XX hagi Korteriühistu Nurga 13 20.03.2016 üldkoosoleku ja 16.09.2016 üldkoosoleku päevakorra p-de 1 all vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning registrikande kustutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. oktoobri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: Korteriühistu Nurga 13 (registrikood 80011762), lepinguline esindaja Tamara Vologžanina
Istungi toimumise aeg
13. veebruar 2018, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 18. oktoobri 2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 20.06.2016 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Nurga 13 vastu 20.03.2016 üldkoosoleku otsuse päevakorra p 1 all vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks ja selle alusel tehtud registrikande kustutamiseks. Hageja täpsustas hagi 19.07.2016 ja 28.07.2016 ning esitas alternatiivse nõude 20.03.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1 all vastuvõetud otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
2.05.12.2016 esitas XX hagi Korteriühistu Nurga 13 vastu 16.09.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1 all vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning taotluse hagi liitmiseks menetlusega nr 2-16-9587. Kohus liitis 21.06.2017 määrusega hagid ühte menetlusse menetles nõudeid tsiviilasja nr 2-16-9587 all.
3.Hagiavalduse kohaselt toimus 20.03.2016 kostja üldkoosolek. Üldkoosolekul osales 18 liiget. Kokku on ühistul 34 liiget. Üldkoosoleku päevakorra p 1 all oli ühistu põhikirja muutmine. Selle poolt hääletas 16 liiget. Põhikirja muutmiseks oli vaja 18 liikme poolthäält. Seega üldkoosolek põhikirja muuta ei otsustanud. Koosoleku protokolli ei koostatud, vaid täideti lahtreid juba eelnevalt valmistrükitud blanketil. Põhikirja muutmine kanti 22.04.2016 registrisse.
4.Kostja 16.09.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1 kohta tehtud otsusega kinnitati 20.03.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1. Protokollis kohalviibinute hulka märgitud VK koosolekul ei osalenud. Protokolli kohaselt oli 15 liiget esindatud volitustega, mida ei ole protokollile lisatud. Kostja juhatus ei ole hagejale volikirju esitanud. Üldkoosolekul viibis 7 ühistu liiget ja 2 juriidilisest isikust liikme seaduslikku esindajat ning esitati 6 volitust. Põhikirja muutmiseks oli vaja 18 liikme poolthäält. Seega on otsuse vastuvõtmisel rikutud põhikirjas ettenähtud korda. Üldkoosolek kutsuti kokku otsuse kinnitamiseks, mida ei ole kunagi tehtud. Volikirja andjaile ei olnud päevakorrast väljaloetav koosolekul otsustamisele tulev küsimus. Kirjalike volikirjade puudumisel ei saa arvestada nende liikmete tahtega põhikirja muuta ja lugeda nende hääli poolthäälteks. Kostja vastuväited
5.Kostja leidis, et hagi on alusetu ja palus jätta selle läbi vaatamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
6.Hagiavaldustest ei selgu, milliseid hageja õigusi rikuti kostja 20.03.2016 ja 16.09.2016 üldkoosolekul otsustega, milliste õiguste kaitseks hagi esitati ega see, milles seisneb üldkoosoleku otsuste tühisus või kehtetus. Tegemist on üksteist välistavate nõuetega, mille õiguslikud alused on erinevad. Samuti ei ole selge, milliseid asjaolusid soovib hageja milliste tõenditega tõendada. Hagiavaldused ei vasta seaduse nõuetele ja hagid tuleb jätta läbi vaatamata. Hagide rahuldamiseks puudub alus ka siis, kui eeldada hageja esitatud faktiväidete õigsust.
7.Hagi 20.03.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks võib olla aegunud ja on esitatud korteriühistu tegevuse takistamiseks. Hagejale ei meeldinud, et korteriomanikud otsustasid 20.03.2016 üldkoosolekul lõpetada lepingud hageja äriühinguga.
8.Kostja 20.03.2016 üldkoosolek oli korduv üldkoosolek, mis võib võtta otsuseid vastu sõltumata kohalviibivate korteriühistu liikmete arvust. Üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Kuna üle poole koosolekul viibinud liikmetest hääletas üldkoosoleku päevakorra p 1 poolt, siis otsustati põhikirja muutmine üldkoosolekul viibinud korteriühistu liikmete häälteenamusega. Otsus on seaduslik ja vastab põhikirja nõuetele.
9.Kostja 16.09.2016 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ei rikutud seadust ega korteriühistu põhikirja. Kohal viibis 24 liiget, seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Esindajate volitused vastavad põhikirja nõuetele. VK koosolekul ei viibinud, kuid osales LK, kes on samuti korteri nr 31 kaasomanik. Seega on hageja väited vastavatest rikkumistest alusetud ja välja mõeldud. Otsuse poolt hääletas üle poole kohalolevatest liikmetest. Lisaks ei vasta 16.09.2016 otsuse tühisuse tuvastamise hagi vorminõuetele ja hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil millele riik peaks andma õiguskaitset, kuna hagi on esitatud isiklike suhete klaarimiseks kostja juhatuste liikmetega. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus jättis rahuldamata kostja taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks, jättis hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Korteriomanikul on õigus nõuda, et korteriühistu juhtimine ja otsuse vastuvõtmine ühistus toimuks vastavalt seadustele ja ühistu põhikirjale. Seega, kui korteriomanik leiab, et korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsus on tühine või kehtetuks tunnistatav, siis on tal õigus esitada kohtusse vastav hagi. Hagi läbi vaatamata jätmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 järgi puudub alus.
12.Kostja kordusüldkoosolek toimus 20.03.2016, mille päevakorrapunkti 1 all otsustati kostja põhikirja muutmine. Selle otsuse tegemisel rikuti korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg-s 1 sätestatud vajaliku häälteenamuse nõuet. Põhikirja muutmise poolt oli 16 liiget, vastu 1 ja erapooletu 1 liige. Kostja liikmete häälte üldarv on 34. Kostja põhikirja muutmise poolt oleks pidanud hääletama seega vähemalt 18 liiget. Asjakohane ei ole kostja vastuväide, et tegemist oli korduva üldkoosolekuga, mis võis vastu võtta otsuseid sõltumata kohalviibivate korteriühistu liikmete arvust.
13.Juhul, kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid, siis on ühistu liikmel õigus esitada otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata 20.03.2016 üldkoosoleku otsuse punkti 1 tühisuse tuvastamiseks.
14.Üldkoosoleku protokoll tehti kõikidele liikmetele teatavaks 21.03.2016. Hagiavaldus esitati kohtule 20.06.2016. Seega ei esitatud hagi tähtaega ületades ning hageja nõue ei ole aegunud.
15.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud vastavat hagi.
16.Kostja uus üldkoosolek toimus 16.09.2016, mille päevakorrapunki 1 all on otsustatud üldkoosoleku 20.03.2016 otsuse „põhikirja muutmisest“ kinnitamine. Protokollist nähtuvalt oli otsuse kinnitamise poolt 18 liiget, vastu 5 liiget ja erapooletuid ei olnud. Hageja on esitanud hagi ka nimetatud otsuse p 1 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ei toonud välja MTÜS §-s 241 sätestatud otsuse tühisuse aluseid. Kohus leidis, et 16.09.2016 otsuse p 1 ei ole tühine.
17.MTÜS § 24 lg 4 kohaselt saab otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kostja 16.09.2016 üldkoosoleku protokolli lisast 1 nähtub osavõtjate nimekiri. Hageja osales üldkoosolekul isiklikult. Hageja ei esitanud vastuväiteid ja ta ei saa nõuda nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist. Hagi 16.09.2016 päevakorra punkti 1 tühisuse tuvastamiseks ning alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna 16.09.2016 otsus on kehtiv, siis ei saa hageja nõuda ka korteriühistu 20.03.2016 otsuse kehtetuks tunnistamist ja hagi korteriühistu 20.03.2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks jääb rahuldamata.
18.Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et 20.03.2016 otsus on kehtiv, siis ei ole põhjendatud ka registrikande kustutamise nõue ning hagi jääb ka selles osas rahuldamata. Apellatsioonkaebus
19.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Kohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, hinnanud tõendeid valesti või jätnud nendele hinnangu andmata. Tõendite õige hindamise korral oleks tulnud hagi rahuldada.
21.KÜS § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel on õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Selleks ei pea otsuse tegemisel osalema. Kaebeõiguse meelevaldne piiramine jätab liikmete vara kaitseta, sest lihtliikmel puudub reeglina võimalus kontrollida, mida protokolli kirja pannakse ja kuidas koosoleku käiku kajastatakse. KÜS on MTÜS suhtes eriseaduseks ja KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud kaebeõigus erinormiks MTÜS § 24 lg 3 suhtes. Kohus on otsuse põhjendustes viidanud MTÜS § 24 valele lõikele.
22.16.09.2016 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli põhikirja muutmise vastu viis inimest, sh hageja. Vastuhääletamine on sisult vastuväite esitamine. Koosolekul viibis 9 ühistu liiget, kellest 2 olid juriidiliste isikute seaduslikud esindajad, kuigi esindusõigust tõendavaid dokumente ei esitatud ja esitati 6 volikirja. Kostja on menetluses esitanud erinevaid väiteid koosolekul toimunu ja tegelikult kohal viibinud isikute ning nende esindusõiguse kohta. Üldkoosoleku protokoll ei kajasta koosoleku tegelikku käiku ega seda, kes kohal viibisid. Koosoleku protokoll päevakorrapunkti 3 kohta ei kajasta midagi, kuigi tegu oli ühistule olulise nõude arutamisega. Volikirjade arv ja osalejate nimekiri ei ole kooskõlas protokollis kajastatud häälte arvuga. Koosoleku ajaline kestvus ja käik ei ole vastavuses. Protokoll ei kajasta adekvaatselt koosoleku olulisi asjaolusid ja vastuvõetud otsuseid, mistõttu sellele ei saa tugineda kohtulahendi tegemisel. See ei ole ilmselt sama protokoll, mis koostati koosolekul. Kohus ei ole protokolli tõendina analüüsinud ega soovinud asja sisuliselt lahendada, vaid on otsinud formaalse põhjuse, et jätta hagi rahuldamata.
23.Kuna koosolekul viibinutest hääletas 5 põhikirja muutmise vastu, siis on põhikirja muutmise otsus seadusega vastuolus. Tagantjärele allkirjade kogumine ei asenda ühistu üldkoosoleku otsust.
24.Korteriühistu liikmel ei ole võimalik oma õigusi kaitsta, kui kohus aktsepteerib üldkoosoleku otsuseid, mis on tehtud asjasse mittepuutuvate isikute poolt ja protokolli alusel, kust ei nähtu, kes hääletamisel osales ja mis alusel. Kohus ei tuginenud korteriühistuseadusele. Kohus soodustab korteriomanikele kahjulike otsuste tegemist.
25.Kuigi kohus on otsuses leidnud, et häälte üldarvu ebapiisavuse tõttu ei ole 20.03.2016 otsus tühine, vaid kehtetuks tunnistatav, ei ole kohus hageja alternatiivse nõude alusel otsust kehtetuks tunnistanud. Kohus oleks pidanud seda tegema, kuna vastav nõue oli esitatud ja vastuolu seadusega tuvastatud. Ka 16.09.2017 üldkoosoleku otsus on vaidlustatud põhjusel, et KÜS § 4 lg-s 1 sätestatud nõue oli täitmata. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti ka sellega, et päevakorrast ei olnud punkt 1 väljaloetav. Kohus ei analüüsinud seda väidet ega hinnanud tõendeid.
26.Menetluskulude apellandi kanda jätmine on ebaõiglane, kuna kostjat esindab haldusfirma, kes peab olema võimeline selliseid vaidlusi pidama tavapäraste tööülesannete raames. Õigusbüroo palkamine oli ebavajalik ja ebaproportsionaalne. Ühistu juhatus on tekitanud ühistu liikmetele teadlikult kahju. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
29.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kohus ei soovinud asja sisuliselt lahendada, vaid otsis formaalse põhjuse, et jätta hagi rahuldamata. Kohus lähtus otsuse tegemisel seadusest, mitte formaalsetest põhjustest.
31.Hageja leiab ebaõigesti, nagu ei saaks MTÜS § 24 käesoleva asja lahendamisel kohaldada, sest korteriühistu liikme õigust vaidlustada üldkoosoleku otsust reguleerib KÜS § 13 lg 3 kui erinorm. Hageja jätab tähelepanuta, et KÜS § 1 lg-s 2 sätestatu kohaselt rakendatakse selles seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes MTÜS sätteid.
32.Maakohus leidis õigesti, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused põhikirja muutmise kohta ei ole tühised MTÜS §-s 241 sätestatud aluste puudumise tõttu. Juhul, kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud KÜS § 4 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt peab põhikirja muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 järgi õigus pöörduda ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega (vt nt lahendeid nr 3-2-1-16-13, p 12, nr 3-2-1-75-15, p 14).
33.MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei saa nõuda 16.09.2016 üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamist, sest ta osales koosolekul, kuid ei lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele. Selline seisukoht on kooskõlas MTÜS § 24 lg-ga 3, mille teise lause kohaselt võib otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma
vastuväite otsusele. Viidatud sätet on korteriühistu liikmete suhtes korduvalt kohaldanud ka Riigikohus (vt lahendeid nr 3-2-1-16-13, p 16, nr 3-2-1-75-15, p 14). Asjaolu, et maakohus tsiteeris MTÜS § 24 lg 3 sõnastust, kuid märkis otsuses ekslikult, et tegemist on MTÜS § 24 lg-s 4 sätestatuga, on ilmselge trükiviga, mitte seaduse ebaõige kohaldamine.
34.Kuna hageja ei saa nõuda 16.09.2016 üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamist, jätab ringkonnakohus vastamata apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, miks on hageja arvates eelnimetatud otsus seadusega vastuolus.
35.MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei saa mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on seadusega vastuolus olnud otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitatud otsuse kehtetuks tunnistamise hagi. Kui vaidlustatud on ka kinnitav otsus, ei välista sellise hagi esitamine siiski kinnitamise toimet juhul, kui hagi (kinnitava otsuse vaidlustamise kohta) jääb rahuldamata. Üksnes hagi esitamine ei saa muuta kinnitamise toimet olematuks. Seda saab teha vaid edukas hagi ehk selline hagi, millega uus otsus tunnistatakse kehtetuks või tuvastatakse selle tühisus ( vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-99-14, p 14). Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole 16.09.2017 otsuse p 1 tühine ja see on kehtiv. Kuna hagejal ei ole õigust nõuda selle kehtetuks tunnistamist, on hagi on selles osas edutu. Seega ei saa hageja MTÜS § 24 lg 2 järgi nõuda ka 20.03.2016 üldkoosoleku otsuse p 1 kehtetuks tunnistamist.
36.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et 16.09.2017 üldkoosoleku päevakorrast ei olnud p 1 väljaloetav, märgib ringkonnakohus, et see ei vasta tõele. Päevakorra p 1 all on märgitud „Üldkoosoleku 20.03.2016 otsuse „põhikirja muutmisest“ kinnitamine“ (I kd lk 131). Seega on päevakorra p 1 sisu väljendatud selgelt. Kui hageja peab oma väidet esitades silmas üldkoosoleku kutses märgitud päevakorda, siis ta oleks pidanud tõendama, et kutses ja üldkoosoleku protokollis oli päevakorra p 1 erinevas sõnastuses. Hageja seda ei teinud.
37.Riigikohus on leidnud, et kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis on täidetud MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus, st saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-9914, p 13).
38.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotamise osas. Kuna otsus tehti hageja kahjuks, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti hageja kanda. Selline otsustus ei ole ebaõiglane, nagu hageja leiab.
39.TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi võib esindajaks olla ka isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt magistrikraadi. Ka korteriühistul on õigus võtta endale esindajaks õigusteadmistega isik ja tähtsust ei ole sellel, kas ühistul on lepingulised suhted haldusfirmaga või mitte.
40.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Indrek Parrest
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.