28. veebruar 2018 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-17-10861
Kohtuasi
XXX hagi Baltlux Net OÜ vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
6951,85 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); lepinguline esindaja adv. Kaimo Räppo Kostja: Baltlux Net OÜ (registrikood 12213126, asukoht Tartu mnt 6, Kose alevik, Kose vald, Harju maakond, 75101), lepinguline esindaja adv. Kaarel Berg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.XXX hagi Baltlux Net OÜ vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Baltlux Net OÜ-lt põhivõlgnevus 6762,50 (kuus tuhat seitsesada kuuskümmend kaks eurot ja 50 senti) ja sissenõutavaks muutunud viivis 189,35 (ükssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 35 senti) XXX kasuks
1.Jätta hagimenetluse kulud Baltlux Net OÜ kanda
2.Välja mõista Baltlux Net OÜ-lt XXX kasuks menetluskulu 978 (üheksasada seitsekümmend kaheksa) eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõuded
1.XXX (edaspidi hageja) esitas hagi Baltlux Net OÜ (edaspidi kostja) vastu laenulepingust tuleneva võla 6762,50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 189,35 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja ja kostja sõlmisid 10.06.2016 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale üle 20 000 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja tagastama laenu koos intressidega ühekordse maksena 10.08.2016 summas 20 500 eurot. Kostja oma lepingulist kohustust ei täinud ja hageja suulistele palvetele raha tagastada ei reageerinud. 18.05.2017 edastas hageja kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks koos lepingujärgsete viivistega. 06.06.2017 tegi kostja hageja arveldusarvele makse 9000 eurot. Nimetatud kuupäeva seisuga oli sissenõutavaks muutunud viiviseid 6000 eurot.
3.Lepingu punkti 3.3. kohaselt loetakse lepingust tulenevate maksete teostamisel esmajärjekorras tasutuks viivise võlgnevus, seejärel intressid ning viimases järjekorras laenusumma. Makse tulemusel said tasutud viivised 6000 eurot, intressid 500 eurot ja laenusumma 2500. Pärast 06.06.2017 makset võlgnes kostja hagejale seega 17 500 eurot. 20.06.2017 tegi kostja hageja arveldusarvele kaks makset kokku 11 000 eurot. Nimetatud kuupäeva seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivised 262,5 eurot. Makse tulemusel said tasutud viivised 262,5 eurot ja laenusumma 10 737,5 eurot. Pärast makseid 20.06.2017 võlgnes kostja hagejale 6762,5 eurot. Nimetatud summalt arvestatakse lepingu punkti 3.1. alusel viiviseid 0,1% päevas kuni nõude täieliku tasumiseni.
4.21.06.2017 edastas hageja kostjale täiendava nõude võlgnevuse tasumiseks, milles tegi ettepaneku kompromissi korras kohustuse ümberkujundamiseks. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise päeva seisuga võlgnevust likvideerinud. Kuna kostja keeldub vabatahtlikult hageja nõuet täies ulatuses rahuldamast ja nõue on sissenõutavaks muutunud, on hageja sunnitud oma nõudega pöörduma kohtu poole. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on võlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivised summas 189,35 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palub kohtul võtta vastu hagi õigeksvõtt 500 euro osas ning jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja vähendada viivise määra ning lugeda mõistlikuks viivise määraks laenulepingus 0,05% päevas.
6.Kostja nõustub hagejaga selles, et pooled sõlmisid 10.06.2016 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 20 000 eurot ning, et kostja oli kohustatud laenu tagastama koos ühekordse intressimaksega kokku 20 500 eurot. Pärast 18.05.2017 nõudekirja saamist tasus kostja hagejale esmalt 06.06.2017 9000 eurot ning seejärel 20.06.2017 11 000 eurot. Kokku oli 20.06.2017 seisuga kostja tasunud hagejale 20 000 eurot. Hagiavaldus põhineb eeldusel, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist täies ulatuses. Juhul kui hageja viivisenõue ei ole põhjendatud, on kostja tasunud hagejale põhisummaga võrdse summa, millest 500 eurot on tasutud intressi ning 19 500 põhisumma tasumiseks (arvestades, et esmalt loetakse tasutuks intress ning seejärel põhisumma). Sellisel juhul on kostja kohustatud tasuma veel põhisummast 500 eurot, millise nõude osas võtab kostja hagi õigeks.
7.Alternatiivselt palub hageja vähendada väljamõistetava viivise määra. Kostja juhatuse liige XXX ning hagejat läbirääkimistel esindanud hageja abikaasa XXX olid saavutanud kokkuleppe laenu tagastamise tähtaja pikendamises. Pooled leppisid kokku, et laenusumma tagastatakse, kui XXX on võõrandanud aadressil Tartu mnt 6, Kose vald, Kose alevik asuva hoonestatud kinnisasja. Olukorras, kus laenulepingu kohane laenu kasutamise tähtaeg oli kaks kuud, ei astunud hageja vahetult pärast laenulepingus algselt sätestatud laenu tagastamise tähtaja möödumist mistahes samme selleks, et nõuda kostjalt laenusumma tagastamist. Selline hageja käitumine kinnitas kostjale, et pooled olid saavutanud kokkuleppe laenu tagastamise tähtaja pikendamises. Alles 18.05.2017, s.o. rohkem kui 8 kuud pärast algselt kokkulepitud laenu tagastamise tähtaja lõppu esitas hageja esmakordselt nõude laenu tagastamiseks. Kinnisasja võõrandamine toimus 06.06.2017, millisel kuupäeval tasus kostja laenusumma tagastamiseks 9000 eurot ning kaks nädalat hiljem 11 000 eurot. Seega tasus kostja 20 000 eurot hagejale tähtaegselt.
8.Kostja esitab alternatiivselt taotluse laenulepingu p-st 3.1 tuleneva viivise määra vähendamiseks, kui kohus ei peaks nõustuma kostja eelnevate väidetega. Laenulepingu p 3.1 järgi on laenulepingust tulenevate summade tasumisega viivitamisel viivise määraks 0,1% päevas, mis teeks viivise aastaseks määraks 36,5% põhinõude suurusest. Samal ajal oli seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 113 lg 1 teine lause) laenulepingu sõlmimisel 8,05% aastas, mida laenulepingu kohane viivise määr 36,5% aastas ületab ligi 4,5 korda. Kostja hinnangul on tegemist on ebamõistlikult kõrge viivise määraga. Täiendavalt tuleb arvestada asjaoluga, et kostjal oli teadmine, et pooled olid saavutanud kokkuleppe laenulepingu tähtaja pikendamises ning hageja ei teinud laenu tagasisaamiseks rohkem kui 8 kuu vältel mistahes toiminguid. Seetõttu on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud viivisenõue on üllatuslik ja pahatahtlik. Eeltoodud põhjustel esitab kostja taotluse vähendada viivist mõistliku suuruseni, milleks on viivisemäär 0,05% päevas. Kohtuotsuse põhjendused
9.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 10.06.2016 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 20 000 eurot, et lepingu järgi oli kostja kohustatud tagastama laenu koos ühekordse intressimaksega kokku 20 500 eurot, et hageja saatis kostjale 18.05.2017 nõudekirja võla tasumiseks, et pärast nõudekirja saamist tasus kostja hagejale 06.06.2017 9000 eurot ning seejärel 20.06.2017 11 000 eurot, kokku 20.06.2017 seisuga 20 000 eurot.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas laenusumma tagasimakse tähtaega on poolte kokkuleppel pikendatud ning kas kostja võlgneb hagejale laenu põhivõlgnevuse 6762,50 eurot ja viivise 189,35 eurot.
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
12.Laenulepingu (lk 4) järgi kohustus kostja tagastama laenu koos intressidega ühekordse maksena summas 20 500 eurot 10.08.2016. Lepingu punkti 9.1 järgi võis lepingut muuta
osapoolte kirjaliku kokkuleppega, kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine. Kohtule tõendeid laenusumma tagasimaksmise tähtaja pikendamise kohta esitatud ei ole. Kostja ei ole tõendanud ka oma vastuväidet selle kohta, et kostja juhatuse liige XXX ning hagejat esindanud hageja abikaasa XXX oleksid lepingu muutmiseks pidanud läbirääkimisi või saavutanud kokkuleppe laenu tagastamise tähtaja pikendamises kuni XXX on võõrandanud aadressil Tartu mnt 6, Kose vald, Kose alevik asuva hoonestatud kinnisasja. Seega on kostja vastuväited hagile paljasõnelised ning kohus asub seisukohale, et kostja ei täinud oma lepingulist kohustust ega tagastanud laenu kokkulepitud tähtajaks. Seejuures ei oma laenulepingu muutmise seisukohast tähendust, millal asus hageja kostjalt laenusummat sisse nõudma. Kuivõrd pooled on leppinud kokku, et lepingu muutmine toimub poolte kirjaliku kokkuleppega, siis ei saa hageja käitumisele omistada kostja väidetud tagajärgi.
13.Kuna kohus asus seisukohale, et laenu tagasimakse tähtaega ei ole pikendatud, siis on kostja poolt laenusumma ja intresside tähtaegselt tasumata jätmine lepingu rikkumiseks VÕS § 100 tähenduses ning hagejal on õigus nõuda kostjalt vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja § 108 lg-le 1 kohustuse täitmist. Kostja vastutust välistavaid asjaolusid ei esine, samuti ei esine kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
14.Tulenevalt pooltevahelise lepingu punktist 3.1 on viivisemääraks 0,1 % maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Et kostja teostas laenusumma tagasimakseid viivitusega, siis on hageja lugenud kostja tasutud summad - 9000 eurot ja 11 000 eurot, tasutuks kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingu p-ga 3.3. s.o esmajärjekorras on loetud tasutuks viivise võlgnevus, seejärel intressid ning viimases järjekorras laenusumma (lk 7-8, 9, 10-11, 12-13, 14, 15). 18.05.2017 hageja lepingulise esindaja edastatud nõudest kostjale võlgnevuse tasumiseks koos lepingujärgsete viivistega (lk 5-6) nähtub, et hageja on esitanud kostjale lisaks võla põhisummale sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata viivise tasumise nõude hiljemalt 27.05.2017, mis on kostja poolt täitmata. Seega on kostja põhivõlg hageja ees 6762,5 eurot ning viivise võlg 189,35 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
15.VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, siis võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuste täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
16.Kohus on seisukohal, et viivise vähendamiseks alused puuduvad. Kuigi viivise määr ületab seaduses sätestatud määra, on laenuleping sõlmitud poolte vahel kokkuleppeliselt sätestatud viivise määraga, mistõttu ei saa viivise määra suurus iseenesest olla aluseks viivise
vähendamisele. Viivisemäär 0,1% tasumata summalt päevas on krediiditurul ning ka muus majandustegevuses tavapärane viivisemäär ega saa olla kostjat ebamõistlikult kahjustav. Arvestades kostja poolt hagejale võlgnetavat summat ning kohustuse täitmisega viivitamise aega, on nõutava viivise suurus mõistlik ja proportsionaalne ega ole vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks ei ületa nõutav viivis põhivõla summat. Poolte vaheline leping ei ole tüüptingimustel sõlmitud ning kostja ei ole tarbijaks, mistõttu ei ole viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.05.2016 määrusele asjas nr 3-2-1-25-16, mille punktis 13 on selgitatud, et tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe on tühine, kui see ületab kolmekordset seadusjärgset määra, asjakohane. Kostja väited selle kohta, et tal oli teadmine, et pooled olid saavutanud kokkuleppe laenulepingu tähtaja pikendamises, on tõendamata ning paljasõnaline, mistõttu ei saa seda väidet arvestada ka viivise vähendamisel. Pooled olid laenulepingu p-s 3.1 kokku leppinud viivise kohaldamises juhul kui laenusaaja ei tasu laenusummat või intressi tagasimaksmispäeval, mistõttu ei saanud viivise nõude esitamine 18.05.2017 olla kostjale üllatuslik ega pahatahtlik. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta hagimenetluse kulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindajate ja nõustajate kulud. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, kus tõi välja kulud lepingulisele esindajale summas 2053,14 eurot (käibemaksuga), millest 450 eurot on hagilt tasutud riigilõiv. Kuivõrd hagiavalduse esitamisel tuli hagejal tasuda riigilõivu 450 eurot, siis tuleb see kulu kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Lepingulise esindaja tööaruandes on toodud ülevaade lepingulise esindaja poolt tehtud toimingutest ja nendele kulunud ajast. Hageja esindaja on tunnihinnaks märkinud 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on toimingute tegemisele kulunud ajaarvestuses arvestanud Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on mõistlik kulutatud aeg ühe lehelise dokumendi koostamisel 1 tund, mille hulka on arvestatud dokumentidega tutvumise aeg. Hageja kinnitas, et kõik avaldusele lisatud aruandelt nähtuvad lepingulise esindaja kulutused on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi. Hageja palus TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märkida kostja kohustus tasuda kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
20.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud ühegi kulu kohta kuludokumente, nagu on nõutud 07.02.2018 kohtumääruse punktis 2, mistõttu palub ta jätta kõik hageja nimekirjas toodud menetluskulud v.a. hagilt tasutud riigilõiv summas 450 eurot hagi rahuldamise korral kostjalt välja mõistmata.
21.Veel märgib kostja, et hageja menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud ajavahemikul 16.05.2017 – 10.07.2017 (read 1 – 13) kokku 5 tundi ja 10 min ning 625,95 eurot ei ole käsitletavad käesoleva tsiviilasja lahendamisega seotud toimingutena, mistõttu palub antud õigusabikulu mitte arvestada. Kostja leiab, et 14.07.2017 toimingu märkimine hagiavalduse esitamisena oli eksitus, kuivõrd hagi esitati 17.07.2017 ning palub jätta 14.07.2017 hagi komplekteerimisele ja esitamisele kulunud 30 min ja 60 eurot tähelepanuta. Samuti ei ole kostja hinnangul tegemist tsiviilasjaga seotud menetluskuluga kuupäevadel 19.09.2017, 20.09.2017 ja 12.01.2018 kokku 1 tunni ja 15 min ulatuses, mistõttu palub ta neid kulusid mitte arvestada.
22.Kohus on seisukohal, et kuigi hageja eiras kohtu nõuet esitada määratud tähtpäevaks lisaks menetluskulude nimekirjale kuludokumendid, ei jäta kohus menetluskulusid vastaspoolelt täies ulatuses välja mõistmata, sest hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt vajalikud ja ka põhjendatud. Kohus on seisukohal, et toimikust nähtuvalt on hagejat asjas esindanud vandeadvokaat Kaimo Räppo, kes on esitanud kohtule hagiavalduse koos tõenditega, võtnud vastu kohtult kostja esitatud dokumendid ning esitanud kirjaliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja tööaruande alusel. Kuivõrd kuludokumendid on esitamata, siis lähtub kohus hageja viidatud kohtupraktikast, et toimingute tegemisele on mõistlik kulutatud aeg ühe lehelise dokumendi koostamisel 1 tund, mille hulka on arvestatud dokumentidega tutvumise aeg.
23.Kliendiga konsulteerimise, hagiavalduse komplekteerimise ja kohtule esitamise eest peab kohus 2,5 leheküljelise hagiavalduse eest mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ja 30 minutit, 1,5 leheküljelise kirjaliku seisukoha esitamise eest vastavalt hageja arvestusele 1 tunni ning kohtudokumentide vastuvõtmisele 10 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamine kohtupraktika kohaselt tasustamisele ei kuulu. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja esindaja tööaruandes loetletud toimingud read 1 – 13 ning lisaks toimingud ridadel 17-19, 21, 23 ei kajastu kohtutoimikus või ei ole need käsitletavad käesoleva tsiviilasja lahendamisega seotud toimingutena, mistõttu tuleb selles osas jätta õigusabikulu nõue rahuldamata. Järelikult kuulub esindaja õigusabikulude nõue rahuldamisele 3 tunni ja 40 minuti ulatuses summas 440 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku tuleb kostjalt välja mõista 528 eurot.
24.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel hageja kasuks viivis menetluskulult 978 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.