Muud › Muud hagiasjad

2-16-111889 Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Hagiavalduse kohaselt on XXXX (kostja) sõiduki numbrimärgiga XXXX vastutav kasutaja alates 01.03.2013. Antud sõidukit pargiti korduvalt Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) opereeritavatele parkimisaladele. Kostja poolt on hagejale tasumata järgmistel kuupäevadel parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded: 06.09.2013, 17.09.2013, 19.09.2014, 26.09.2014, 04.10.2014, 21.04.2015, 22.07.2015, 22.09.2015 ja 28.03.2016. Parkimise eest tasumata jätmisega on tekkinud kostjal 270 euro suurune võlgnevus. Kohtu selgitused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Siiski peab kohus vajalikuks, seoses kostja poolt kohtule esitatud seisukohaga tõendamiskoormise jaotuse osas, täiendavalt selgitada, et kohus on 07.09.2017 telefonivestluses selgitanud kostjale tõendamiskoormist ja juhtinud tähelepanu kostja 26.09.2016 vastuses toodud tõendamiskoormise ekslikule jaotusele lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest. Ühtlasi edastas kohus 07.09.2017 e-kirjaga kostjale asjakohaste Riigikohtu lahendite viited (s.o 26.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, 26.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-16, 26.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 ja 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-68-16). Seejuures on kohus 26.09.2017 telefonivestluses palunud kostjal kohtule teatada, kas kostja jääb tõendamiskoormise osas oma senise seisukoha juurde või muudab (vastavalt 07.09.2017 kohtu e-kirjale) seisukohta. Vaatamata eeltoodule kostja oma seisukohta tõendamiskoormise osas ei muutnud, vaid märkis 03.10.2017 e-kirjas, et viidatud (Riigikohtu) lahenditega rikutakse tema õigusi. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-16-111889 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab käesoleva otsusega hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot. Kohus peab põhjendatuks nimetatud riigilõivu summas 75 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.