Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
Capital Inkasso OÜ hagi RIITO Ehituse AS-i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RIITO Ehituse AS-i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
442 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Capital Inkasso OÜ (registrikood 11553825), esindaja advokaat Kristiina Urb-Semjonov Kostja (apellant) RIITO Ehituse 11903308), seaduslik esindaja TT
Menetluse liik
AS
(registrikood
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta RIITO Ehituse AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 29.09.2017 otsus muutmata.
2.Jätta rahuldamata hageja poolt 17.11.2017 vastuses apellatsioonkaebusele esitatud vastuväide kohtu tegevusele.
Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja, RIITO Ehituse AS-i kanda.
4.Rahuldada Capital Inkasso OÜ avaldus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-102598
5.Määrata kindlaks Capital Inkasso OÜ menetluskulude (lepingulise esindaja kulud) rahaline suurus ning mõista RIITO Ehituse AS-ilt Capital Inkasso OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 297 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb RIITO Ehituse AS-il tasuda Capital Inkasso OÜ-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Capital Inkasso OÜ (hageja) esitas 10.02.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RIITO Ehituse AS-i (kostja) vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 21.03.2017 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 350 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 24 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Puhas OÜ ja kostja töövõtulepingu, mille kohaselt Puhas OÜ osutas kostjale ehitusjärgset puhastusteenust Merivälja kooli objektil kuupäevadel 26.09.2016, 03.10.2016, 04.10.2016 ja 12.10.2016. Tööde teostamine lepiti kokku nii telefoni kui ka e-kirja teel. Kokku lepiti tunnihinnas 15 eurot, millele lisandub käibemaks ning edasi-tagasi sõit objektile korra kohta 30 eurot, millele lisandub käibemaks. Puhas OÜ esitas 14.10.2016 kostjale arve summas 1380 eurot, millest on tasumata 350 eurot. Puhas OÜ loovutas oma nõude kostja vastu hagejale.
3.2016. a detsembris lubas kostja tasuda tasumata summa kahes jaos. Hageja arvates ei ole kostja arvet tasunud tulenevalt majanduslikust olukorrast. Hageja leiab, et täitmisega hilinemine, millega kostja hinna alandamist põhistab, ei saa VÕS § 112 lgst 1 tulenevalt olla hinna alandamise põhjuseks. Samas ei nõustu hageja kostjaga, et Puhas OÜ ei teostanud töid piisavalt kiiresti. Puudub põhjuslik seos kostjale esitatud leppetrahvi ja Puhas OÜ teenuste osutamise vahel. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudub 350 euro ulatuses nõue kostja vastu. Puhas OÜ poolt arvestatud sõidukulu 120 euro kohta puudus poolte vahel kokkulepe.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-102598 Lisaks ei vasta Puhas OÜ poolt arvestatud töötunnid teostatud töö mahule, nende hulka on ilmselt arvestatud tööpaika ja sealt tagasisõidu aeg hinnanguliselt 8 tundi. Teenuse tellimisel oli kostja huviks tööde kiire teostamine seoses objekti üleandmise kiireloomulisusega. Objekti ei suudetud, sh ka Puhas OÜ poolt teostatud koristustööde venimise tõttu, tähtaegselt üle anda ning kostjale kaasnes sellega leppetrahv. Kostja leiab, et Puhas OÜ vastutab proportsionaalselt tema osavõtul tekkinud kahju eest. Proportsionaalne ja põhjendatud on nõue hageja vastu summas 350 eurot, mis moodustab 1,2 % kostjale määratud leppetrahvi summast. Seega tasaarvestab kostja VÕS § 197 lg 1 ja § 198 alusel hageja nõude summas 350 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 350 eurot. Alternatiivselt alandab kostja hageja poolt kohustuse täitmise eest tasumisele kuuluvat hinda 240 euro võrra. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas hagi 29.09.2017 otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 350 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot, viivise 37 eurot 96 senti ja alates 30.09.2017 viivise protsendina tasumata põhinõudelt (350 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 442 eurot.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus, et Puhas OÜ ja kostja vahel on sõlmitud ehitusjärgse koristuse leping Merivälja kooli objektil. Kohtu hinnangul võttis kostja Puhas OÜ teostatud tööd vastu, sest kostja ise on objekti tellijale üle andnud 03.11.2016 aktiga. Maakohus tuvastas, et kostjale esitati teostatud tööde eest arve summas 1380 eurot (käibemaksuga), millest kostja tasus Puhas OÜ-le 1030 eurot ja tasumata jättis 350 eurot, millise nõude koos viivisenõudega loovutas Puhas OÜ hagejale. Maakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et arvel kajastatud tööde maht ja hind vastab kokkuleppele ja teostatud tööde mahule. Tunnistaja XX ütlustega on tõendatud, et teenuse tunnihind oli 15 eurot (käibemaksuta) ning sõidukulu 30 eurot kord (käibemaksuta). E-kirjavahetusest nähtub, et igakordselt lepiti eraldi kokku, millal saab objektil puhastustöid teostada ning kuna kõik ehitustööd ei olnud lõpetatud, tuli objektile minna puhastama neljal korral 26.09, 03.10, 04.10 ja
12.10.Tunnistaja XX kinnitab, et kajastatud töötunnid on reaalselt kohapeal tehtud puhastusteenuse eest. Seega on maakohtu hinnangul tõendatud, et puhastusteenuse osutamiseks käis Puhas OÜ objektil neljal korral kokku 68,66 tundi.
7.Seoses kostja tasaarvestuse avaldusega leidis maakohus, et kostja väited, et Puhas OÜ ei suutnud vaatamata korduvatele väljakutsetele puhastustöid kostja soovitud ajal teostada ega lõpetada, on paljasõnalised. Esiteks märkis maakohus, et nimetatud väide ei haaku teiste asjas esitatud tõenditega. Ehitustööde teostamise tähtajaks oli 31.08.2016, kuid kostja tellimusel teostas Puhas OÜ objektil puhastustöid septembris ja oktoobris. Tunnistaja XX ütlused haakuvad pooltevahelise kirjavahetusega, millest tulenevalt sõltus puhastusteenuse osutamine ehitustööde valmimisest. Ühtegi pretensiooni ei ole Puhas OÜ-le seoses teenuste osutamisega esitatud. 3(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-102598 E-kirjavahetusest nähtub, et koristusteenus telliti kohe pärast ehitustööde lõppemist ning ühestki tõendist ei nähtu, et Puhas OÜ oleks teenuse osutamisega venitanud või osutanud mittenõuetekohast teenust. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostjal olla nõuet Puhas OÜ vastu, mida saaks tasaarvestada.
8.Hinna alandamise avaldusega seonduvalt selgitas maakohus, et hinna alandamise eelduseks on, et teine lepingupool on lepingut rikkunud ning vastu võetakse mittekohane täitmine. Kuivõrd maakohus tuvastas, et Puhas OÜ ei ole lepingut rikkunud, ei ole kostja seega hinna alandamise eeldusi tõendanud. Lisaks sellele ei ole kostja tõendanud mittekohase täitmise väärtust. Apellatsioonkaebus
9.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
10.Maakohus on arvel kajastatud tööde mahu ja hinna tuvastanud üksnes XX ütluste alusel ning jätnud tähelepanuta kostja seisukohad, mis on esitatud kohtule vastuses hagiavaldusele (punktid 3.3., 3.4.1, 3.4.2). Kostja väited on tõendatud hageja 13.04.2017 esitatud hagiavalduse täiendusele lisatud e-kirjavahetusega. 29.09.2016 e-kiri sisaldab puuduste nimekirja, millest 8 punkti puudutavad otseselt OÜ Puhas poolt õigeaegselt tegemata jäänud töid. 06.10.2016 e-kiri sisaldab samuti 5 punkti, mis käsitlevad OÜ Puhas poolt tegemata koristustöid. 01.11.2016 e-kiri sisaldab OÜ Puhas ühemõttelist keeldumist tööde teostamisest kuni arve maksmiseni, mis ilmselgelt tõendab hageja poolt tööde teostamisega venitamist vastupidiselt maakohtu seisukohale ning ruumide lõpliku üleandmise viibimist Tallinna Haridusametile. Poolte vahel puudus kokkulepe arvete tasumise tähtaja osas. Kostja eeldas mõistlikult, et OÜ Puhas teostab kõik kokku lepitud tööd ja seejärel makstakse teostatud töö eest tasu.
11.Kohtule esitatud muude tõenditega on üheselt tõendatud alus tasaarvestuse avalduse esitamiseks (VÕS §-d 197, 198) või alternatiivselt hinna alandamiseks (VÕS § 112 lgd 1 ja 2). Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ta ei ole tõendanud mittekohase täitmise väärtust. Vastava põhjenduse on kostja esitanud oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele (punktid 3.4.1 ja 3.4.2) summas 240 eurot. Kostja ei saanud konkreetse töö spetsiifikast tulenevalt veelgi detailsemalt määratleda mittekohase täitmise väärtust. VÕS § 112 lg 1 viimase lause kohaselt kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kohus määras kindlaks kohase ja mittekohase väärtuse suhte, kuid jättis sellele hinnangu andmata, lähtudes vääralt üksnes tunnistaja XX ütlusele tuginevast seisukohast, et hageja ei ole lepingut rikkunud.
Vastustaja seisukoht
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-102598
12.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
14.Kolleegiumi hinnangul on maakohus tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates leidnud, et hageja tasunõue Merivälja kooli objekti koristustööde eest on sissenõutavaks muutnud ning hageja tasaarvestusavaldus ja hinna alandamise avaldus on põhjendamatud. Vastavaid järeldusi on maakohus TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Maakohus ei ole kolleegiumi hinnangul eksinud materiaalõiguse (sh VÕS § 108 lg 1, § 635 lg 1, 637 lg 3) kohaldamisel ning apellatsioonkaebuse väited ei võimalda asuda maakohtust erinevale seisukohale.
15.Kostja on kolleegiumi hinnangul esitanud apellatsioonkaebuses mitmeid vastuväiteid, millele ta maakohtu menetluses ei ole tuginenud. Hageja tasunõude sissenõutavuse osas on pooled maakohtu menetluses vaielnud selle üle, kas Puhas OÜ ja kostja vahel oli kokkulepe sõidukulu (30 eurot/kord) osas, samuti osaliselt vaidlusalusel arvel (nr 6771) kajastatud töötundide üle. Kostja kirjalikust hagivastusest (tl 63) ei saa kolleegiumi arvates järeldada kostja tahet vaidlustada hageja väiteid Puhas OÜ ja kostja tasukokkuleppe kohta 15 eurot/tund. Maakohtu menetluses ei ole kostja seadnud kahtluse alla, et Puhas OÜ arvel nr 6771 kajastatud tööd tegi, v.a kaheksa töötunni ulatuses (120 eurot (8*15)). Samuti ei ole kostja maakohtu menetluses väitnud, et Puhas OÜ tehtud koristustöödes esinenuks puudusi. 19.09.2017 maakohtu istungil avaldatust saab järeldada, et Puhas OÜ peamiseks lepingurikkumiseks pidas kostja tähtaja rikkumist (tl 105).
16.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ning TsMS § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. TsMS §-st 652 tulenevalt ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, v.a paragrahvi lõigetes 3 ja 5 sätestatud juhtudel. Eelmärgitut arvestades jätab ringkonnakohus kostja poolt esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väited kaebuse lahendamisel tähelepanuta.
17.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tööde tegemine vaidlusaluse kaheksa tunni ulatuses ja kokkulepe sõidukulu (30 eurot/kord) osas on tõendatud XX ütluste
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-102598 ning lepingu poolte vahel toimunud elektronkirjavahetusega. TsMS 438 lg 1 esimese lause järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2 esimene lause). Tõendeid, millest võiks järeldada XX ütlustele vastupidist, kostja esitanud ei ole. Seetõttu on põhjendamatu kostja etteheited, mille kohaselt on kohus rajanud otsuse ainult tunnistaja XX ütlustele. Kolleegium märgib, et olukorras, kus hageja on enda väite tõendanud, ei saa kostja piirduda pelgalt vastuväitega, vaid peab enda vastuväidet samuti tõendama. Põhjendamatud on apellatsioonkaebuses esitatud väited kostja tõendamata väidete tähelepanuta jätmisest.
18.Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et Puhas OÜ pidi tegema kõik kokku lepitud tööd ja alles seejärel võis nõuda tööde eest tasu. Kostja tugineb Puhas OÜ 01.11.2016 ekirjale (tl 54). Kolleegiumi hinnangul viidatud e-kiri kostja väidetut ei tõenda. Arve nr 6771 esitas Puhas OÜ 26.09, 03.10, 04.10 ja 12.10.2016 tehtud tööde eest. 01.11.2016 e-kirjas esitatud kostja võimalik uus tellimus koristustööde tegemiseks ei puuduta vaidlusalust tasunõuet varem tehtud tööde eest.
19.Ringkonnakohus lisab, et arvel nr 6771 kajastatud tasunõude sissenõutavust kinnitavad ka kostja enda hagivastuse p 3.4 väited, mille kohaselt on ta soovinud nõuet osaliselt tasaarvestada enda väidetava leppetrahvinõudega. Kostja hagivastuses väidetu järgi on kostja seda telefonisuhtluses hageja esindajatele korduvalt selgitanud (tl 63). VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Tingimuslik tasaarvestusavaldus on VÕS § 198 teise lause järgi tühine. Nõuete tasaarvestusele tuginedes kostja kolleegiumi arvates sisuliselt tunnistab hageja õigust 350 euro saamiseks. Kostja väidetest ei nähtu, et kostja oleks tuginenud üksnes nn protsessuaalse tasaarvestusavaldusele, mida ei loeta tingimuslikuks VÕS § 198 teise lause tähenduses (vt ka Riigikohtu 27.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 10).
20.Tööde teostamise tähtaegsuse osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. Samuti nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega, mis puudutavad tasaarvestusavalduse ja hinna alandamise põhjendamatust. Selles osas on kostja apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid kostja väiteid on maakohus vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud ning kolleegium ei pea vajalikuks neile veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses ka muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Kolleegium märgib, et väidetav täitmisega hilinemine ei saaks VÕS § 112 lg-st 1 tulenevalt olla ka õiguslikult hinna alandamise põhjuseks.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-102598
21.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh veel lahendamata taotlused. Hageja on apellatsioonkaebusele 17.11.2017 esitatud vastuses leidnud, et kaebus ei ole võetud õigesti ringkonnakohtu menetlusse. Hageja märgib, et tegemist on TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga ning sellises asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul ei ole maakohus otsuses andnud luba edasikaebamiseks ning hageja hinnangul on apellatsioonkaebus ilmselgelt põhjendamatu. Kolleegium käsitleb ülalmärgitut kui TsMS § 333 lg 1 kohast vastuväidet kohtu tegevusele, mis tuleb lahendada. Ringkonnakohus jätab vastuväide rahuldamata, kuna leiab, et TsMS § 637 lg 21 ei keela ringkonnakohtul TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlemist. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel ei olnud ringkonnakohus praegusel juhul ka veendunud, et maakohus on tõendeid õigesti hinnatud ning et tõendite võimalik ebaõige hindamine lahendit oluliselt mõjutada ei võinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuivõrd maakohus on määranud vaidlustatud kohtuotsuses kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse, määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks ka apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulude rahalise suuruse
24.Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kandnud apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja kulusid kokku 297 eurot (käibemaksuta). Lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud: apellatsioonkaebusega tutvumine, sellele vastuse koostamine (kokku 2,2 tundi). Õigusabi on osutatud hinnaga 135 eurot tund (käibemaksuta). Hageja kinnitusel on kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja on käibemaksukohustuslane.
25.Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-17-102598
26.Kolleegium leiab, et hageja esindaja poolt apellatsioonimenetluse toimingutele kulunud aeg (kokku 2,2 tundi) on asja mahtu ja keerukust ning esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.
27.Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnitasu 135 eurot tund (käibemaksuta) on TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud.
28.Lähtudes ülalmärgitust ja hageja esitatud menetluskulude nimekirjast, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 297 eurot (2,2 tundi * 135 €).
29.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.