Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. september 2018. a Tartu
Tsiviilasja number
2-17-18012
Tsiviilasi
Osaühingu Raikküla Farmer hagi Tulundusühistu Laeva Piim vastu müügilepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks OÜ Valgu Farmer hagi Tulundusühistu Laeva Piim vastu müügilepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks OÜ Järvakandi Farmer hagi Tulundusühistu Laeva Piim vastu müügilepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks Osaühingu Allika Farmer hagi Tulundusühistu Laeva Piim vastu müügilepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Hageja I nõudes 69 917,96 eurot Hageja II nõudes 26 966,82 eurot Hageja III nõudes 13 733,01 eurot Hageja IV nõudes 3420,33 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. märtsi 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tulundusühistu Laeva Piim apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Tulundusühistu Laeva Piim (registrikood 10766683), esindaja Kerli Kase Vastustajad (hagejad): I Osaühing Raikküla Farmer (registrikood 10078842) II OÜ Valgu Farmer (registrikood 10165720) III OÜ Järvakandi Farmer (registrikood 10642751) IV Osaühing Allika Farmer (registrikood 11323108) Vastustajate esindaja Liivi Väärsi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 5. märtsi 2018. a otsus muutmata
Jätta Tulundusühistu Laeva Piim apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
3.Jätta ringkonnakohtus kantud Tulundusühistu Laeva Piim kanda.
menetluskulud
4.Määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Tulundusühistult Laeva Piim välja OÜ Raikküla Farmer kasuks menetluskulu summas 289,64 eurot ning jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
5.Määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Tulundusühistult Laeva Piim välja OÜ Valgu Farmer kasuks menetluskulu summas 136,51 eurot ja jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
6.Määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Tulundusühistult Laeva Piim välja OÜ Järvakandi Farmer kasuks menetluskulu summas 69,51 eurot ja jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
7.Määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Tulundusühistult Laeva Piim välja OÜ Allika Farmer kasuks menetluskulu summas 17,34 eurot ning jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühingud Raikküla Farmer, Valgu Farmer, Järvakandi Farmer ja Allika (hagejad) esitasid Tulundusühistu Laeva Piim (kostja) vastu hagi piima müügilepingutest tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks. Hageja I palus kostjalt hageja I kasuks välja mõista põhivõlg 43 753,42 eurot, viivis põhivõlalt 21.11.2017 seisuga 22 664,27 eurot ja alates 22.11.2017 võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Hageja II palus kostjalt hageja II kasuks välja mõista põhivõlg 20 620,13 eurot, viivis põhivõlalt 21.11.2017 seisuga summas 4697,08 eurot ja alates 22.11.2017 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Hageja III palus kostjalt hageja III kasuks välja mõista põhivõlg 10 500,92 eurot, viivis põhivõlalt 21.11.2017 seisuga summas 2392,02 eurot ja alates 22.11.2017 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Hageja IV palus kostjalt hageja IV kasuks välja mõista põhivõlg 2615,35 eurot, viivis põhivõlalt 21.11.2017 seisuga summas 595,75 eurot ja alates 22.11.2017 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt tootsid hagejad toorpiima ja müüsid piima kostjale. OÜ Raikküla Farmer (hageja I) ja kostja vahel oli sõlmitud tähtajatu piima ostu-müügileping, mille kohaselt kohustus hageja I müüma kostjale lepingus kokkulepitud mahus toorpiima ning kostja kohustus piima eest tasuma. Lepingus oli kokku lepitud, et toorpiima hind kujuneb kostja liikmete poolt valitud juhatuse poolt saavutatud hinnakokkulepetest töötleva tööstusega. Veel lepiti kokku, et kui erinevate tööstuste ostuhinnad on erinevad, siis makstava toorpiima hind on võrdne erinevatelt tööstustelt saadava keskmise hinnaga, arvestades sordilisust. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma toorpiima eest hageja I poolt esitatud arvete alusel järgmiselt: 1.-15. kuupäevani saadud piima eest avansiline makse hiljemalt järgneva kuu üheksandaks kuupäevaks ja 16. kuni kuu lõpuni saadud piima eest hiljemalt järgneva kuu 19.-ndaks kuupäevaks. Maksete tähtaegadest mittekinnipidamisel on osapooltel õigus nõuda viivist 0,05 % tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. OÜ-ga Valgu Farmer (hageja II), OÜ-ga Järvakandi Farmer (hageja III) ja Osaühinguga Allika Farmer (hageja IV) ei olnud kirjalikku lepingut piima müügi kohta sõlmitud ja müük toimus vastavalt suulisele kokkuleppele hagejaga I samadel tingimustel. Pahatahtlikuks ei saa lugeda asjaolu, et hagejad soovivad kostjale müüdud piima eest raha saada. Hagejate arvates ei anna see, et kostja puhul on tegemist tulundusühistuga, alust jätta hagejate müügilepingutest tulenevaid nõudeid rahuldamata. Hagejad leiavad, et liikmelisus kostjas ei oma antud hagi lahendamisel tähtsust. Kostja väide, et kõik hagejad olid piima müümise hetkel kostja liikmed on vale ja ei põhine tegelikel asjaoludel. Kostja liige oli ainult hageja I (OÜ Raikküla Farmer) ja seda mitte piima ostu-müügilepingu nr 071231 sõlmimise hetkest, vaid ilmselt 2012. aasta teisest poolest kuni 2014. aasta lõpuni. Olles kostja liige vastutab hageja I tema poolt tasutud osamaksu ulatuses, sest ühistust välja astudes ei ole kostja osamaksu hagejale I tagastanud.
Hagejad on seisukohal, et kostja poolt esitatud tõendid ja väited nõude esitamise kohta UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ei oma antud asja lahendamisel tähtsust. Hagejad ei vastuta selle eest, et kostja juhatuse liikmed sõlmisid ebamõistliku lepingu UP Varud OÜ-ga (pankrotis).
3.Hageja I müüs perioodil 01.12.2014 kuni 31.12.2014 kostjale piima 364,332 tonni, hinnaga 250,192 eurot tonn. Hageja I poolt esitati 31.12.2014 kostjale arve nr 140162 summas 109 383,54 eurot. Kostja tasus 16.01.2015 märgitud arvest 17 501,37 eurot, 23.01.2015 24 611,29 eurot ja 29.01.2015 23 517,46 eurot. Arve nr 140162 alusel on kostja poolt hagejale I tasumata 43 753,42 eurot. Vastavalt ostumüügilepingule on hagejal I õigus nõuda viivist 0,05 % päevas (18,25 % aastas) tähtaegselt tasumata summalt. Võla summas 43 753,42 eurot tasumise tähtaeg oli 19.01.2015 ja seisuga 21.11.2017 on arvestatud viivist kokku summas 2664,27 eurot.
4.Hageja II müüs perioodil 01.12.2014 kuni 31.12.2014 kostjale piima 175,244 tonni, hinnaga 245,13598 eurot tonn. Hageja II poolt esitati 31.12.2014 kostjale arve nr 140081 summas 51 550,33 eurot. Kostja tasus märgitud arvest 19.01.2015 8248 eurot, 27.01.2015 11 598,80 eurot ja 29.01.2017 11 083,32 eurot. Arve nr 140046 alusel on kostja poolt hagejale II tasumata 20 620,13 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.01.2015. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal II õigus nõuda viivist alljärgnevalt: 20.01.2015 kuni 30.06.2016 8,05 % aastas ja alates 01.07.2016 8 % aastas tasumata põhivõlalt, kokku arvestatud viivis 4697,08 eurot.
5.Hageja III müüs perioodil 01.12.2014 kuni 31.12.2014 kostjale piima 89,244 tonni, hinnaga 245,13592 eurot tonn. Hageja III poolt esitati 31.12.2014 kostjale arve nr 140046 summas 26 252,29 eurot. Kostja tasus märgitud arvest 19.01.2015 4200,37 eurot, 27.01.2015 5906,76 eurot ja 29.01.2015 5644,24 eurot. Arve nr 140046 alusel on kostja poolt hagejale III tasumata 10 500,91 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.01.2015. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal III õigus nõuda viivist 20.01.2015 kuni 30.06.2016 8,05 % aastas ja alates 01.07.2016 8 % aastas tasumata põhivõlalt, kokku arvestatud viivis 2392,02 eurot.
6.Hageja IV müüs perioodil 01.12.2014 kuni 31.12.2014 kostjale piima 22,227 tonni, hinnaga 245,13610 eurot tonn. Hageja IV poolt esitati kostjale 31.12.2014 arve nr 140049 summas 6538,37 eurot. Kostja tasus märgitud arvest 19.01.2015 1046,14 eurot, 27.01.2015 1471,13 eurot ja 29.01.2015 1405,75 eurot. Arve nr 140049 alusel on kostja poolt hagejale IV tasumata 2615,36 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 20.01.2015. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 on hagejal IV õigus nõuda viivist 20.01.2015 kuni 30.06.2016 8,05% aastas ja alates 01.07.2016 8% aastas tasumata põhivõlalt, kokku arvestatud viivis 595,75 eurot.
7.Kostja vaidles hagidele vastu ning palus jätta need rahuldamata. Kostja ei vaielnud vastu hagejate põhinõuetele, kuid leidis, et hagejate poolt hagiavalduse esitamine käesoleval hetkel on pahatahtlik ja alusetu. Kostja on tulundusühistu, kelle põhikirja kohaselt on kostja tegevuse eesmärgiks tema liikmete huvide kaitse ja teenindamine liikmete poolt toodetud piima varumisel, töötlemisel ja toodangu turustamisel, piima tootmise ja töötlemise arendamisel ja selle tulukuse suurendamisel. Kostja väitel olid kõik hagejad piima müümise ajal kostja liikmeteks. Sellest järeldub, et kostja on oma majandustegevust korraldanud muuhulgas ka hagejate huvides ning majandustegevusega seonduvaid riske peavad kandma ühiselt kõik kostja liikmeteks olnud ja olevad isikud sh ka hagejad.
Kostja majandustegevuse põhisisuks on oma liikmetelt piima kokkuost ning selle edasi müümise korraldamine. Seoses asjaoluga, et UP Varud OÜ (pankrotis) jättis kostjale saadud piima eest tasumata, ei olnud ka kostjal võimalik kokku ostetud piima eest oma liikmetele tasuda. Kostja on võlgnevuse kättesaamiseks UP Varud OÜ-lt (pankrotis) asunud aktiivselt tegutsema ning on kohtusse esitanud avalduse UP Varud OÜ (pankrotis) pankroti välja kuulutamiseks ning nimetatud avaldus on Tartu Maakohtu 17.03.2016 kohtumäärusega ka rahuldatud ning välja on kuulutatud UP Varud OÜ (pankrotis) pankrot. Kostja on esitanud UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusse 30.03.2016 ka oma nõudeavalduse ning on palunud tunnustada kostja nõuet UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 565 208,35 eurot teise järgu nõudena. 10.08.2016 toimus UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, millisel tunnustati kostja nõuet summas 1 565 208,35 eurot. 20.06.2017 esitas UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Harju Maakohtusse hagiavalduse AS Tere, Oliver Kruuda, Jaan Uibo, Aivo Pärna, Vostok Oil OÜ, OÜ Pro Fiksum, OÜ SP Rally Project, Car Rent Grupp OÜ ja AS Wipestrex Grupp vastu, millega palus mõista eelnimetatud isikutelt välja nende poolt UP Varud OÜ-le (pankrotis) tekitatud kahju (tsiviilasi nr 2-17-9653). Eelnevast nähtub, et kostja on astunud väga aktiivseid samme UP Varud OÜ-lt (pankrotis) võlgnevuse sissenõudmiseks ning eeldusel, et nimetatud hagiavaldus rahuldatakse, on pärast hagiavalduse rahuldamist ning tsiviilasja nr 2-17-9653 kostjate poolt oma kohustuste täitmist, UP Varud OÜ-l (pankrotis) võimalik rahuldada oma võlausaldajate nõuded ning ka kostja poolt UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusse esitatud ja tunnustatud nõue. Kostja leidis, et kuna hagejate ja kostja majandustegevuse eesmärk oli ühine, ei saa panna kogu UP Varud OÜ (pankrotis) poolt võlgnevuse tasumata jätmise riski üksnes kostjale, vaid nimetatud riski peavad kandma ka kõik kostja liikmed, kes piima kostjale ja kostja kaudu UP Varud OÜ-le (pankrotis) müüsid sh peavad seda riski kandma ka hagejad. Kostja selgitas ka, et hagejatele võlgnevuse tasumine oleks võimalik üksnes jooksvate laekumiste arvelt, kuid see tähendaks omakorda võlgujäämist teistele tarnijatele, kes kostjale piima müüvad, mis omakorda halvaks kogu kostja majandustegevuse. Eeltoodut arvestades palus kostja kohtul jätta hagid rahuldamata. Ühtlasi taotles kostja, et kohus peataks asja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-17-9653 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
MAAKOHTU LAHEND
8.Maakohus rahuldas hagiavaldused. Kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja 68 692,86 eurot (põhivõlg 43 753,42 eurot ja 05.03.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 24 939,44 eurot), lisaks viivis põhivõlalt alates 06.03.2018 0,05 % päevas kuni põhivõla täitmiseni. Kohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja 25 746,10 eurot (põhivõlg 20 620,13 eurot ja 05.03.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5125,97 eurot), lisaks viivis põhivõlalt alates 06.03.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Kohus mõistis kostjalt hageja III kasuks välja 13 111,35 eurot (põhivõlg 10 500,92 eurot ja 05.03.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2610,43 eurot), lisaks viivis põhivõlalt alates 06.03.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Kohus mõistis kostjalt hageja IV kasuks välja 3265,49 eurot (põhivõlg 2615,35 eurot ja 05.03.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 650,14 eurot), lisaks viivis põhivõlalt alates 06.03.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulud 1502,27 eurot, hageja II kasuks 1189,59 eurot, hageja III kasuks 746,54 eurot ja hageja IV kasuks 324,10 eurot. Maakohus määras, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Maakohus leidis, et hagejate nõuded on õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on piima müügilepingutest tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud, jättes tasumata piima ostuhinna kokkulepitud määras ja tähtajaks. Kohus leidis, et kostja vastuväited ei põhjenda hagide rahuldamata jätmist. Kostja väitel ei saanud ta hagejatele piima eest nõuetekohaselt tasuda, kuna UP Varud OÜ (pankrotis) jättis kostjale saadud piima eest tasumata. Kostja on esitanud kohtule tõendina Tartu Maakohtu 17.03.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-15-17822, millega on kostja avalduse alusel välja kuulutatud UP Varud OÜ pankrot, kostja avalduse UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tema nõude tunnustamiseks summas 1 565 208,35 eurot ja UP Varud OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku protokolli, millest nähtub, et UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati kostja nõuet summas 1 178 427,91 eurot. Lisaks on kostja esitanud tõendid, mille kohaselt UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihaldur on Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-17-9653, mille maakohus on menetlusse võtnud. Kohus leidis, et eelnimetatu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Kostja soovis nende tõenditega tõendada, et ta ei saanud hagejate ees piima müügilepingust tulenevaid kohustusi täita, kuna UP Varud OÜ (pankrotis) jättis tema suhtes rahalised kohustused täitmata, mistõttu puuduvad kostjal piisavad rahalised vahendid, et täita kohustust hagejate ees. Tulenevalt VÕS § 108 lg-st 1 ja § 103 lg-st 1 ei ole kostjal ostuhinna tasumata jätmise õigustamiseks võimalik tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Seega asjaolu, et kostjal puudusid/puuduvad piisavad rahalised vahendid piima eest tasumiseks, ei vabanda temapoolset rikkumist ega anna alust jätta nõudeid rahuldamata. Kohus leidis, et hagide rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja väide selle kohta, et hagejad kostja liikmetena vastutavad koos kostjaga kohustuste rikkumise eest. Hagejad tunnistasid, et kostja liige oli ainult hageja I ja seda alates 2012. aasta teisest poolest kuni 2014. aasta lõpuni. Hagejate väitel teised hagejad kostja liikmed ei olnud. Hagejad on oma väidete tõendamiseks esitanud tõendina kostja liikmete 12.06.2012 koosoleku protokolli ja sellel koosolekul osalenud liikmete nimekirja (tl 59-62). Nimetatud tõendist nähtub, et hagejaid ei ole koosolekul osalenud kostja liikmete hulgas. Lisaks on hagejad esitanud tõendina hageja I 30.10.2014 avalduse kostjale (tl 63), milles hageja I taotleb tema väljaarvamist kostja liikmete hulgast. Kostja ei ole hagejate väited nende liikmelisuse kohta ümber lükanud ega ole tõendanud, et kõik hagejad olid piima müümise ajal kostja kui tulundusühistu liikmed. Teiseks leidis kohus, et hagejate liikmelisus kostja tulundusühistus ei välista ega vähenda kuidagi kostja vastutust hagejate ees täitmata kohustuste eest. Kostja on esitanud tõendina enda, s.o Tulundusühistu Laeva Piim põhikirja (tl 48-51). Kostja põhikirjas aga ei ole sätestatud, et liikmed vastutavad solidaarselt kogu oma varaga või teatud ulatuses ühistu kohustuste eest. Kostja põhikirja punkt 4.16 näeb ette, et ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Seega saab lugeda, et kostja tulundusühistuna vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja ühistu liikmed, sh hageja I kostja kohustuste eest isiklikult ei vastuta. Puudub vaidlus selle üle, et kostjal on piima müügilepingute järgi tähtaegselt hagejale I tasumata ostuhind summas 43 753,42 eurot, hagejale II summas 20 620,13 eurot, hagejale III summas 10 500,91 eurot ning hagejale IV summas 2615,36 eurot. Põhjendatud on ka hagejate viivisenõuded.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Hoolimata asjaolust, et kõik hagejad ei olnud piima müümise ajahetkel kostja liikmeteks, tegutses kostja kõikide hagejate ühistes huvides eesmärgiga soodustada piimatootjate majandustegevust ja vahendada piima müüki kokkuostjale. Tegelikkuses ei olnud piima ostjaks otseselt kostja, vaid isik, kellele piim edasi müüdi ehk UP Varud OÜ (pankrotis). Kostja nõustub, et võlgnikult võlgnevuse saamata jätmine ei ole oma kohustuse täitmata jätmise aluseks, kuid antud juhul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et hagejate ja kostja majandustegevuse eesmärk oli ühine ning hagejad müüsid tegelikkuses oma piima UP Varud OÜ-le (pankrotis) läbi kostja tegevuse. Arvestades, et kostja ja hagejate majandustegevuse eesmärk oli ühine, ei saa panna kogu UP Varud OÜ (pankrotis) poolt võlgnevuse tasumata jätmise riski üksnes kostjale, vaid nimetatud riski peavad kandma ka kõik kostja liikmed ja kostja kaudu UP Varud OÜ-le (pankrotis) piima müünud isikud. Kuivõrd hagejad tegutsesid kostjaga ühisel eesmärgil, siis on ka hagejatel kohustus kanda koos kostjaga riski, mis võis kaasneda piima müügist ostjalt raha mitte saamisega. Maakohus on rikkunud menetlusõiguslikke norme, jättes rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-17-9653 tehtava lahendi jõustumiseni. Juhul, kui tsiviilasjas nr 2-17-9653 hagi rahuldatakse, on võimalik UP Varud OÜ-l (pankrotis) tasuda oma võlgnevus kostjale, peale mida saaks kostja tasuda ka oma kohustused hagejate ees.
11.Hagejad (vastustajad) vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta see rahuldamata. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Hagejad märgivad, et kostja on iseseisev juriidiline isik ja sõlmis kõik lepingud iseseisvalt. Hagejaid isegi ei teavitatud, et leping sõlmitakse piima müügiks riiulifirmaga, sest sel juhul oleksid hagejad keeldunud kostjale piima müümisest. Kostja tegutses otsuseid vastu võttes iseseisvalt ja majanduslikud riskid võttis ainult kostja. Väita, et UP Varud OÜ (pankrotis) poolt võlgnevuse tasumata jätmise riski peavad hakkama kandma ka kostja kaudu piima müünud isikud ja kostja liikmed, on vastuolus kostja põhikirjaga ja ei tulene ka mingitest muudest lepingutest. Ühise tegutsemise riski saaks hagejad kanda ainult siis, kui nad oleksid koos kostjaga sõlminud piima müügilepingu UP Varud OÜ-le (pankrotis), st oleksid ka lepingu üheks pooleks. Kostja viitab küll, et on aktiivselt hakanud tegelema võlgnevuse sissenõudmisega, siis tegelikkuses ei teinud kostja mitu aastat mitte midagi selleks, et alustada võlgnevuse UP Varud OÜ-lt (pankrotis) sissenõudmist. Maakohus leidis õigesti, et tsiviilasi nr 2-17-9653 ei ole selline menetlus, millest sõltub hagejate ja kostja vaheline vaidlus piima müügilepingutest tuleneva võla tasumiseks. Menetluse peatamine TsMS § 356 lg 1 järgi on kohtu võimalus, mitte kohustus. Võimaluse kasutamata jätmist ei saa käsitleda menetlusõiguse rikkumisena. Kostja väide, et tegelikkuses ei olnud piima ostjaks otseselt kostja on, vaid isik, kellele piima edasi müüdi ehk UP Varud OÜ (pankrotis) ei oma antud tsiviilasja lahendamisel absoluutselt mitte mingit tähendust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
13.Asjakohased ei ole apellatsioonkaebuses toodud väited, nagu ei kuuluks hagid rahuldamisele seetõttu, et hagejatel ja kostjal oli ühine majanduslik eesmärk hagejate toodetud piima turundamisel ning kostja oli pigem n-ö vahelüli rollis, kuivõrd hagejatelt ostetud piim müüdi edasi UP Varud OÜ-le (pankrotis). Ringkonnakohtu arvates on sellelaadne vahendamine (sh kokkuostu ja edasimüügi vormis) äritegevuses tavapärane ning üldjuhul on lepingute täitmine seotud mõlema lepingupoole majanduslike huvidega. Seejuures on lepingusuhteid võimalik lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt ulatuslikult kujundada. Muuhulgas on põhimõtteliselt võimalik siduda toodangu eest tasumise kohustuse tekkimine erinevate tingimustega, sh ka näiteks kolmandalt isikult raha laekumisega. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et kostja kohustus tasuda hagejatele piima eest oleks pooltevaheliste lepingute järgi olnud seotud rahaliste vahendite laekumisega kolmanda(te)lt isiku(te)lt. Vastupidi, hageja I ja kostja vahelisest kirjalikust lepingust tulenevalt pidi ostja tasuma piima eest kindlatel kuupäevadel lähtuvalt piima tarnimise ajast. Kostja ei ole põhistanud, et kokkulepped tema ja teiste hagejate vahel oleksid olnud tasumise tähtaegade osas teistsugused.
14.Maakohus on õigesti leidnud, et isegi kui mõni hagejatest on/oli kostja kui tulundusühistu liige, siis ei tulene kostja põhikirjast erisusi tulundusühistu ja tema liikmete vaheliste võlasuhete osas, sh ka mitte jagatud vastutust ühistu kohustuste või majanduslike riskide eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejate poolt kostja vastu võlgnevuste saamiseks nõuete esitamine praegusel juhul vastuolus ka hea usu põhimõttega (VÕS § 6). Tavapäraste lepinguliste ärisuhete puhul ei ole alust asuda seisukohale, et kohustuste täitmisele suunatud nõuete maksmapanek oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
15.Põhjendatud ei ole etteheide maakohtule, mille kohaselt jättis kohus menetlusnorme rikkudes rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-17-9653 tehtava lahendi jõustumiseni. Maakohus on lahendanud kostja taotluse menetluse peatamiseks oma 17.01.2018. a määrusega ning on põhjendatult leidnud, et tsiviilasja nr 2-17-9653 puhul ei esine TsMS §-s 356 sätestatud menetluse peatamise aluseid. Seejuures on menetluse peatamise üle otsustamine kohtu kaalutlusotsus, mida menetlusosalistel ei ole õigust nõuda. Ka ei tulene menetlusseadustikust võimalust esitada kaebust maakohtu otsustusele jätta menetlus peatamata. Seega ei saa menetluse peatamata jätmist lugeda menetlusosalise õiguste rikkumiseks. Kostja on ka apellatsioonkaebuses peamise seosena toonud esile asjaolu, et tsiviilasja nr 2-17-9653 lahendamisel tema kasuks tekiksid tal rahalised vahendid hagejate nõuete täitmiseks, mis aga ei ole tsiviilasja menetluse peatamiseks aluseks.
16.Seega on maakohus hagejate nõuded õigesti rahuldanud ning kohtuotsuse tühistamiseks alus puudub.
Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 171 lõike 1 järgi ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda. Apellandilt tuleb välja mõista vastustajate (hagejate) vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on vastustajad kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid (lepingulise esindaja kulud) kokku 513 eurot. Vastustajate ühisel esindajal kulus apellatsioonkaebusega tutvumisele ning sellele vastuse koostamisele kokku 4,5 töötundi, ühe töötunni hinnaks on 95 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellant on esitanud vastuväite, pidades ebausutavaks ajakulu 4,5 tundi, kuna vastuse pikkus on vaid 1,5 lk. Ringkonnakohus leiab, et apellandi esitatud vastuväide ei anna alust vähendada vastustajatele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Muuhulgas on vastus koostatud tavalisest väiksemas arvutikirjas, mistõttu ei ole põhjendatud lähtuda menetlusdokumendi lehekülgede arvust. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustajate taotletud menetluskulude suurus kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahuga. Sellest lähtudes rahuldab ringkonnakohus vastustajate taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, jaotades väljamõistetava rahasumma vastustajate vahel vastavalt taotluses märgitule.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.