Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-13109
Tsiviilasi
World GN OÜ hagi Osaühing Vilaret vastu 350 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
350 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: World GN OÜ (registrikood 12872828; asukoht Kalevipoja 12-10, 13625 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja: Eduard Tšuiko (isikukood 37901110247; e-post [email protected]) Kostja: Osaühing Vilaret (registrikood 10074689; asukoht Suur-Paala tn 2, 13619 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ; e-post [email protected])
Menetluse liik
kirjalik menetlus
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue World GN OÜ esitas 04.09.2017 hagi Osaühing Vilaret vastu 350 euro saamiseks. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 20.04.2017 suulise müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale kaupa kokku 28 235 euro väärtuses. Lepingu kohaselt vormistas hageja kostjale 20.04.2017 arve nr 170420 summas 28 235 eurot ja märkis maksetähtajaks 2 päeva arvel märgitud kuupäevast. Kostja arvet ei tasunud, rikkudes sellega lepingust tulenevat kohustust. Hageja andis võlgnevuse sissenõudmiseks üle inkassofirmale, kes teavitas kostjat 22.05.2017 võlgnevusest ja määras täiendavaks tasumise tähtajaks 05.06.2017, kuid kostja võlgnevust ei tasunud ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja palub kostjalt välja mõista 350 eurot, kuna hetkel puudub tal võimalus 28 235 euroselt nõudelt riigilõivu tasumiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt ei ole pooled müügilepingut sõlminud. Hagis puuduvad andmed, mis asjaoludel on pooled müügilepingu sõlmimiseni jõudnud, muuhulgas jääb selgusetuks kellelt tuli pakkumine müügilepingu sõlmimiseks, kelle vahel, kus ja millal toimusid lepingueelsed läbirääkimised, kuidas pooled jõudsid hinnakokkuleppeni ning miks kostjale olid vajalikud arves märgitud asjad, mis ei moodusta mingit kogumit ja ei ole kuidagi kostja ettevõtlusega seotud. Kostja põhitegevusalaks on enda kinnisvara üürile andmine. Hagist ei nähtu, kas hageja on kostjale arves märgitud asjad üle andnud või mitte, ja kui on üleandnud, siis millal ja mis asjaoludel üleandmine toimus. Hageja ja kostja vahel oli 01.06.2016 sõlmitud mitteeluruumi üürileping nr 005/16, kus kostja oli üürileandja ja hageja üürnik. Üürilepingu objektiks oli aadressil Suur-Paala 2, teisel korrusel asuv äriruum nr 15, kasutamiseks bürooruumina. Hageja ei täitnud üürilepinguga ettenähtud rahalisi kohustusi; 01.11.2016 seisuga oli hageja põhivõlgnevus kostja ees kokku 2116,36 eurot. 02.11.2016 andis kostja hagejale täiendava tähtaja VÕS § 114 lg 1 kohustuste täitmiseks kuni 10.11.2016. Seisuga 14.11.2016 ei tasunud hageja kostjale üürilepingust tulenevat võlgnevust, mistõttu 14.11.2016 avaldusega ütles kostja hagejaga sõlmitud üürilepingu üles. 14.11.2016 seisuga moodustas hageja võlgnevus (põhivõlg + viivised) kostja ees kokku 5338,16 eurot. Üürilepingu lõpetamise aja seisuga asusid üürilepingu objektis olevas äriruumis hageja vallasasjad, mille kohta kostja koostas nimekirja. Üürileandja pandiõiguse teostamiseks pidas kostja kinni hageja asjad ulatuses, mis oli vajalikud üürilepingust tulenevate kostja nõuete täitmise tagamiseks. Hageja asjade müümiseks korraldas kostja 27.05.2017 pandipidajate enampakkumise keskkonnas www.varad.ee avaliku enampakkumise, millest teavitas ka hagejat 18.04.2017 kirjaga. 27.05.2017 enampakkumine nurjus huviliste puudumiste tõttu. Kostja sai hagejale kuuluvate asjade valduse mitte müügilepingu alusel, vaid üürileandja pandiõiguse teostamisel. Osa kostja valduses olevatest hageja asjadest on tõenäoliselt märgitudki hagiavaldusele lisatud arves nr 170420. Kostja ei ole hageja asju omandanud, vaid hageja asjad on ajutiselt kostja valduses üürilepingust tulenevate kostja nõuete täitmise tagamiseks.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud mitteeluruumi üürileping nr 005/16 (t.lk 38-40 pöördel. Pooltel on vaidlus selles, kas nende vahel on sõlmitud müügileping, mille alusel kostja omandas hageja asjad. Kohus loeb kostja nõudekirja (t.lk 41-42), mitteeluruumi üürilepingu ülesütlemisavaldusega (t.lk 43-44) ja hageja esindaja selgitustega (t.lk 83) tõendatuks asjaolu, et hagejal oli kostja ees mitteeluruumi üürilepingust tulenev võlgnevus. Pooled vaidlevad võlgnevuse suuruse üle. Kohus ei tuvasta käesolevas menetluses poolte üürilepingust tulenevat võlgnevuse suurust. Nimetatud asjaolu ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust, kuna hageja esitas kostja vastu müügilepingust tuleneva nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja väidetel on pooled sõlminud suulise müügilepingu. Kostja leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud mitte müügileping, vaid üürileping ning kostja teostas hageja üürilepingust tuleneva võlgnevuse tõttu kostja asjade kinnipidamisel üürileandja pandiõigust. Seega on müügilepingu peamine sisu kohustus võõrandada kokkulepitud ese tasu eest. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel müügilepingu sõlmimist. Samal ajal puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping ja hagejal oli kostja ees üürilepingust tulenev võlgnevus. VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Riigikohus on 24.11.2011 lahendi nr 3-2-1-109-11 punktis 11 leidnud, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjale müügipakkumuse tegemist ega ka kostja nõustumust. Tõendatud ei ole konkreetsete asjade müümise tahe või hinnakokkulepe. Seega ei ole pooled lepingu olulistes tingimustes jõudnud kokkuleppele. Ainuüksi arve (t.lk 3-4) esitamisega ei saa tõendada müügilepingu olemasolu.
Poolte vahel üürisuhte, mitte müügilepingust tuleneva suhte olemasolu tõendavad ka hageja poolt koostatud kostja asjade nimekiri (t.lk 45-51) ja enampakkumisena kostja asjade müümise teated (t.lk 52-54). Osundatust tulenevalt jätab kohus World GN OÜ hagi Osaühing Vilaret vastu 350 euro saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Taotluse kohaselt on kostja esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 7 tundi ja 17 minutit, hinnaga 110 eurot tund ilma km. Kostja taotluse kohaselt moodustavad hageja õigusabikulud kokku 800,80 eurot ilma km. Kostjale on osutatud õigusabi järgmiselt: 1) 04.09.2017 hagiavaldusega tutvumine ja analüüs, konsultatsioon 2 tundi; 2) 03.10.2017 kostja vastuse koostamine 2 tundi; 3) 09.11.2017 seisukoht hageja 12.10.2017 menetlusdokumendile 1 tundi 30 minutit; 4) ettevalmistus 06.02.2018 kohtuistungiks 1 tund; 5) 06.02.2018 istung 47 minutit. Hagejal kostja menetluskuludele vastuväiteid ei ole (t.lk 83 pöördel). Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud õigusabile on olnud põhjendatud ja vajalikud. Seega on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 7,28 tundi ja arvestades kostja esindaja tunnihinda, tuleb hagejal kostjale hüvitada õigusabikulud summas 800,80 eurot ilma km. Kostja on käibemaksukohustuslane ja seega tuleb menetluskulud hüvitada käibemaksuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.