Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-17-121011 jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

OÜ AF Võlamenetlus nõuab 8.01.2018 esitatud hagis XXXX lt põhivõlgnevuse 511,48 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, viivise 101,25 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel 7.03.2015 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr XXXX ja 2.09.2014 sõlmitud liitumislepingust nr XXXX . Kostja on jätnud lepingutest tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud e-posti vahendusel. Kostja kinnitas hagimaterjalide kättesaamist 13.02.2018 e-posti teel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus vaatab nõude läbi lähtuvalt esitatud tõenditest. Arvetel nr XXXX,XXXX ja XXXX summa on kokku 86,33 eurot, kuid hageja nõuab hagiavalduse punkti 2.3 kohaselt nende arvete tasumist summas kokku 94,07 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud nende kolme arve eest välja mõista suurem summa, kui arvetel märgitud põhinõue 86,33 eurot. Arve nr XXXX (põhinõue arve järgi 417,41 eurot) summa koosneb osaliselt käsitlustasust 70 eurot. Kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille 2(4)

2-17-121011 kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, on tüüptingimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, on ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt põhinõudena välja arve nr XXXX põhinõue (417,41-70) 347,41 eurot. Kokku on hageja põhinõue põhjendatud kõigi nelja arve osas summas (347,41+86,33) 433,74 eurot. Kohus jätab hageja põhinõude seega rahuldamata (511,47-433,74) 77,74 euro ulatuses. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 511,48 eurot ajavahemiku 19.07.2015 kuni 5.01.2018 eest kogusummas 101,25 eurot. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi põhinõude 433,74 euro osas, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist just sellelt põhinõudelt. Kohus rahuldab hagi seega sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 85,86 eurot ja jätab rahuldamata summas (101,25-85,86) 15,39 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 642,73 eurot, mille kohus rahuldas 548,89 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 86% ulatuses kostja ja 14% ulatuses hageja kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 125 eurot ja õigusabikulu 625 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 625 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 125 eurot + õigusabikulu 150 eurot) 275 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 236,50 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3(4)

2-17-121011 TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.