OÜ AF Võlamenetlus hagi Hxxxxx Pxxxxx vastu võla, võla sissenõudmise kulu ja viivise nõudes
Hagihind
209,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (OÜ Julianuse Õigusbüroo; e-post: [email protected]); Kostja: Hxxxxx Pxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Hxxxxx Pxxxxxxx OÜ AF Võlamenetlus kasuks 106,91 eurot, millest 71,01 eurot on põhivõlg, 15,90 eurot 01.03.2018. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 20 eurot võla sissenõudmiskulud.
3.Välja mõista Hxxxxx Pxxxxxxx OÜ AF Võlamenetlus kasuks alates 02.03.2018. a viivis tasumata põhivõlalt (71,01 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata OÜ AF Võlamenetlus hagi Hxxxxx Pxxxxxxx võla, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes suuremas ulatuses. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud 53 % ulatuses Hxxxxx Pxxxxxxkanda ja 47 % ulatuses OÜ AF Võlamenetlus kanda.
2.Välja mõista Hxxxxx Pxxxxxxx OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulud summas 140,45 eurot.
3.Välja mõista Hxxxxx PxxxxxxxxOÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
1 (9)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ AF Võlamenetlus esitas 09.06.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hxxxxx Pxxxxxxx võla ja viivise, kokku 281,97 euro saamiseks. Kohus tegi 15.06.2017. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgniku poolt vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 17.07.2017. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.21.09.2017. a esitas OÜ AF Võlamenetlus Tartu Maakohtule oma nõude Hxxxxx Pxxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Elisa Eesti AS-iga 09.02.2014. a liitumislepingu nr 2930350 ja järelmaksulepingu nr 2930354. Lepingu alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS täitis endale võetud kohustused ja esitas kostjale teenuste osutamise eest igakuiseid arveid. Kostja nõutud summasid tähtaegselt ei tasunud. Elisa Eesti AS on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata põhivõlga summas 141,01 eurot, mis sisaldab endas käsitlustasu summas 70 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot ja viivist põhivõlalt 20.09.2017. a seisuga summas 27,37 eurot ning alates 21.09.2017. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
3.Kohus võttis hagi 05.10.2017. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.Kostja Hxxxxx Pxxxx esitas 06.12.2017. a kohtule kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja väitel ei ole Elisa Eesti AS temale 09.02.2014. a sõlmitud liitumislepingu järgi mingit teenust osutanud, mistõttu ei ole kostjale arusaadav temale arvete esitamise alus ja summad. Kostja teatel ei saanud ta telefoninumbri kasutamise võimalust ja tal ei olnud ka SIM kaarti. Kuna Elisa Eesti AS liitumislepingust tulenevat kohustust ei täitnud, ütles kostja 29.05.2014. a avaldusega lepingu üles. Kostja tõi veel välja, et teda ei ole varasemalt ei suuliselt ega kirjalikult teavitatud sellest, et tal on 09.02.2014. a sõlmitud liitumislepingust tulenevaid täitmata rahalisi kohustusi. Kõik kostja pöördumised teenuse osutaja poole selgituste saamiseks on jäänud vastuseta.
5.Hageja esitas 28.12.2017. a kostja vastuse kohta kirjaliku arvamuse. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja põhjendas täiendavalt oma nõuet. Hageja selgitas, et kostja pöördus Elisa Eesti AS-i poole, et tuua üle Tele2 Eesti AS võrgust numbrid. Kuna Tele2 Eesti AS oli numbrid sulgenud, siis tehniliselt ei olnud võimalik numbreid üle tuua. Sellest tulenevalt pakuti kostjale soovitud seadme ostmiseks erilahendust. Kostjaga sõlmiti 09.02.2014. a liitumisleping ja vormistati 0 kuumaksuga pakett numbrile xxxxxxxx. Samuti sõlmiti 09.02.2014. a kostjaga liitumislepingu lisana osamaksetega vara müügileping, mille alusel anti kostjale üle telefon Nokia 206 Dual Sim. Kostja kohustus tasuma müüjale osamakseid 2,708 eurot kuus 24 kuu vältel. Kostja on esitanud kohtule liitumislepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt soovis ta lõpetada liitumislepingut nr 2930350 (millele
2 (9)
oli vormistatud 0 kuumaksuga pakett). Samas ei ole kostja lõpetanud osamaksetega vara müügilepingut nr 2930354. Peale liitumislepingu ülesütlemise saatmist 29.05.2014. a on kostja tasunud osamaksetega vara müügilepingu alusel esitatud arveid. Kostja jättis arved tasumata perioodil 01.12.2014-20.04.2015. a. Hageja nõuabki hagis osamaksetega vara müügilepingu järgi tasumata võlga ja kõrvalnõudena viivist ning võla sissenõudmiskulu.
6.Kohus otsustas 11.01.2018. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus andis pooletele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks ning tegi teatavaks kohtuotsuse tegemise aja. Hageja määratud tähtaja jooksul kohtule midagi uut ei esitanud. Kostja esitas 05.02.2018. a kohtule oma lõpliku seisukoha, milles teatas, et jääb varasemalt esitatu juurde. Kostja leidis jätkuvalt, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja tõi välja, et tema ütles Elisa Eesti AS-iga sõlmitud lepingu üles, kuna viimane ei osutanud kostjale lepingus lubatud teenuseid, millega rikkus oluliselt lepingu tingimusi. Hageja ise on märkinud, et tehniliselt ei olnud võimalik kostja numbreid Tele2 Eesti AS-ist üle tuua, millega sisuliselt tunnistab Elisa Eesti AS-i rikkumist. Kostja leiab, et kuna teine pool on lepingut oluliselt rikkunud, siis ei ole tema vastu rahalise nõude esitamine põhjendatud. Kostja teatel on vale hageja väide selle kohta, et peale liitumislepingu ülesütlemise saatmist 29.05.2014. a on kostja tasunud osamaksetega vara müügilepingu alusel esitatud arveid. Kostja juhib tähelepanu kuupäevadele, millal ütles kostja lepingu üles ja mida väidab hageja. Kostja väitel ei ole ta Elisa Eesti AS-ilt peale lepingu ülesütlemist mingit informatsiooni saanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
7.1.Hageja nõuab hagis kostjalt Elisa Eesti AS-iga sõlmitud lepingust tulenevat võlga, selle tasumisega viivitamise eest viivist ja võla sissenõudmiskulu. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et ta Elisa Eesti AS-ilt mingeid teenuseid ei saanud. Hageja nõude puhul on tegemist lepingu täitmise nõudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nimetatud sättest tulenevalt on hageja nõude rahuldamise eelduseks kostjapoolne raha maksmise kohustuse rikkumine. Kostjapoolse kohustuse rikkumise tõendamiskoormis on hagejal. Kostjal on võimalik hagi rahuldamise vältimiseks tõendada, et ta ei ole kohustust rikkunud (on kohustused nõuetekohaselt täitnud) või on tal õigus kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 111 lg 1 järgi on kohustuse täitmisest keeldumise eelduseks teise lepingupoole poolt vastastikuse kohustuse rikkumine.
7.2.Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et kostja Hxxxxx Pxxxx ja Elisa Eesti AS sõlmisid 09.02.2014. a liitumislepingu nr 2930350 (tl 7) ja selle lisana osamaksetega vara müügilepingu nr 2930354 (tl 8). Liitumislepinguga volitas kostja Elisa Eesti AS-i lõpetama kostja nimel Tele2 Eesti AS-iga sõlmitud mobiilsideteenustega liitumislepingu telefoninumbrile 58047115. Elisa Eesti AS kohustus lepinguga liitma kostja telefoninumbri Elisa mobiiltelefonivõrku ning võimaldama
3 (9)
kostjal kasutada selle numbriga mobiilsideteenuseid. Hinnapaketiks lepiti kokku Elisa Soodne 4 ja liitumise makseks 0. Osamaksetega vara müügilepingu alusel anti kostjale üle mobiiltelefon Nokia 206 Dual Sim. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab Elisa Eesti AS-ile mobiiltelefoni hinna summas 65 eurot igakuiste osamaksetena 24 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 2,708 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 09.02.2014. a liitumislepingu järgi kostjale mobiilsideteenuseid ei osutatud. Hageja selgitas, et kuna Tele2 Eesti AS oli kostja telefoninumbri sulgenud, siis tehniliselt ei olnud võimalik numbrit Elisa mobiilsidevõrku üle tuua. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on liitumislepingu 29.05.2014. a avaldusega (tl 43) Elisa Eesti AS-i poolse täitmata jätmise tõttu üles öelnud. Hageja teatel ei ole kostjalt nõutud liitumislepingu järgi tasu. Liitumislepinguga vormistati kostjale 0 kuumaksuga pakett ning tehnilistel põhjusel ei olnud võimalik kostja telefoninumbrile ka mobiilsideteenuseid osutada. Hagiavalduses märkis hageja küll, et nõuab kostjalt liitumislepingu järgi telekommunikatsiooniteenuste eest tasumata võlga ja sellega seotud kõrvalnõudeid. Menetluse käigus muutis aga hageja nõude põhjendusi ja selgitas, et haginõue tuleneb osamaksetega vara müügilepingust. Arvestades hageja põhjendusi saab järeldada, et hageja nõude puhul on tegemist osamaksetega vara müügilepingu täitmise nõudega. Nõude lahendamisel tuleb kohtul teha kindlaks, kas kostja on nimetatud lepingust tulenevat maksekohustust rikkunud ja kui on, siis kas kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda.
7.3.VÕS § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 09.02.2014. a sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu alusel andis Elisa Eesti AS kostjale üle mobiiltelefon Nokia 206 Dual Sim. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tasuma telefoni ostuhinna summas 65 eurot igakuiste osamaksetena 24 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 2,708 eurot. Hageja väitel jättis kostja ostuhinna osamaksed tasumata alates 01.12.2014. a. Hageja on esitanud kohtule tõendina Elisa Eesti AS-i 01.12.2014. a arve kostjale (tl 9p) 2014.a novembri osamakse, ümardatuna summas 2,71 eurot, tasumiseks hiljemalt 18.12.2014.a, 01.01.2015. a arve (tl 10p) 2014. a detsembrikuu osamakse summas 2,71 eurot tasumist hiljemalt 18.01.2015. a, 04.02.2015. a arve (tl 11p) 2015. a jaanuarikuu osamakse summas 2,71 eurot tasumiseks hiljemalt 21.02.2015. a ja 01.03.2015. a arve (tl 12p) 2015. a veebruarikuu osamakse summas 2,71 eurot ning meeldetuletustasu summas 1 eurot tasumiseks hiljemalt 18.03.2015. a. Hageja on esitanud tõendina veel Elisa Eesti AS-i 03.04.2015. a arve (tl 13p-14), millega nõutakse kostjalt kogu tasumata ostuhinna, s.o 66,01 euro (54,17 + varasem võlgnevus 11,84 eurot) tasumist hiljemalt 20.04.2015. a. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et ta tasus mobiiltelefoni ostuhinna makseid nõuetekohaselt. Kostja ei ole ka vaidlustanud seda, et tal on tähtaegselt tasumata mobiiltelefoni ostuhinna makseid kokku summas 66,01 eurot.
4 (9)
Eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et kostja rikkus osamaksetega vara müügilepingust tulenevat maksekohustust ja tal on tähtaegselt tasumata mobiiltelefoni ostuhind summas 66,01 eurot.
7.4.Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 võib võlausaldaja võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS § 167 lg-le 3 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. VÕS § 170 kohaselt loetakse loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Hageja on esitanud tõendina Elisa Eesti AS-i 30.12.2016. a teatise kostjale (tl 6p), milles teatatakse, et Elisa Eesti AS on loovutanud oma nõude OÜ-le AF Võlamenetlus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta sai nõude loovutamisteatise kätte. Igal juhul sai kostja nõude loovutamisteatise kätte käesolevas kohtumenetluses. Seega saab lugeda, et esialgne võlausaldaja Elisa Eesti AS on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale ja hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 171 lg-st 1 on võlgnikul õigus uue võlausaldaja nõude vastu esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis põhjendaksid tema õigust maksmata mobiiltelefoni ostuhinna tasumisest keelduda.
7.5.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et Elisa Eesti AS ei osutanud temale mobiilsideteenuseid, millega on oluliselt omapoolset kohustust rikkunud. VÕS § 111 lg 1 järgi on lepingupoolel alust lepingust tuleneva kohustuse täitmisest keelduda, kui teine lepingupool ei ole lepingust tulenevat vastastikust kohustust täitnud. Nagu kohus seda ka juba eespool käsitles, oli kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud kaks erinevat lepingut: mobiilsideteenustega liitumisleping ja vara osamaksetega müügileping. Müüja kohustus võimaldada kostjal kasutada mobiilsideteenuseid tulenes liitumislepingust. Hageja nõuab aga kostjalt vara osamaksetega müügilepingu täitmist. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et rikutud on vara osamaksetega müügilepingust tulenevat vastastikust kohustust. Müügilepingu järgi oli müüja kohustus anda ostjale üle mobiiltelefon Nokia 206 Dual Sim ja teha võimalikuks selle omandi üleminek ostjale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et nimetatud mobiiltelefon temale lepingu järgi üle anti ja selle omandi üleminek võimalikuks tehti. Seega saab lugeda, et müüja Elisa Eesti AS on omapoolselt müügilepingust tuleneva kohustuse täitnud ja kostjal ei ole õigust sellest lepingust tuleneva vastastikuse raha maksmise kohustuse täitmisest keelduda. Kostja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et ta oleks osamaksetega vara müügilepingust kehtivalt taganenud ja lepingu alusel saadud telefoni müüjale tagastanud. Kohus selgitas 11.01.2018. a määruses (tl 50) kostjale vara müügilepingust tuleneva maksekohustuse täitmisest keeldumise aluseid ja kostja tõendamiskoormist, kuid vaatamata selle kostja asjakohaseid väiteid ega tõendeid ei esitanud. Kuna kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust osamaksetega vara müügilepingust tuleneva maksekohustuse täitmisest keelduda, siis saab lugeda, et hageja nõue maksmata vara ostuhinna, s.o 66,01 euro saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5 (9)
Hageja nõuab kostjalt osamaksetega vara müügilepingust tulenevat põhivõlga kokku summas 141,01 eurot. Hageja teatel sisaldab nimetatud summa endas lisaks maksmata mobiiltelefoni ostuhinnale (66,01 eurot) ka veel käsitlustasu summas 70 eurot ja võla meeldetuletustasu summas 5 eurot. Hageja poolt nõutavad summad kajastuvad Elisa Eesti AS-i 03.04.2015. a arvel (tl 13p-14). Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue summas 70 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja väitel tuleneb käsitlustasu tasumise kohustus osamaksetega vara müügilepingu tingimustest. Kohus tegi kindlaks, et kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel 09.02.2014. a sõlmitud osamaksetega vara müügileping näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu osamaksetega vara müügilepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi vältel või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 70 eurot. Kohus hindab, et käsitlustasu tingimuse puhul on sisuliselt tegemist VÕS § 158 lg 1 mõistes leppetrahvi kokkuleppega, s.o rikkumise puhul kahjustatud poolele rahasumma maksmise kokkuleppega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ütles Elisa Eesti AS-iga sõlmitud liitumislepingu üles Elisa Eesti AS-i poolt olulise lepingu rikkumise tõttu, kuna viimane ei täitnud liitumislepingust tulenevat põhikohustust ja ei võimaldanud kostjal tema soovitud numbril kasutada mobiilsideteenuseid. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja ütles liitumislepingu üles osamaksetega vara müügilepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi vältel. Kohus leiab aga, et kuna liitumislepingu lõpetamine oli tingitud Elisa Eesti AS-i enda rikkumisest, siis ei ole alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamisega seotud kulude katteks kokku lepitud käsitlustasu. Seega jätab kohus hageja võlanõude käsitlustasu, s.o 70 euro ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja nõude võla meeldetuletustasu saamiseks summas 5 eurot. Eespool tuvastas kohus, et kostja rikkus osamaksetega vara müügilepingust tulenevat maksekohustust. Kostja ei tasunud müüjale osamakseid alates 01.12.2014. a. Müüja on esitanud kostjale võla meeldetuletustasu nõude 03.04.2015. a arvel (tl 13p), kui kostja oli maksete tasumisega viivituses olnud juba üle kolme kuu. Eelnevalt on müüja esitanud kostjale arveid koos maksmise meeldetuletustega. Kuni 01.10.2015. a kehtinud VÕS § 113 lg 5 järgi võis võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid saab lugeda võla sissenõudmiskulud 5 euro ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja põhivõla nõude osaliselt, s.o summas 71,01 eurot, sh osamaksetega vara müügilepingu järgi maksmata vara ostuhind summas 66,01 eurot ja võla meeldetuletustasu summas 5 eurot. Ülejäänud osas, s.o 70 euro suuruse käsitlustasu osas jätab kohus hageja põhinõude rahuldamata.
Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viivist.
Hageja nõuab kostjalt viivist 141,01 euro suuruselt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 21.04.2015. a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et põhjendatud on taotletud määras ja ajavahemiku eest hageja viivisenõue 71,01 euro suuruselt põhivõlalt, s.o võlasummalt, mille nõudmine kostjalt on õiguslikult põhjendatud. 6 (9)
Eespool tuvastas kohus, et kostja rikkus Elisa Eesti AS-iga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingut ja ei tasunud lepingus kokkulepitud osamakseid nõuetekohaselt. Kostjal on tähtaegselt tasumata vara ostuhind summas 66,01 eurot ja meeldetuletustasu summas 5 eurot, kokku 71,01 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et summade tasumise tähtaeg oli 20.04.2015. a. Seega saab lugeda, et kohustus muutus sissenõutavaks alates 21.04.2015. a. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kostja 71,01 euro maksmisega olnud viivituses 1046 päeva (21.04.2015. a kuni 01.03.2018. a). VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (EKP intressimäär) on ajas muutunud. Viimane EKP intressimäär enne 01.01.2015. a, enne 01.07.2015. a ja enne 01.01.2016. a oli 0,05% ning enne 01.07.2016. a, enne 01.01.2017. a, enne 01.07.2017. a ja enne 01.01.2018. a on 0,00 %. Seega kujuneb viivis VÕS § 113 lg 1 määras perioodi 21.04.2015. a kuni 30.06.2016. a eest 6,82 eurot (71,01 eurot x 0,022 % x 437 päeva) ja perioodi 01.07.2016. a – 01.03.2018. a eest 9,08 eurot (71,01 eurot x 0,021 % x 609 päeva). Kokku on viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 15,90 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates 02.03.2018. a protsendina põhinõudelt kuni põhivõla täitmiseni.
7.7.Lisaks põhivõlale ja viivisele nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Kohus leiab, et ka nimetatud nõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Võla sissenõudmiskulud on oma olemuselt VÕS § 115 lg 1 mõistes kahjuhüvitis, mida võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral on õigus nõuda. Tarbijalt võla sissenõudmiskulude nõudmise kohta on seaduses ette nähtud piirangud. Nii sätestab VÕS § 1132 lg 1 p 1 (jõustunud 01.10.2015. a), et majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
7 (9)
Kohus tuvastas eespool, et kostja rikkus Elisa Eesti AS-iga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingut. Seega iseenesest on hagejal kui nõude omandanud võlausaldajal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Elisa Eesti AS sõlmis lepingu oma majandustegevuse raames, mistõttu on tegemist VÕS § 208 lg 4 mõistes tarbijalemüügi lepinguga ning kostjalt kui tarbijalt võla sissenõudmiskulude nõudmisel tuleb lähtuda VÕS §s 1132 sätestatud piirangutest. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, pärast lepingu lõpetamist on kostjale seitsme päevase vahega saadetud kaks võlateatist, esimene 18.01.2017. a (tl 21) ja teine 26.01.2018. a (tl 21p). Võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Seega VÕS § 1132 lg 1 p 1 alusel saab lugeda põhjendatuks võla sissenõudmiskulu esimese meeldetuletuskirja eest summas 15 eurot ja järgmise kirja eest summas 5 eurot, kokku summas 20 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et pärast lepingu lõppemist oleks lisaks nimetatud kahele meeldetuletuskirjale saadetud kostjale veel võlateatisi, mistõttu suuremas ulatuses võla sissenõudmiskulude nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.8.Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 106,91 eurot, millest 71,01 eurot on põhivõlg, 15,90 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 20 eurot võla sissenõudmiskulud. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud kuni põhivõla täitmiseni. Ülejäänud osas, s.o põhivõla, viivise ja võla sissenõudmiskulude nõudes suuremas ulatuses, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi täieliku rahuldamise korral oleks kostjalt hageja kasuks otsuse tegemise seisuga välja mõistetud 203,17 eurot (sh 141,01 eurot põhivõlg, 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 32,16 eurot sissenõutavaks muutunud viivis), siis antud juhul mõistab kohus kostjalt hageja kasuks otsuse tegemise seisuga välja 106,91 eurot (sh 71,01 eurot põhivõlg, 20 eurot võla sissenõudmiskulu ja 15,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis). Seega rahuldab kohus hagi ca 53 % ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab 53 % menetluskuludest kostja kanda ja 47 % hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagimaterjalide kohaselt on hageja menetluskulud kokku Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 265 eurot, sh 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 190 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses on põhjendatud.
8 (9)
Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hageja lepinguline esindaja taotleb hagiavalduse koostamise ja selleks vajalike dokumentide kogumise eest tasu summas 190 eurot. Kohus hindab, et arvestades vajalikele toimingutele eeldatavalt kulunud aega, on tasu taotletud määras mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 265 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 53 %, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 140,45 eurot (265 eurot x 53 %). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.