Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi M S vastu võla nõudes 1295,81 eurot
Hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing, registrikood 11542046); lepinguline esindaja M T Kostja M S (isikukood xxx; elukoht xxx, võimalikud elukohad xxx)
Menetluse liik Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. 2. Välja mõista M S ́elt B2 Impact osaühing kasuks väikelaenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1023,07 eurot, intress 173,55 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot ja 01.03.2024 kuni 05.07.2024 (hagi esitamine) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 74,19 eurot.
3.Jätta menetluskulud M S ́e kanda.
4.Välja mõista M S ́elt B2 Impact osaühing kasuks menetluskuluna riigilõiv 280 eurot.
5.Välja mõista M S ́elt B2 Impact osaühing kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Toimetada otsus M S ́ele kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja e-toimiku kaudu. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing) esitas 28.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M S ́elt 1503,69 euro saamiseks. Kohus tegi 29.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 17.06.2024 kohtumäärusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.06.2024 kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. 05.07.2024 esitas B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing) (hageja) hagi M S (kostja) vastu võla nõudes.
2.05.07.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid M S (edaspidi hageja) ja xxx AS (edaspidi krediidiandja) 27.11.2019 väikelaenulepingu nr xxx laenusummaga 4050 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu annuiteetgraafiku alusel, iga kuu 1. kuupäevaks alates 01.01.2020. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus nõude loovutamise hetkel oli 1278,45 eurot (laenusumma 4050 – tagasimaksed järjestikuste põhiosamaksete katteks kokku 2771,55 eurot). Lisaks tasus kostja inkassomenetluses hagejale kokku 255,38 eurot (18.12.2023 100 eurot, 17.01.2024 77,69 eurot ja 29.02.2024 77,69 eurot). Seega hagi esitamise seisuga kohustub kostja tasuma põhivõlgnevuse katteks 1023,07 eurot (1278,45 eurot – 255,38 eurot). Intressi katteks tuleb kostjal tasuda 173,55 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda pangale intressi tagasi maksmata laenusummalt lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimääraga 20,900% alusel ning tasumata intressi periood oli 02.04.2023 – 26.09.2023. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kostjalt viivis viimase makse järgmisest päevast, s.o. 01.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o 05.07.2024) viivise määraga aastas 20,900% summas 74,19 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot, mis seisneb kostjale pärast lepingu ülesütlemist posti teel 15.11.2023 nõudekirja saatmist, millega kandis hageja kulu.
3.Kostja rikkus väikelaenulepingust nr xxx tulenevaid kohustusi, olles osaliselt viivituses 01.07.2023, 01.08.2023 ning 01.09.2023 osamaksete tasumisega, mistõttu andis krediidiandja kostjale 05.09.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks tähtajaga hiljemalt 15.06.2023. Kuna kostja võlgenevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses kolme järjestikuse osamakse tasumisega, luges krediidiandja laenulepingu ülesöelduks 22.09.2023. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing) teavitatud 15.11.2023 teatisega. Eeltoodust tulenevalt
hageja nõuab põhivõla tasumist summas 1023,07 eurot, intressi 173,55 eurot, võla sissenõudmiskulusid 25 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 74,49 eurot.
4.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. xxx AS on enne lepingu nr xxx sõlmimist hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust laenusaaja poolt esitatud laenutaotluse, taotlusele eelnenud 5 kuu Swedbanki pangakonto laekumiste põhjal perioodil 01.06.2019 – 27.11.2019 (keskmise töötasu suurus oli 436 eurot, töökoht xxx ning 6 kuu jooksul laekus igakuiselt peretoetust 558,36 eurot). Laenu väljastamise ajal oli xxx AS-ile teadaolevalt kliendi ainukeseks kohustuseks xxx AS väikelaen kuumaksega 111,38 eurot. Kohustused väljaspool xxx AS-i kliendil puudusid (konto väljavõttelt ei nähtu makseid teistele krediidiandjatele). Kokku moodustasid laenulepingu sõlmimisel kliendi krediidikohustused tema keskmisest sissetulekust 11,20%. Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Kostjal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuiselt (sh majapidamiskulutusteks) ca 882,98 eurot. xxx AS kinnitab, et on teostanud kliendi krediidivõimelisuse kontrolli vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 403 4 ning krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave oli piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli klient maksevõimeline. Antud asjaolu ka kinnitab, et klient täitis lepingust tulenevaid kohustusi üle 3,5 aasta. Kostja vastuväited
5.Kohus toimetas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale avalikult kätte 09.10.2024. 04.12.2024 kohtumäärus, milles määrati otsuse avalikult teatavakstegemise aeg (s.o 09.01.2025) on kostja saanud KÄPO kaudu kätte 05.12.2024 kell 15.38. Kostja ei ole otsuse tegemise ajani hagile vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused
6.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,
sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista väikelaenulepingu nr xxx tuleneva põhivõla summas 1023,07 eurot, intressi 173,55 eurot, võla sissenõudmiskulusid 25 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 74,49 eurot.
10.Hagiavaldusest nähtub, et xxx AS ja kostja sõlmisid 27.11.2019 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel anti kostjale 4050 eurot laenu. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt väikelaenulepingu tüüptingimuste punktile 4.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 3026,93 eurot.
11.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 19,37% = 58.11%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 23,380% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
12.Krediidiandja luges väikelaenulepingu nr xxx üles öelduks 22.09.2023 ning loovutas nõude hagejale 15.11.2023. Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
14.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 403 4 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
15.Hagiavaldusest, vastusest kohtule ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et väikelaenulepingu nr xxx sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. Kohus loeb antud juhul piisavaks krediidiandja kinnituse, et enne lepingu nr xxx sõlmimist hindas krediidiandja laenusaaja krediidivõimelisust laenusaaja poolt esitatud
laenutaotluse, taotlusele eelnenud 5 kuu xxx pangakonto laekumiste põhjal perioodil 01.06.2019 – 27.11.2019 (keskmise töötasu suurus oli 436 eurot, töökoht xxx ning 6 kuu jooksul laekus igakuiselt peretoetust 558,36 eurot). Kohustused väljaspool xxx AS-i kliendi kinnitusel puudusid. Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Krediidiandja on küsinud kostja 6 kuu kontoväljavõtte ning analüüsinud kostja sissetulekuid ja väljaminekuid ning põhjendatult asunud kohtu hinnangul seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks on analüüsitud arvelduskonto väljavõtet ja saadud sissetulekuks 994,36 eurot ja finantskohustusteks 111,38 eurot (võetud laenu kuumakse). Isegi, kui arvestada igakuisest sissetulekust lisaks finantskohustustele maha veel mõistlikus suuruses püsikulud, mis võisid kostjal olla (nt kommunaalkulud vms), kuid mille osas ei ole krediidiandja märkinud, et ta oleks neid kulusid hinnanud, on krediidiandja sellegipoolest kohtu hinnangul asunud põhjendatud järeldusele, et kostja on lepingute sõlmimisel olnud maksevõimeline, kuivõrd kostjale jäi igakuisteks väljaminekuteks 882,98 eurot.
16.Hageja on palunud kostjalt välja mõista väikelaenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1023,07 eurot. Krediidiandja ja kostja vahel 27.11.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenevalt sai kostja laenu 4050 eurot. Kostja on põhiosa katteks tagasimakseid teinud summas 3026,93 eurot. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 1023,07 eurot (4050-3026,93). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks VÕS § 108 lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. Krediidiandja andis kostjale 05.09.2023 kirjaga võlgnevuse tasumiseks aega kuni 22.09.2023. VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Krediidiandja luges väikelaenulepingu nr xxx üles öelduks 22.09.2023. Lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 23.09.2023. Hagejal tekkis seega 23.09.2023 VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus muutus sissenõutavaks. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul tuleb seega kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 1023,07 eurot.
Hageja nõuab kostjalt väikelaenulepingust nr xxx tuleneva intressi 173,55 euro tasumist.
VÕS § 94 lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata intress perioodi 02.04.2023 kuni 26.09.2023 eest kokku summas 173,55 eurot intressimääraga 20,900%. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 173,55 eurot.
18.Hageja on palunud kostjalt välja mõista väikelaenulepingust nr xxx tulenevad sissenõudmiskulud summas 25 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Antud juhul on hageja nõue üle 1000 euro. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 25 eurot. Hageja on saatnud kostjale nõudekirja 15.11.2023 hinnaga 25 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue summas 25 eurot on põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
19.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka väikelaenulepingust nr xxx tulenev viivis 74,19 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist alates kostja viimase makse järgmisest päevast alates, s.o 01.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.07.2024 lepingujärgse määraga 20,900% aastas, kokku summas 74,19 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 1023,07 eurolt lepingujärgse määraga 20,900% aastas ajavahemikul 01.03.2024 – 05.07.2024 (k.a), mis on 74,19 eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista väikelaenulepingu nr xxx järgi põhivõlg 1023,07 eurot, intress 173,55 eurot, võla
sissenõudmiskulud 25 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 74,19 eurot. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 215 eurot, kokku 280 eurot. Kohus rahuldab nimetatud taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 280 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
22.Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Lisaks edastatakse kohtuotsuse e-toimiku kaudu kostjale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.