Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 1. detsembri 2017. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 1. detsembril 2017. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 17. detsembril 2017. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 17. märtsil 2015. a väikelaenu laenulepingu. Hageja andis kostjale laenulepingu alusel üle laenusumma 2000 eurot. Kostja kohustus laenusumma ja intressid tagastama viie aasta jooksul. Kostja jättis igakuised maksed tasumata. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 22. veebruaril 2017. Hageja palub mõista kostjalt sellest tulenevalt välja laenusumma 2000 eurot, kahjuhüvitise 100 eurot, viivise alates 23. veebruarist 2017

kuni 13. oktoobrini 2017 summas 464 eurot ning viivise põhivõlalt alates 14. oktoobrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et hageja põhinõue 2000 eurot on õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt jättis kostja tagastamata laenulepingujärgsed igakuised maksed. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 22. veebruaril 2017. Hagis väljatoodud asjaoludest võib järeldada, et hageja järgis laenulepingu ülesütlemisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Hageja võib seega VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 alusel nõuda laenusumma tagastamist. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja tugineb nõude alusena üksnes asjaolule, et ta sõlmis võla sissenõudmiseks lepingu inkasoofirmaga. Hageja on laenu andnud majandustegevuse raames ning kostja on tarbija. Seega kohaldub kostjalt võla sissenõudmiskulude nõudmisel VÕS § 1132, mis piirab tarbijalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist. Hageja ei ole hagis välja toonud, et inkassofirma oleks saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju. Seega ei ole täidetud VÕS § 1132 eeldused kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks, mistõttu ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette laenulepingus intressimäärana. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja laenulepingus kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale intressi 26,65% aastas. Samas on hageja ja kostja kokku leppinud viivisemääras 0,1% päevas, so 36,50% aastas (tl 20). Kokkulepitud viivisemäär on seega suurem kui lepingust tulenev intressimäär ning seetõttu VÕS § 415 lõikega 1 vastuolus. Hageja viivisenõue on seega VÕS § 113 lg 1 järgi õiguslikult põhjendatud määras 26,65% aastas. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks alates 23. veebruarist 2017 kuni

kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige seda, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüpnõudega, mille sarnaseid hageja on kohtute infosüsteemist nähtuvalt erinevatesse kohtutesse esitanud korduvalt, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute osas on põhjendatud 95 euro ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on seega kokku 415 eurot (300 + 20 + 95). Kohus jätab arvestades hagi osalist rahuldamist hageja menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja menetluskulude katteks välja mõista 352 eurot 75 senti (415*0,85). Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.