Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-119664
Kohtuasi
B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ) hagi A.H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.01.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
A.H 25.02.2025 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja A.H (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.H 25.03.2025 (31.03.2025 uuesti esitatud) menetlusabi taotlus rahuldamata.
2.Jätta A.H 25.02.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 09.01.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-119664 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud A.H kanda. B2 Impact OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ, hageja) esitas 05.07.2024 Harju Maakohtule A.H (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr. 19119951-VL tuleneva põhivõla 1023,07 eurot, intressi 173,55 eurot, viivise 74,19 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna kokku tasutud riigilõivu summas 280 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Swedbank AS (krediidiandja) 27.11.2019 väikelaenulepingu nr 19-119951-VL laenusummaga 4050 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu annuiteetgraafiku alusel, iga kuu 1. kuupäevaks alates 01.01.2020. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus nõude loovutamise hetkel oli 1278,45 eurot (laenusumma 4050 – tagasimaksed järjestikuste põhiosamaksete katteks kokku 2771,55 eurot). Lisaks tasus kostja inkassomenetluses hagejale kokku 255,38 eurot (18.12.2023 100 eurot, 17.01.2024 77,69 eurot ja 29.02.2024 77,69 eurot). Seega hagi esitamise seisuga kohustus kostja tasuma põhivõlgnevuse katteks 1023,07 eurot (1278,45-255,38). Kostjal oli kohustus tasuda pangale intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimääraga 20,900% alusel ning tasumata intressi periood oli 02.04.2023–26.09.2023. Intressi katteks tuleb kostjal tasuda 173,55 eurot. Hageja palus välja mõista ka viivise viimase makse järgmisest päevast, s.o 01.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni viivise määraga aastas 20,900% summas 74,19 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot, mis seisnes kostjale pärast lepingu ülesütlemist posti teel 15.11.2023 nõudekirja saatmises, millega kandis hageja kulu.
2.1.Kostja rikkus 27.11.2019 laenulepingust tulenevaid kohustusi, olles osaliselt viivituses 01.07.2023, 01.08.2023 ning 01.09.2023 osamaksete tasumisega, mistõttu andis krediidiandja kostjale 05.09.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks tähtajaga hiljemalt 15.06.2023. Kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega, luges krediidiandja laenulepingu ülesöelduks 22.09.2023. Kostjat on nõude loovutamisest teavitatud 15.11.2023 seisuga.
2.2.Hageja oli seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidiandja on enne laenulepingu sõlmimist hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust laenusaaja esitatud laenutaotluse, taotlusele eelnenud viie kuu Swedbanki pangakonto laekumiste põhjal perioodil 01.06.2019–27.11.2019 (keskmise töötasu suurus oli 436 eurot, töökoht OÜ X ning kuue kuu jooksul laekus igakuiselt peretoetust 558,36 eurot). Laenu väljastamise ajal oli krediidiandjale teadaolevalt kostja ainukeseks kohustuseks Swedbank AS väikelaen kuumaksega 111,38 eurot. Kohustused väljaspool Swedbank AS-i kostjal puudusid. Kokku moodustasid laenulepingu sõlmimisel kostja krediidikohustused tema keskmisest sissetulekust 11,20%. Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Kostjal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuiselt (sh majapidamiskulutusteks) ca 882,98 eurot. Krediidiandja kinnitas, et on teostanud kostja krediidivõimelisuse kontrolli vastavalt VÕS §-le 4034 ning krediidivõimelisuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave oli piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline. Seda kinnitab ka see, et kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi üle 3,5 aasta.
2
2-24-119664 Kostja vastuväited
3.Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastuväiteid. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 09.01.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja väikelaenulepingust nr 19-119951-VL tuleneva põhivõlgnevuse 1023,07 eurot, intressi 173,55 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot ja 01.03.2024–05.07.2023 (hagi esitamine) seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 74,19 eurot. Menetluskulud jäeti kostja kanda ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 280 eurot.
5.Maakohus leidis, et kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 23,380% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1). Samuti seda, et hagiavaldusest, vastusest kohtule ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et väikelaenulepingu nr 19-119951-VL sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. Maakohus luges praegusel juhul piisavaks krediidiandja kinnituse, et enne lepingu nr 19-119951-VL sõlmimist hindas krediidiandja laenusaaja krediidivõimelisust laenusaaja esitatud laenutaotluse, taotlusele eelnenud viie kuu Swedbanki pangakonto laekumiste põhjal perioodil 01.06.2019–27.11.2019 (keskmise töötasu suurus oli 436 eurot, töökoht OÜ X ning kuue kuu jooksul laekus igakuiselt peretoetust 558,36 eurot). Kohustused väljaspool Swedbank AS-i kliendi kinnitusel puudusid. Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Krediidiandja on küsinud kostja kuue kuu kontoväljavõtte ning analüüsinud kostja sissetulekuid ja väljaminekuid ning põhjendatult asunud kohtu hinnangule seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks on analüüsitud arvelduskonto väljavõtet ja saadud sissetulekuks 994,36 eurot ja finantskohustuseks 111,38 eurot (võetud laenu kuumakse). Isegi, kui arvestada igakuisest sissetulekust lisaks finantskohustustele maha veel mõistlikus suuruses püsikulud, mis võisid kostjal olla (nt kommunaalkulud vms), kuid mille osas ei ole krediidiandja märkinud, et ta oleks neid kulusid hinnanud, on krediidiandja sellegipoolest kohtu hinnangul asunud põhjendatud järeldusele, et kostja on lepingute sõlmimisel olnud maksevõimeline, kuivõrd kostjale jäi igakuisteks väljaminekuteks 882,98 eurot.
6.Maakohus tuvastas, et krediidiandja ja kostja vahel 27.11.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr 19-119951-VL tulenevalt sai kostja laenu 4050 eurot. Kostja on põhiosa katteks tagasimakseid teinud summas 3026,93 eurot. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud, mistõttu on kostjal tasumata põhivõlgnevus 1023,07 eurot (4050-3026,93). Krediidiandja andis kostjale 05.09.2023 kirjaga võlgnevuse tasumiseks aega kuni 22.09.2023 ning luges laenulepingu samal päeval üles öelduks. Lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 23.09.2023. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuli kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 1023,07 eurot. Kuna lepingu pooled on kokku leppinud lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 173,55 eurot. Hageja nõue on üle 1000 euro. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 25 eurot. Hageja on saatnud kostjale nõudekirja 15.11.2023 hinnaga 25 eurot. Seega on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Maakohus leidis, et ka viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 1023,07 eurolt lepingujärgse määraga 20,900% aastas ajavahemikul 01.03.2024–05.07.2024 (k.a), mis on 74,19 eurot. 3
2-24-119664
7.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 280 eurot. Apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas 25.02.2025 apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja osaliselt nõus kohtuotsusega, aga ei saa täielikult nõustuda väljanõutava summaga. Kostja tõi esile, et on kolme lapsega üksikema ja tal puudub ka töökoht ehk kindel sissetulek. Menetluse edasine käik
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.03.2025 määrusega kostja apellatsioonkaebuse käiguta ja andis kostjale tähtaja 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest apellatsioonkaebuse järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: - esitada selgelt väljendatud taotlus, märkides, millises ulatuses kostja esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb; - esitada apellatsioonkaebuse põhjendused, märkides, milles seisneb kostja arvates maakohtu otsuse ebaõigsus; - välja tuua, kas kostja soovib asja arutamist kohtuistungil või nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses; - tasuda apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu.
10.25.03.2025 esitas kostja ringkonnakohtule menetlusabi taotluse, mis ei avanenud. 31.03.2025 esitas kostja uuesti menetlusabi taotluse, mida Tallinna Ringkonnakohus palus 04.04.2025 kohtunõudega täpsustada. Ringkonnakohus palus kostjal täpselt avaldada, milliste muude taotluses märgitud kulude kandmiseks ja millises ulatuses taotleja menetlusabi taotleb. Samuti, milliseid toetusi kostja igakuiselt saab. Samuti osundas ringkonnakohus sellele, et kostjal tuleb apellatsioonkaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 14.04.2025 ning hoiatas kostjat, et selliselt esitatud apellatsioonkaebus ei anna alust eeldada menetluses osalemise edukust ning ei võimalda kostjale menetlusabi anda (TsMS § 181 lg 1 p 2). Ka menetlusabi taotluse põhjal ei olnud võimalik hinnata, kas taotleja kavandatav menetluses osalemine on edukas, kuivõrd sellekohased põhjendused menetlusabi taotlusest puudusid. Ringkonnakohus palus eeltoodu osas täpsustused esitada hiljemalt 14.04.2025, s.o puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul.
11.Kostja apellatsioonkaebuses kõrvaldanud.
ega
menetlusabi
taotluses
sisalduvaid
puudusi
ei
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 3 ja § 3401 lg 2 alusel keelduda, sest kostja ei ole apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu ega kõrvaldanud riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi taotluses sisalduvaid puuduseid ega ka muid apellatsioonkaebuses sisalduvaid puuduseid.
13.Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 03.03.2025 määrusega käiguta ning määras kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (vt määruse p 9). Kostja vastavaid puuduseid ei kõrvaldanud. Kostja ei esitanud selgelt väljendatud taotlust, s.o millises ulatuses esimese astme kohtu otsust vaidlustatakse ning missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb 4
2-24-119664 (TsMS § 633 lg 2 p 2) ega esitanud ka apellatsioonkaebuse põhjendusi, s.o milles seisneb kostja arvates maakohtu otsuse ebaõigsus (TsMS § 633 lg 2 p 3 ja lg 3). Kostja ei esitanud seisukohta ka selles osas, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil või nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kostja ei ole apellatsioonkaebuse puuduseid puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul kõrvaldanud ning ringkonnakohus leiab, et sellisel kujul ei ole võimalik apellatsioonkaebust menetleda. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks ei anna alust ainuüksi kostja väide, et kostja ei nõustu täielikult maakohtu otsusega välja mõistetud summaga või asjaolu, et tal puudub hetkel püsiv sissetulek.
14.Kuna eeltoodu alusel ei ole alust arvata, et kostja kavandatav menetluses osalemine on edukas, ei oleks alust rahuldada ka kostja 25.03.2025 menetlusabi taotlust (uuesti esitatud 31.03.2025) apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus palus 04.04.2025 kohtunõudega kostjal menetlusabi taotlust täpsustada. Kostja menetlusabi taotluses sisalduvaid puuduseid ei kõrvaldanud, s.o jäeti täpsustamata, milliste muude taotluses märgitud kulude kandmiseks ja millises ulatuses taotleja menetlusabi taotleb; milliseid toetusi ja millistes summades taotleja igakuiselt saab ning mille arvel kannab taotleja kulusid, mis ületavad taotluses märgitud sissetulekut (TsMS § 186 lg 4). Menetlusabi taotluses puuduvad põhjendused ka selle kohta, milliseid avaldusi ja/või taotlusi soovitakse kohtumenetluses esitada, mis asjaoludel kostja vastuväited põhinevad ning mille alusel oleks võimalik eeldada, et menetluses osalemine on kostjale edukas (TsMS § 181 lg 1 p 2).
14.1.TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et kostja menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka tema taotlust vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest.
14.2.Kuigi praeguses asjas ei ole kostja riigilõivu tasunud ja tema menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 3 ja § 3401 lg 2 alusel keelduda.
16.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda. Kuna vastustajal (hagejal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust hagejale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.
5
2-24-119664 Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.