IV poolt esitati kostjale 31.12.2014. a arve nr 140049 summas 6538,37 eurot. Kostja tasus märgitud arvest 19.01.2015. a 1046,14 eurot, 27.01.2015. a 1471,13 eurot ja 29.01.2015.a 1405,75 eurot. Arve nr 140049 alusel on kostja poolt hagejale IV tasumata 2 615,36 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.01.2015. a. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal IV õigus nõuda viivist 20.01.2015. a kuni 30.06.2016. a 8,05% aastas ja alates 01.07.2016. a 8% aastas tasumata põhivõlalt, kokku arvestatud viivis 595,75 eurot. Osaühing Raikküla Farmer (hageja I) taotleb hagis, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõla summas 43 753,42 eurot, viivise põhivõlalt 21.11.2017. a seisuga summas 22 664,27 eurot ja alates 22.11.2017. a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. OÜ Valgu Farmer (hageja II) taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõla summas 20 620,13 eurot, viivise põhivõlalt 21.11.2017. a seisuga summas 4697,08 eurot ja alates 22.11.2017. a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. OÜ JÄRVAKANDI FARMER (hageja III) taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõla summas 10 500,92 eurot, viivise põhivõlalt 21.11.2017. a seisuga summas 2392,02 eurot ja alates 22.11.2017. a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Osaühing Allika Farmer (hageja IV) taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõla summas 2615,35 eurot, viivise põhivõlalt 21.11.2017. a seisuga summas 595,75 eurot ja alates 22.11.2017. a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
2.Kostja Tulundusühistu Laeva Piim esitas 02.01.2018. a kohtule kirjaliku vastuse, milles vaidles hagidele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Kostja teatas, et ei vaidle vastu hagejate põhinõuetele, kuid on seisukohal, et hagejate poolt hagiavalduse esitamine käesoleval hetkel on pahatahtlik ja alusetu. Kostja näol on tegemist tulundusühistuga ning kostja põhikirja kohaselt on kostja tegevuse eesmärgiks tema liikmete huvide kaitse ja teenindamine liikmete poolt toodetud piima varumisel, töötlemisel ja toodangu turustamisel, piima tootmise ja töötlemise arendamisel ja selle tulukuse suurendamisel. Ka tulundusühistu seaduse § 1 sätestab, et tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajana, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuse kasutamise kaudu või mõnel muul sarnasel viisil. Kostja väitel olid kõik hagejad piima müümise ajahetkel kostja liikmeteks. Kostja leiab, et tulenevalt asjaolust, et hagejad olid kostja liikmeteks, on selge, et kostja on oma majandustegevust korraldanud muuhulgas ka hagejate huvides ning kostja hinnangul peavad kostja majandustegevusega seonduvaid riske kandma ühiselt kõik kostja liikmeteks olnud ja olevad isikud sh ka hagejad. Kostja majandustegevuse sisuks on kokkuvõtlikult oma liikmetelt piima kokkuost ning selle edasi müümise korraldamine. Seoses asjaoluga, et UP Varud OÜ (pankrotis) jättis kostjale saadud piima eest tasumata, ei olnud ka kostjal võimalik kokku ostetud piima eest oma liikmetele tasuda. Kostja on võlgnevuse kättesaamiseks UP Varud OÜ-lt (pankrotis) asunud aktiivselt tegutsema ning on kohtusse esitanud avalduse UP Varud OÜ pankroti välja kuulutamiseks ning nimetatud avaldus on Tartu Maakohtu 17.03.2016. a kohtumäärusega ka rahuldatud ning välja on kuulutatud UP Varud OÜ pankrot. Kostja on esitanud UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusse 30.03.2016. a. ka oma nõudeavalduse ning on palunud tunnustada kostja nõuet UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 565 208,35 eurot teise järgu nõudena. 10.08.2016. a toimus UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, millisel tunnustati kostja nõuet summas 1 565 208,35 eurot.
4 (11)
20.06.2017.a. esitas UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Harju Maakohtusse hagiavalduse AS Tere, Oxxxxx Kxxxxx, Jxxx Uxxx, xxxx Pxxxx, Vostok Oil OÜ, OÜ Pro Fiksum, OÜ SP Rally Project, Car Rent Grupp OÜ ja AS Wipestrex Grupp vastu, millega palus mõista eelnimetatud isikutelt välja nende poolt UP Varud OÜ-le (pankrotis) tekitatud kahju. Harju Maakohus võttis esitatud hagiavalduse 30.06.2017. a määrusega menetlusse. Eelnevast nähtub, et kostja on astunud väga aktiivseid samme UP Varud OÜ-lt võlgnevuse sissenõudmiseks ning eeldusel, et nimetatud hagiavaldus rahuldatakse, on pärast hagiavalduse rahuldamist ning tsiviilasja nr 2-17-9653 kostjate poolt oma kohustuste täitmist, UP Varud OÜ-l võimalik rahuldada oma võlausaldajate nõuded ning ka kostja poolt UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusse esitatud ja tunnustatud nõue. Kostja leiab, et kuna hagejate ja kostja majandustegevuse eesmärk oli ühine, ei saa panna kogu UP Varud OÜ (pankrotis) poolt võlgnevuse tasumata jätmise riski üksnes kostjale, vaid nimetatud riski peavad kandma ka kõik kostja liikmed, kes piima kostjale ja kostja kaudu UP Varud OÜ-le (pankrotis) müüsid sh peavad seda riski kandma ka hagejad. Kostja selgitab ka, et käesoleval hetkel hagejatele võlgnevuse tasumine oleks võimalik üksnes jooksvate laekumiste arvelt, kuid see tähendaks omakorda teistele tarnijatele, kes kostjale piima müüvad, võlgu jäämist, mis omakorda halvaks kogu kostja majandustegevuse. Eeltoodut arvestades palus kostja kohtul jätta hagid rahuldamata. Ühtlasi taotles kostja, et kohus peataks asja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-17-9653 tehtava lõpplahendi jõustumiseni (UP Varud OÜ pankrotis pankrotihalduri hagi TERE aktsiaseltsi, Oxxxxx Kxxxxx, Jxxx Uxxx, AxxxxPxxxx, OÜ Vostok Oil, OSAÜHINGu PRO FIKSUM, OÜ SP Rally Project, Car Rent Group OÜ, AS-i WIPESTREX GRUPP vastu kahju hüvitamise nõudes).
3.Hagejad esitasid 15.01.2018. a kohtule oma arvamuse kostja vastuse ja menetluse peatamise taotluse kohta. Hagejad kostja vastuväidetega hagidele ei nõustunud. Hagejate arvates on põhjendamatu kostja väide, et hagejate poolt hagiavalduse esitamine on pahatahtlik ja alusetu. Vastavalt Põhiseaduse §-le 15 on igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Hagejad on hagiavalduses põhjendanud asjaolusid, et miks tuli pöörduda kohtusse. Pahatahtlikuks ei saa lugeda asjaolu, kui hagejad soovivad kostjale müüdud piima eest saada raha. Hagejate arvates ei anna see, et kostja puhul on tegemist tulundusühistuga, alust jätta hagejate müügilepingutest tulenevaid nõudeid rahuldamata. Tulundusühistuseaduse § 1 lg 2 sätestab, et ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). Kostja põhikirjas aga ei ole sätestatud, et liikmed vastutavad solidaarselt kogu oma varaga või teatud ulatuses ühistu kohustuste eest. Tulundusühistuseaduse § 1 lg 3 sätestab, et kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2500 eurot. Vastavalt Kostja põhikirja punktile 4.3 on kostja miinimumkapital 60 705 eurot. Hagejad leiavad, et liikmelisus ei oma antud hagi lahendamisel tähtsust. Kuid kuna kostja on vastuses sellele tuginenud, siis teatavad hagejad, et kostja väide, et kõik hagejad olid piima müümise hetkel kostja liikmed on vale ja ei põhine tegelikel asjaoludel. Kostja liige oli ainult OÜ Raikküla Farmer ja seda mitte piima ostu-müügilepingu nr 071231 sõlmimise hetkest, vaid ilmselt 2012 aasta teisest poolest kuni 2014 aasta lõpuni. Seisuga 12. juuni 2012 toimunud erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja 1 ega ka teised hagejad ei olnud ühistu liikmed ja 30.10.2014 on hageja 1 esitanud avalduse liikmest välja astumise
5 (11)
kohta. Olles kostja liige vastutab hageja 1 tema poolt tasutud osamaksu ulatuses, sest ühistust välja astudes ei ole kostja osamaksu hagejale 1 tagastanud. Hagejad on seisukohal, et kostja poolt esitatud tõendid ja väited nõude esitamise kohta UP Varud OÜ pankrotimenetluses ei oma antud asja lahendamisel tähtsust. Hagejad ei vastuta selle eest, et kostja juhatuse liikmed sõlmimisid ebamõistliku lepingu UP Varud OÜ-ga. Hagejate arvates ei ole kostja taotlus menetluse peatamiseks põhjendatud ja kostja menetluse peatamise eesmärk on vaid venitada menetlust, et välistada hagejate nõuete rahuldamine.
4.Kohus jättis 17.01.2018. a määrusega kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata ja jätkas asja menetlust. Kohus otsustas poolte nõusolekul menetleda asja edasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks. Muu hulgas tegi kohus pooltele ettepaneku pidada kompromissiläbirääkimisi ja lõpetada menetlus kompromissiga.
5.Kostja esitas kohtule oma lõppseisukoha 09.02.2018. a ja hagejad 12.02.2018. a. Mõlemad pooled jäid varasemalt esitatu juurde. Hagejad jäid hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja palusid hagid rahuldada. Hagejad märkisid, et ei näe võimalust menetluse lõpetamiseks kompromissiga, kuna enne kohtumenetluse algatamist tegid nad juba kostjale ettepaneku tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel, kuid kostja pakkumist vastu ei võtnud. Kostja jäi varasemalt esitatud vastuväidete juurde ja palus jätta hagid rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagid on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust alljärgnevate faktiliste asjaolude üle:
Hagejate ja kostja vahel olid sõlmitud piima ostu-müügilepingud, mille alusel hagejad piimatootjatena müüsid kostjale toorpiima. Kostja ja hageja I vahel oli 21.12.2011. a sõlmitud kirjalik piima ostu-müügileping nr 21.12.2011. a (tl 12). Teiste hagejatega ei olnud kirjalikku lepingut sõlmitud ja piima müük toimus vastavalt suulisele kokkuleppele hagejaga I samadel tingimustel. Hageja I müüs perioodil 01.12.2014. a kuni 31.12.2014. a kostjale piima 364,332 tonni, hinnaga 250,192 eurot tonn. Kostja pidi hagejale I tasuma piima eest kokku 109 383,54 eurot, millest kostjal on tasumata 43 753,42 eurot. Summa tasumise tähtaeg oli 19.01.2015. a. Hageja II müüs perioodil 01.12.2014. a kuni 31.12.2014. a kostjale piima 175,244 tonni, hinnaga 245,13598 eurot tonn. Kostja pidi hagejale II tasuma piima eest kokku 51 550,33 eurot, millest kostjal on tasumata 20 620,13 eurot. Summa tasumise tähtaeg oli 20.01.2015. a. Hageja III müüs perioodil 01.12.2014. a kuni 31.12.2014. a kostjale piima 89,244 tonni, hinnaga 245,13592 eurot tonn. Kostja pidi hagejale III tasuma piima eest tasuma kokku 26 252,29 eurot, millest kostjal on tasumata 10 500,91 eurot. Summa tasumise tähtaeg oli 20.01.2015. a. Hageja IV müüs perioodil 01.12.2014. a kuni 31.12.2014. a kostjale piima 22,227 tonni, hinnaga 245,13610 eurot tonn. Kostja pidi hagejale IV tasuma piima eest tasuma kokku 6538,37 eurot, millest kostjal on tasumata 2 615,36 eurot. Summa tasumise tähtaeg oli 20.01.2015. a.
6 (11)
6.2.Hagejad nõuavad hagides kostjalt piima müügilepingute järgi tasumata ostuhinna tasumist ja summade tasumisega viivitamise eest viivist. Kohus leiab, et hagejate nõuded on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja on piima müügilepingutest tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud ja ei ole tasunud piima ostuhinda kokkulepitud määras ja kokkulepitud tähtajaks. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
6.3.Kostja vaidleb hagidele vastu põhjusel, et tal puuduvad piisavad vahendid nõuete täitmiseks ning hagejad, kes on kostja kui tulundusühistu liikmed, on ka ise vastutavad kostja kohustuste täitmata jätmise eest. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hagide rahuldamata jätmist. Kostja väitel ei saanud ta hagejatele piima eest nõuetekohaselt tasuda, kuna UP Varud OÜ (pankrotis) jättis kostjale saadud piima eest tasumata. Kostja on esitanud kohtule tõendina Tartu Maakohtu 17.03.2016. a määruse tsiviilasjas nr 2-15-17822 (tl 52-53), millega on kostja avalduse alusel välja kuulutatud UP Varud OÜ pankrot, kostja avalduse UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tema nõude tunnustamiseks summas 1 565 208,35 eurot (tl 5657) ja UP Varud OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku protokolli (tl 59-61), millest nähtub, et UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati kostja nõuet summas 1 178 427,91 eurot (tl 59-61). Lisaks on esitanud kostja tõendina UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse, milles nõutakse TERE aktsiaseltsilt, Oxxxxx Kxxxxxxx, Jxxx Uxxxxx, Axxx Pxxxxxx, OÜ-lt Vostok Oil, Osaühingult PRO FIKSUM, OÜ-lt SP Rally Project, Car Rent Group OÜ-lt ja AS-ilt WIPESTREX GRUPP kahju hüvitamist (tl 63-79) ning Harju Maakohtu 30.06.2017. a määruse tsiviilasjas nr 2-17-9653, millega on see hagi menetlusse võtnud. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Kostja soovib nende tõenditega tõendada, et ta ei saanud hagejate ees piima müügilepingust tulenevaid kohustusi täita, kuna UP Varud OÜ (pankrotis) jättis tema suhtes rahalised kohustused täitmata, mistõttu puuduvad kostjal piisavad rahalised vahendid, et täita kohustust hagejate ees.. Rahaliste vahendite puudumine ei õigusta kohustuse rikkumise vabandatavust ega anna alust kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Tulenevalt VÕS § 108 lg-st 1 ja § 103 lg-st 1 ei ole kostjal ostuhinna tasumata jätmise õigustamiseks võimalik tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Seega asjaolu, et kostjal puudusid/puuduvad piisavad rahalised vahendid piima ostuhinna kohustuse täitmiseks, ei vabanda temapoolset rikkumist ega anna alust jätta nõudeid rahuldamata. Kohus leiab, et hagide rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja väide selle kohta, et hagejad kostja liikmetena vastutavad koos kostjaga kohustuste rikkumise eest.
7 (11)
Esmalt märgib kohus, et tõendamist ei ole leidnud kostja väide selle kohta, et kõik hagejad olid piima müümise ajahetkel kostja kui tulundusühistu liikmed. Hagejad tunnistavad, et kostja liige oli ainult hageja I, s.o OÜ Raikküla Farmer ja seda alates 2012. aasta teisest poolest kuni 2014 aasta lõpuni. Hagejate väitel teised hagejad, s.o OÜ Valgu Farmer, OÜ JÄRVAKANDI FARMER ja Osaühing Allika Farmer kostja, s.o Tulundusühistu Laeva Piim liikmed ei ole olnud. Hagejad on oma väidete tõendamiseks esitanud tõendina kostja liikmete 12.06.2012. a koosoleku protokolli ja sellel koosolekul osalenud liikmete nimekirja (tl 59-62). Nimetatud tõendist nähtub, et hagejaid ei ole koosolekul osalenud kostja liikmete hulgas. Lisaks on hagejad esitanud tõendina hageja I 30.10.2014. a avalduse kostjale (tl 63), milles hageja I taotleb tema väljaarvamist kostja liikmete hulgast. Kostja ei ole hagejate väited nende liikmelisuse kohta ümber lükanud ega ole tõendanud, et kõik hagejad olid piima müümise ajal kostja kui tulundusühistu liikmed. Teiseks leiab kohus, et hagejate liikmelisus kostja tulundusühistus ei välista ega vähenda kuidagi kostja vastutust hagejate ees täitmata kohustuste eest. Tulundusühinguseaduse (TÜS) § 1 lg 1 kohaselt on tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. TÜS § 1 lg 2 näeb ette, et ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). Kostja on esitanud tõendina enda, s.o Tulundusühistu laeva Piim põhikirja (tl 48-51). Kostja põhikirjas aga ei ole sätestatud, et liikmed vastutavad solidaarselt kogu oma varaga või teatud ulatuses ühistu kohustuste eest. Kostja põhikirja punt 4.16 näeb ette, et ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Seega saab lugeda, et kostja tulundusühistuna vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja ühistu liikmed, sh hageja I kostja kohustuste eest isiklikult ei vastuta.
6.4.Puudub vaidlus selle üle, et kostjal on piima müügilepingute järgi tähtaegselt hagejale I tasumata ostuhind summas 43 753,42 eurot, hagejale II summas 20 620,13 eurot, hagejale III summas 10 500,91 eurot ning hagejale IV summas 2 615,36 eurot. VÕS § 108 lg 1 alusel on hagejatel õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kostja ei ole põhjendanud asjaolusid, mis vabandaksid kohustuste täitmata jätmist või annaksid alust kohustuste täitmisest keelduda. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagejate põhinõuded ja mõistab kostjalt hageja I kasuks välja võla summas 43 753,42 eurot, hageja II kasuks võla summas 20 620,13 eurot, hageja III kasuks võla summas 10 500,91 eurot ning hageja IV kasuks võla summas 2 615,36 eurot.
Põhjendatud on ka hagejate viivisenõuded.
Puudub vaidlus selle üle, et kostja on piima müügilepingutest tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega viivitanud ja ei ole tasunud ostuhinda tähtaegselt. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele 8 (11)
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagejad nõuavad kostjalt viivist alates põhinõuete sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Hageja I nõuab viivist kirjalikus piima ostu-müügilepingus kokkulepitud määras, s.o 0,05% põhivõlalt päevas. Hageja II, hageja III ja hageja IV nõuavad viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja I nõue muutus sissenõutavaks alates 19.01.2015. a ja hageja II, hageja III ning hageja IV nõue alates 20.01.2015. a, s.o alates ajast kui oli kokku lepitud kohustuste täitmise tähtaeg. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid hagejate poolt nõutavale viivise määrale ega viivisearvestusele. Hageja I on arvestanud 43 753,42 euro suuruselt põhivõlalt viivist lepingujärgses määras, s.o 0,05% põhivõlalt päevas 21.11.2017. a seisuga summas 22 664,27 eurot. Tulenevalt TsMS §st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas, et perioodil alates 22.11.2017. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 05.03.2018. a kujuneb viivise suuruseks 2275,17 eurot (43 753,42 eurot x 0,05% x 104 päeva). Seega mõistab kohus kostjalt hageja I kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivise summas 24 939,44 eurot (22 664,27 +2275,17). Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o alates 06.03.2018. a mõistab kohus kostjalt hageja I kasuks välja viivise 0,05% põhivõlalt päevas kuni põhivõla täitmiseni. Hageja II on arvestanud 20 620,13 euro suuruselt põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras 21.11.2017. a seisuga summas 4697,08 eurot. Kohus arvestas, et perioodil alates 22.11.2017. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 05.03.2018. a kujuneb taotletud määras viivise suuruseks 428,89 eurot (20 620,13 eurot x 0,02% x 104 päeva). Seega mõistab kohus kostjalt hageja II kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivise summas 5125,97 eurot (4697,08 + 428,89). Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o alates 06.03.2018. a mõistab kohus kostjalt hageja II kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Hageja III on arvestanud 10 500,92 euro suuruselt põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras 21.11.2017. a seisuga summas 2392,02 eurot. Kohus arvestas, et perioodil alates 22.11.2017. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 05.03.2018. a kujuneb taotletud määras viivise suuruseks 218,41 eurot (10 500,92 eurot x 0,02% x 104 päeva). Seega mõistab kohus kostjalt hageja III kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivise summas 2610,43 eurot (2392,02 + 218,41). Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o alates 06.03.2018. a mõistab kohus kostjalt hageja III kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Hageja IV on arvestanud 2615,35 euro suuruselt põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras 21.11.2017. a seisuga summas 595,75 eurot. Kohus arvestas, et perioodil alates 22.11.2017. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 05.03.2018. a kujuneb taotletud määras viivise suuruseks 54,39 eurot (2615,35 eurot x 0,02% x 104 päeva). Seega mõistab kohus kostjalt hageja IV kasuks välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivise summas 650,14 eurot (595,75 + 54,39). Alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o alates 06.03.2018. a mõistab kohus kostjalt hageja IV kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
9 (11)
Menetluskulude jaotus
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagid, seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagejad on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejate menetluskulud alljärgnevad: 1) hageja I menetluskulud kokku summas 1582,73 eurot, sh 1100 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 482,73 eurot lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga; 2) hageja II menetluskulud kokku summas 1227,52 eurot, sh 1000 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 227,52 eurot lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga; 3) hageja III menetluskulud kokku summas 765,85 eurot, sh 650 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 115,85 eurot lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga; 4) hageja IV menetluskulud kokku summas 328,90 eurot, sh 300 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 28,90 eurot lepingulise esindaja tasu. Kostja hagejate menetluskulude kohta oma seisukohta ei esitanud.
8.1.Kohus tegi kindlaks, et hageja I nõudelt on tasutud riigilõivu summas 1100 eurot, hageja II nõudelt summas 1000 eurot, hageja III nõudelt summas 650 eurot ja hageja IV nõudelt summas 300 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagide hindadest ning seega saab tasutud riigilõivu lugeda hagejate põhjendatud menetluskuluks.
8.2.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejaid esindas menetluses jurist Liivi Väärsi, kes on TsMS § 175 lg 1 mõistes lepinguline esindaja, kelle kulud on kohtumenetluses hüvitatavad. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hagejate lepinguline esindaja töömaht kokku 7,5 tundi, millest 3,5 tundi kulus hagiavalduse koostamisele ja 4 tundi kostja vastusele ja menetluse peatamise taotlusele vastuse koostamisele. Hagejate esindaja taotleb tasu määras 95 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu 7,5 tunni eest taotletavas määras koos käibemaksuga on kokku 855 eurot. Hagejate vahel on nimetatud kulu jaotatud proportsionaalselt nende nõuete suurustega, s.o hageja I osa 56,46%, hageja II osa 26,61%, hageja III osa 13,55% ja hageja IV osa 3,38%. Arvestades asja keerukust ja menetluse käiku, hindab kohus, et hagejate lepingulise esindaja ajakulu kokku 7,5 tunni ulatuses on olnud vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab lugeda ka õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 95 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras on sarnane Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale, mis on 120 eurot ilma ja koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; Riigikohtu 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13). Ka kostja ei ole
10 (11)
esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja ajakulule ega ka õigusabi eest taotletava tasumäära suurusele. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul ei ole hagejad kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohuslased või ei saa muul põhjusel tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega leiab kohus, et hagejate lepingulise esindaja tasu ei kuulu kostja poolt hüvitamisele koos käibemaksuga. Kohus põhjendatuks hagejate lepingulise esindaja tasu 7,5 tunni eest kokku summas 712,50 eurot (s.o taotletud määras tasu ilma käibemaksuta). Vastavalt hagejate taotlusele loeb kohus, et hagejate osad sellest menetluskulust on proportsionaalsed nende nõuete suurustega, s.o hageja I osa 56,46%, s.o 402,27 eurot, hageja II osa 26,61%, s.o 189,59 eurot, hageja III osa 13,55%, s.o 96,54 eurot ja hageja IV osa 3,38%, s.o 24,10 eurot.
8.3.Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hagejate menetluskulud alljärgnevalt: 1) hageja I menetluskulud kokku summas 1502,27 eurot, sh 1100 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 402,27 eurot lepingulise esindaja tasu; 2) hageja II menetluskulud kokku summas 1189,59 eurot, sh 1000 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 189,59 eurot lepingulise esindaja tasu; 3) hageja III menetluskulud kokku summas 746,54 eurot, sh 650 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 96,54 eurot lepingulise esindaja tasu; 4) hageja IV menetluskulud kokku summas 324,10 eurot, sh 300 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 24,10 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kindlaksmääratud ulatuses hagejate menetluskulud kostjalt hagejate kasuks välja.
8.4.Hagejate taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel määrab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.