Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus YY kanda.
4.Mõista välja YY-lt XX kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 720 eurot.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-14081 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas hagi YY (kostja) vastu ühisvara jagamise ja 45 000 euro nõudes. Hageja soovib hagiavalduses ühisvara jagada järgmiselt: - Ühisomandis asuv korteriomand aadressil XXX, Tallinn, kinnistu registrinumber XXXXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXX, jätta kostja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis, mis võrdub poolele korteriomandi väärtusest ehk summas 97 500 eurot. - Ühisomandis asuv korteriomand aadressil NNN, kinnistu registrinumber NNNNNNN, katastritunnus NNNNNNN jätta hageja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis, mis võrdub poolele korteriomandi kohustuse suurusest ehk summas 60 528,52 eurot. - Tasaarvestada poolte nõuded kattuvas osas ning peale tasaarvestuse tegemist välja mõista kostjalt hageja kasuks lõplik hüvitis summas 46 971,48 eurot.
2.Hageja esitas 03.04.2017 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt soovib hageja ühisvara jagada järgmiselt: - Ühisomandi (aadressil XXX, Tallinn asuva korteriomandi, kinnistu registrinumber XXXXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXX) müügist avalikul enampakkumisel laekunud ja peale võlausaldajate ja kohtutäituri nõuete rahuldamist hoiustatud summa 5213,93 eurot lugeda poolte ühisomandiks, lõpetada poolte ühisomand antud summa suhtes ja jagada mainitud summa poolte vahel võrdsetes osades, so hagejale jääb summa 2606,96 eurot. Kohustada kohtutäitur Elin Vilippust, kelle hoiustamisel on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügist ülejäänud summa, maksta hagejale välja 2606,96 eurot. - Lõpetada poolte ühisomand korteriomandi aadressil NNN, kinnistu registrinumber NNNNNNN, katastritunnus NNNNNNN suhtes, määrata, et jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis, mis võrdub poole korteriomandi väärtusega ehk summas 15 000 eurot, so hagejale väljamõistmiseks kuulub summa 7500 eurot. - Alternatiivse nõudena palub hageja lugeda ühisvara jagatuks 03.12.2012 abieluvara jagamise lepinguga selliselt, et korteriomand aadressil XXX, Tallinn, korteriomand NNN, L OÜ osa ja OÜ E osa koos poolte laenukohustustega AS-i Swedbank ees jäävad kostja ainuomandisse, aga kostja on kohustatud tasuma hagejale hüvitist summas 60000 eurot, millest 15 000 eurot olid tasutud kostja poolt ja lõplikult kuulub sissenõudmisele summa 45 000 eurot.
3.Hageja väitel sõlmiti poolte abielu 16.07.1999. Poolte abielu lahutati 03.12.2012. Hageja ja kostja sõlmisid 03.12.2012 lepingu ühisvara jagamiseks.
4.Hageja väitel soetati abielu kestel järgmine ühisvara: - Korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, kinnistu registrinumber XXXXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXX. - Korteriomand asukohaga NNN, kinnistu registrinumber NNNNNNN, katastritunnus
NNNNNNN.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-14081 - L OÜ osa. - OÜ E osa.
5.Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on poolte ühisvara väärtuseks kokku 215 000 eurot. Abielu kestel tekkisid pooltel järgmised ühiskohustused: - AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepinguga said hageja ja kostja ühiskasutusse laenu, mida kasutati korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, soetamiseks. Käesoleva hagiavalduse esitamise aja seisuga moodustab poolte ühiskohustus AS Swedbank ees tagastamata laenu näol 121 057,03 eurot.
6.Hagiavalduse esitamise päeva seisuga moodustavad poolte ühiskohustused kokku 121 057,03 eurot. Kuna ühisvara väärtuseks on 215 000, siis selle jätmisel kostja ainuomandis kohustub kostja hüvitama hagejale 107 500 eurot. Kuna ühiskohustuste väärtuseks on 121 057,03 eurot, siis selle muutmisel kostja ainukohustuseks kohustub hageja hüvitama kostjale 60 528,52 eurot. Peale poolte tasaarvestamist kattuvas osas on kostja kohustuseks hüvitada hagejale kokku 46 971,48 eurot.
7.Pooled sõlmisid 03.12.2012 lepingu ühisvara jagamiseks. Vastavalt lepingule jäi osalus L OÜ-s ja Osaühingus E kostja lahusvaraks. Vastavalt lepingule kohustus kostja maksma hagejale hüvitisena 60 000 eurot hiljemalt 31.12.2014. 2014.a septembris maksis kostja hagejale 15 000 eurot. Rohkem ei ole kostja hagejale maksnud. Hageja nõudis 2015.a juulis kostjalt ülejäänud summa tasumist, kuid kostja ei ole endiselt summat tasunud. Hageja leiab, et kostja on kohustatud vastavalt poolte vahelisele lepingule ka ülejäänud summa, so 45 000 eurot talle maksma.
8.Menetluse jooksul algatati AS-i Swedbank poolt täitemenetlus, mis oli suunatud hüpoteegi realiseerimiseks selleks, et rahuldada AS-i Swedbank nõuded mõlema menetluspoole vastu. Täitemenetluse käigus müüdi avalikul enampakkumisel korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, kinnistu registrinumber XXXXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXX 145 000 euro eest. Müügist saadud raha arvel rahuldati AS-i Swedbank nõue menetluspoolte vastu, mis tuleneb abielu kestel sõlmitud laenulepingust. AS-le Swedbank läks summa 126 504,55 eurot. 13 281,52 eurot olid peetud kinni kohtutäituri poolt kohtutäituri tasu ja kulude katteks. Kuna ühisomandis olev korteriomand oli müüdud ühiskohustuse katmiseks, siis puudub võimalus käeoleval päeval jagada tegelik laenukohustus. Seega tuleb jagada ühisomandi müümisest saadud rahajääk võrdsetes osades, võttes sellest summast maha ühiskohustuste täitmiseks kasutatud summa. Korteri müügist jäi järele summa 5 213,93 eurot. Pool sellest summast ehk 2606,96 eurot kuuluvad hagejale. Kuna antud summa on hoiustamisel kolmandal isikul (kohtutäituril), siis selleks, et kohtuotsus tunnistataks täidetavaks sundtäitmise korras, tuleb kohustada kolmandat isikut maksta antud summa (2606,96) välja hagejale.
9.Hageja märgib, et esialgselt soovis hageja jätta korteriomand asukohaga NNN, kinnistu registrinumber NNNNNNN, katastritunnus NNNNNNN, hageja ainuomandisse. Kuid lähtudes kostja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest (nt 28.09.2016 täiteasjas 065/2010/4009 kohtutäituri K. Maalman tehtud teatisest täitetoimingu kohta) on antud korteriomandile pööratud nõue täitemenetluse korras. Teatisest tulenevalt on täitedokumendiks Viru Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-10-1541. Tulenevalt antud otsusest on nõue suunatud solidaarselt kostja lahusvaraks oleva juriidilise isiku ja kostja vastu. Otsuse punktist 15 tuleneb selgelt, et kohtuotsusega välja mõistetud nõue ei kuulu hageja ja kostja ühisvara hulka ja antud kohustust tuleb käsitleda lahusvarana. Antud olukord tekkis peale
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-14081 esialgset hagiavalduse esitamist. Antud olukorras leiab hageja, et kõige mõistlikum oleks jätta antud korteriomand kostja ainuomandisse.
10.Kuna hageja taotleb jätta korteri kostja ainuomandisse, siis on kostja kohustatud maksma hagejale hüvitist 50% jagatava vara turuväärtuse ulatuses. Antud vara hindamisel hageja lähtus turuväärtusest 20 000 eurot, kuid kostja ja kohtutäitur leidsid, et vara turuhinnaks peab olema 10 000 eurot. Sellisel juhul lähtub hageja vara turuväärtuse hindamisel keskmisest summast, s.o summast 15 000. Kuna antud vara jääb kostja ainuomandisse, siis kostja peab maksma hagejale hüvitist summas 7500 eurot. 11.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et kostja väide kinnisvara jagamise kokkuleppest on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Kostja väide osade väärtuse kohta ei vasta tõele, kuna kostja lähtub nominaalväärtusest, mis erineb aga turuväärtusest. Kostja ei ole tõendanud, et osade väärtus vastab turuväärtusele. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et osaluse väärtuseks L OÜ-s oli 2508 eurot ja Osaühingus E 2 556 eurot ning 60 000 euro nõudmine osade eest on ebaõiglane. Firmades puudus vara ja neil olid võlgnevused. Samuti leiab kostja, et kompensatsiooni nõudmine summas 60 000 eurot on heade kommete vastane ja seega tühine.
13.Kostja märgib, et hageja lubas loobuda muust ühisvarast, hiljemalt 31.12.2014 ja tagastab kinnisvara dokumendid ja võtmed. Kui kostja oleks kinnisvara saanud enda ainuomandisse oleks kostja tasunud ka hüvitise. Hageja ei ole soovinud enam ühisvara osas notariaalset lepingut sõlmida.
14.Kostja leiab, et ühisvara tuleb jagada. Kostja leiab, et korteriomand asukohaga NNN peaks jääma hageja ainuomandisse. Kostja leiab, et korteriomandi asukohaga NNN väärtus on 10 000 eurot. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Mõistis YY-lt XX kasuks välja 45 000 eurot. Rahuldas XX hagi ühisvaraks oleva kohtutäitur Elin Vilippuse poolt hoiustatud summa 5213,93 euro jagamiseks ja jagas mainitud summa poolte vahel võrdsetes osades, so selliselt, et hagejale kuulub 2606,96 eurot ja kostjale kuulub 2606,96 eurot. Jättis rahuldamata hageja nõude ühisvaraks oleva korteriomandi aadressil NNN jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis, mis võrdub poole korteriomandi väärtusega ehk summas 15 000 eurot, so hagejale väljamõistmiseks kuulub summa 7500 eurot. Jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude lugeda ühisvara jagatuks 03.12.2012 abieluvara jagamise lepinguga selliselt, et korteriomand aadressil XXX, Tallinn, korteriomand NNN, L OÜ osa ja OÜ E osa koos poolte laenukohustustega AS-i Swedbank ees jäävad kostja ainuomandisse, aga kostja on kohustatud tasuma hagejale hüvitist summas 60000 eurot, millest 15 000 eurot olid tasutud kostja poolt ja lõplikult kuulub sissenõudmisele summa 45 000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 75 % ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks tasaarvestuse tulemusel välja 2 475 eurot.
16.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt saab 03.12.2012 Endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu, kokkulepe elatise maksmise kohta ja asjaõiguslepingu punktidest 3.2 ja 3.3 teha järelduse, et pooled pidasid lepingu punktis 3.2 märgitud osade väärtuse all silmas osade nimiväärtust. 03.12.2012 lepingu punkte 3.2 ja 3.3 koos käsitledes, ei saa punktis 3.3 märgitust teha teistsugust järeldust kui, et 60 000 euro suurune kompensatsioon oli ette nähtud osaühingute
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-14081 osade eest. Lepingus puudub igasugune viide sellele, et pooled oleksid 60 000 euro suuruse kompensatsiooni all mõelnud millegi muu, kui osade väärtuse kompenseerimist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest saaks poolte teistsugust tahet järeldada.
17.Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et 60 000 eurot osaühingu osade eest oleks ilmselgelt ebaõiglane ja ei vastaks osade tegelikule väärtusele. Kostja väitel on 60 000 euro suuruse kompensatsiooni puhul tegemist ebaõiglaselt suure kompensatsiooniga arvestades, et osade väärtus kokku oli 5064 eurot. Kohtu hinnangul on pooled kompensatsiooni suuruses omavahel kokku leppinud ja kohtul puudub alus järelduseks, et pooled ei pidanud 60 000 euro suuruse summa puhul silmas osade väärtuse kompenseerimist.
18.Kostja väitel lubas hageja loobuda muust ühisvarast hiljemalt 31.12.2014 ning juhul, kui kostja oleks kinnisvara saanud enda ainuomandisse oleks kostja tasunud ka hüvitise. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 03.12.2012 lepingu alusel 60 000 euro tasumist ja kostjal on kohustus summa tasuda. Kohtu hinnangul ei sisaldu kostja väidetud kokkulepe 03.12.2012 sõlmitud lepingus. Kohus selgitas kostjale eelmenetluses, et kostja peab oma väidet suusõnalise kokkuleppe olemasolu kohta tõendama. Kostja ei ole seda teinud. Seega kohus ei saa kostja väidet suulise kokkuleppe olemasolu kohta tõendatuks lugeda.
19.Kohtul puudub alus järeldada ka seda, et tegemist oleks heade kommete vastase ja seetõttu tühise tehinguga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 03.12.2012 leping oleks sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või oleks vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eelkõige võiks antud juhul selliseks olukorraks olla osade tegeliku väärtuse ja kostjalt nõutava kompensatsiooni ebaõiglaselt suur erinevus. Kohtule on esitatud Osaühingu E 2012.a majandusaasta aruanne (II kd tl 110-123), millest nähtub, et osaühingu osakapitali nimiväärtus on 2556 eurot. Kohtu hinnangul ei saa osaühingu nimiväärtusest otseselt tuletada selle osaühingu tegelikku väärtust. Osaühingu E 2012.a majandusaasta aruandest osaühingu tegelikku väärtust ei nähtu ja nimetatud tõend ei tõenda asjaolu, et osaühingu tegelik väärtus oleks piirdunud 2556 euroga. L OÜ osas ei ole kohtule ühtegi tõendit esitatud.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 03.12.2012 lepingu punkti 3.3. täitmist ja kohus rahuldab hageja nõude tasumata osa ulatuses, so summas 45 000 eurot.
21.Hageja soovib ühisvaraks oleva korteriomandi aadressil NNN jagamist selliselt, et jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis, mis võrdub poole korteriomandi väärtusega ehk summas 15 000 eurot, so hagejale väljamõistmiseks kuulub summa 7500 eurot.
22.Kostja vastas 30.05.2017, et ta ei ole huvitatud korteriomandi asukohaga NNN, omandamisest. Kostja pole nimetatud korteri eest nõus tasuma rohkem kui 2000 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole ühisvara jagamine korteriomandi aadressil NNN osas hageja soovitud viisil võimalik. Hageja ei ole nõudnud ühisvaraks oleva korteri jagamist muul viisil.
23.Seega jätab kohus hageja nõude jagada ühisvaraks oleva korteriomandi aadressil NNN selliselt, et jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis, mis võrdub poole korteriomandi väärtusega ehk summas 15 000 eurot, so hagejale väljamõistmiseks kuulub summa 7500 eurot, rahuldamata.
24.Hageja soovib ühisvaraks oleva kohtutäituri deposiidis hoiustatud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügist saadud raha summas 5213,93 eurot jagamist poolte vahel võrdsetes osades. Kostja pole vastu vaielnud hageja nõudele, kuidas jagada täitemenetluses korteriomandi
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-14081 asukohaga XXX, Tallinn müügist saadud raha 5213,93 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja nõude ühisvaraks oleva 5213,93 euro jagamise osas ja 45 000 euro väljamõistmise osas ning jättis rahuldamata hageja nõude korteriomand NNN jagamise osas, ei saa kohus rahuldada hageja alternatiivset nõuet, mille kohaselt hageja soovis lugeda ühisvara jagatuks 03.12.2012 abieluvara jagamise lepinguga selliselt, et korteriomand aadressil XXX, Tallinn, korteriomand NNN, L OÜ osa ja OÜ E osa koos poolte laenukohustustega AS-i Swedbank ees jäävad kostja ainuomandisse, aga kostja on kohustatud tasuma hagejale hüvitist summas 60000 eurot, millest 15 000 eurot olid tasutud kostja poolt ja lõplikult kuulub sissenõudmisele summa 45 000 eurot.
25.Hageja soovib kohustada kohtutäitur Elin Vilippust, kelle hoiustamisel on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn müügist ülejäänud summa, maksta hagejale välja 2606,96 eurot.
26.Kohus leiab, et hageja taotlus ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või, et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Samas ei saa olla tegemist otsuse täitmise ja korraga, millega kohustataks menetlusosaliseks mitteolevat isikut mingiks teoks. Kohtutäitur Elin Vilippus ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks ja temale kohustusi käesoleva otsusega panna ei saa. TsMS § 445 lg 1 eesmärgiks on poole vastu esitatud nõude rahuldamisel otsuse täitmise korraldamine ja selle lihtsustamine.
27.Kohus märgib, et pooltel on käesoleva otsuse jõustumisel otsuse alusel võimalus nõuda neile kuuluva rahasumma välja maksmist kohtutäiturilt.
Kostja apellatsioonkaebus
28.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse, jättes jõusse kohtuotsuse p-i 2, ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ning saata kohtuasi uueks läbivaatamiseks maakohtule, menetluskulud jätta poolte endi kanda.
29.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole apellant nõus kohtuotsuse p-s 22 toodud järeldusega. Menetluse käigus oli poolte avaldatu järgi osaühingute osade väärtuseks 0 eurot. Hageja ei ole väitnud, et osade väärtus oli suurem nimiväärtusest. Apellant jääb selle juurde, et poolte kokkulepe sõlmiti apellandi jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Apellandi hinnangul on ebaõiglane see, et pooltel ei ole reaalselt vara mida jagada, kuid apellant peab hagejale maksma kompensatsiooni.
30.Apellant ei ole nõus menetluskulude jaotusega. Kuna vaieldi ühisvara jagamise üle ja asja lahendamine toimub mõlema poole huvides, siis oleks menetluskulud pidanud jätma poolte kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluse edasine käik
32.Tallinna ringkonnakohtus toimus kohtuistung 08.02.2018. Kohtuistungil loobus kostja apellatsioonkaebusest osas, milles vaidlustas hagi rahuldamata jätmist, st maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 3, 4, 5. Ringkonnakohtu seisukoht
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-14081
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
34.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt tuvastatu, mille kohaselt leppisid pooled 31.12.2014 lepingu sõlmimisel kokku vaid poolte ühisvaraks olevate äriühingu osade jaotamises ja nende eest hüvitise tasumises on maakohtu poolt põhjalikult motiveeritud. Samuti on ringkonnakohus arvamusel, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole poolte vahel 03.12.2012 sõlmitud kokkulepe ühisvara jagamiseks heade kommetega vastuolus, on veenvalt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS §-st 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele toob ringkonnakohus esile järgmist.
36.TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
37.Seega on TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks käesoleval juhul võlgniku sundolukord ja teiseks tehingu järgi üleantu ja saadu vahekorra oluline ebaproportsionaalsus. TsMS § 230 lgst 1 tulenevalt tuli kostjal, kui tehingu tühisusele tugineda soovival poolel, soorituste väärtuste vahe tõendamiseks näidata esmalt ära, milline on võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahe ja seejärel tooma esile asjaolud ja tõendid, millest saaks järeldada, et kostja tegi tehingu sundolukorras. Riigikohus on leidnud, et tühisusele tuginev pool peab nimetama ja tõendama vähemalt ühe sundolukorda iseloomustava asjaolu ning, et mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või mida ebasoodsamad on tehingu tingimused, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 17. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 9). Maakohtus ei toonud kostja esile tehingu tegemise sundolukorda puudutavaid asjaolusid.
38.Apellatsioonkaebuse väidetest võib aru saada ka nii, et käesoleval juhul ei ole kostja sundolukorda vaja hinnata, sest tehingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti asunud seisukohale, et kuna jagatud äriühingute osade väärtus on tõendamata, siis on tõendamata ka väide, et poolte vahel sõlmitud lepingus on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
39.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus jättis tähelepanuta poolte poolt menetluse käigus avaldatu, mille järgi on 03.12.2012 ühisvara jagamise kokkuleppega jagatud osaühingute osade väärtus 0 eurot. Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu, sest ringkonnakohtu istungil ei osanud kostja viidata hageja omaksvõtule äriühingute osade 0 euro suuruse väärtuse kohta.
40.Kostja osutas, et hageja ei ole väitnud seda, et osaühingute väärtus on suurem kui osaühingu osakapitali väärtus. Ka selle apellatsioonkaebuses esitatud väitega ei saa ringkonnakohus nõustuda, sest poolte vahel oligi maakohtus üheks keskseks vaidlusaluseks
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-14081 küsimuseks, kas kostjale jagamise käigus jäänud äriühingute osade väärtus võrdus nimiväärtusega või oli nende väärtuseks poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud hüvitise summa.
41.Maakohus on pooltele tõendamiskoormise jaotust põhjalikult selgitanud 28.03.2016 menetlusdokumendis (II kd, tlk 40-41). Kostja temal lasuvat väidete tõendamiskoormist täitnud ei ole.
42.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ka menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Käesolevas asjas oli menetluses lepingu täitmise ja ühisvara jagamise nõue. Need menetlused liideti 11.04.2016 määrusega (II kd, tlk 40). Maakohus rahuldas lepingu täitmise nõude täielikult ja ühisvara jagamise nõude osaliselt. Arvestades ka TsMS § 164 lg-s 2 sisalduvat diskretsiooniotsuse võimalust, leiab ringkonnakohus kokkuvõtvalt, et maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on põhjendatud. Menetluskulude jaotus 43.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et tema menetluskulud moodustuvad lepingulise esindaja tasust. Teenust on osutatud 5,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Seega moodustab lepingulise esindaja tasu kokku 792 eurot. 08.02.2018 menetlusdokumendis on hageja esile toonud, et osutatud on õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga, so kokku 720 eurot. Ringkonnakohus lähtub viimasena esitatud menetluskulude nimekirjast. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise aeg kokku 6 tundi nii apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, kui ka istungil esindamiseks kokku summas 720 eurot on mõistliku suurusega ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.