Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

05.12.2016 esitas hageja hagiavalduse kostja 16.09.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1 otsuse tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-16-18286). Hagiavalduse kohaselt toimus 16.09.2016 korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorra p 1 oli eelmise üldkoosoleku 20.03.2016 otsuse „põhikirja muutmisest“ kinnitamine. Kostja juhatuse liikme E.W poolt koostatud 16.09.2016 toimunud üldkoosoleku protokollile on lisatud osavõtjate nimekiri 23+1 ühistu liiget, kellest protokolli kohaselt 15 (60%) olid esindatud volitustega, millest 5 volitust oli antud E.W-le endale. Protokollis kohalviibinute hulka märgitud Vladimir Katskov koosolekul ei osalenud. Nii MTÜS § 21 lg 5 kui ka kostja põhikiri 3.2 nõuab kirjalikku volitust, mis peavad olema lisatud protokollile. Kõik 15 volitust protokolli lisana puuduvad. Koos hagejaga viibis 16.09.2016 toimunud üldkoosolekul hääletamise ajal kokku 7 korteriühistu liiget ja 2 juriidilisest isikust liikme seaduslikku esindajat ning esitati 6 volitust. Vähem kui 18 liikmega koosolekul ei ole korteriühistu põhikirja kohaselt otsustusvõimet põhikirja muutmiseks ja tuleks korraldada korduv koosolek. Põhikirja p 6.7 järgi on põhikirja muutmise otsus vastuvõetud kui selle poolt hääletas rohkem kui pool häälte üldarvust, st et põhikirja muutmiseks on 34st ühistu liikmest vaja vähemalt 18 liikme poolthäält. Seega on ka 16.09.2016 otsuse vastuvõtmisel rikutud otsuse vastuvõtmiseks korteriühistu põhikirjas ettenähtud korda ja selline otsus on vastavalt TsÜS § 38 lg 2 tühine. 16.09.2016 üldkoosoleku ei korraldatud mitte päevakorraga põhikirja kindla punkti muutmiseks vaid sellise otsuse kinnitamiseks, mida pole kunagi tehtud. Kostja vastus Kostja hagisid õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Hagist ei selgu, milliseid hageja õigusi on rikutud 20.03.2016 kostja üldkoosolekul põhikirja p 6.7 muutmisega ja milliste enda õiguste kaitseks hageja esitas hagi kohtusse. Samuti ei selgu hagiavaldusest, milles seisneb üldkoosoleku otsuse tühisus või kehtetus. Kuna hagi alusena esitatud asjaolude alusel esitatud nõuded välistavad üksteist ja nende põhistus ei ole selge, siis hagi ei kuulu rahuldamisele ja tuleb jätta läbi vaatamata. Samuti märgib kostja, et hagi võib olla aegunud. Korteriühistu 20.03.2016 korduva üldkoosoleku protokoll oli kõikidele liikmetele teatavaks tehtud 21.03.2016. Seega kui hagi oli esitatud hageja poolt kohtusse peale KÜS § 13 lg 3 ettenähtud tähtaega, siis palub kostja kohaldada aegumist. Kostja 20.03.2016 korduva üldkoosoleku päevakorra p 1 otsus ei riku hageja õigusi ja on ilmne, et hagi on esitatud hageja poolt korteriühistu normaalse tegevus takistamiseks. Hageja on takistanud korteriühistu poolt talle isiklikult mittekasulike lepingute sõlmimist, kuna käesoleva ajani on hageja üheaegselt nii korteriühistu liikmeks, kui ka korteriühistu juhatuse liikmeks ning korteriühistule haldus- ja hooldusteenuseid ning raamatupidamisteenuseid osutava äriühingu OÜ Nittin Haldus ainuosanikuna ja juhatuse liikmena. Hagejale ei meeldinud kui korteriühistu korteriomanikud otsustasid 20.03.2016 üldkoosolekul lõpetada kõik lepingud hageja isikliku äriühinguga OÜ Nittin Haldus. Korteriühistu 20.03.2016 korduval üldkoosoleku päevakorra p 1 otsuse vastuvõtmisel ei olnud rikutud seadust ega korteriühistu põhikirja. Kohal viibis 18 korteriühistu liiget 34st. Tegemist oli

korduva üldkoosolekuga, mis võib vastu võtta otsuseid sõltumata kohalviibivate korteriühistu liikmete arvust (korteriühistu põhikirja p 6.5). Seega üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Korteriühistu põhikirja p 6.7 tuleb käsitleda tervikuna, mitte ainult viimase lause osas. Põhikirja p 6.7 sätetest tuleneb üheselt, et üldkoosolekul otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolt ning põhikirja muutmise puhul nähakse ette, et kui üle poole koosolekul viibivate liikmete üldarvust hääletab põhikirja muutmise eest, siis otsus on vastu võetud. Nagu hageja ise märkis hagis 20.03.20916 korduval üldkoosolekul viibis 18 korteriühistu liiget ning 16 neist hääletasid üldkoosoleku päevakorra p 1 poolt. Samuti on kostja seisukohal, et korteriühistu 16.09.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1 otsuse vastuvõtmisel ei olnud rikutud seadust ega korteriühistu põhikirja. Kohal viibis 24 korteriühistu liiget 34st. Seega üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Korteriühistu põhikirja p 3.1 p 2 kohaselt korteriühistu liikmel on õigus hääleõigusega osa võtta ühistu üldkoosolekutest isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks saab olla ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Kõik need nõuded olid 16.09.2016 koosolekul järgitud ning esindajate volitused vastavad eelmärgitud põhikirja nõuetele. Vladimir Katsikov ei viibinud 16.09.2016 koosolekul, kuid 16.09.2016 koosolekul osales isiklikult Ljudmila Katskova, kes samuti on korteri nr 31 kaasomanik ja kes enne koosoleku algust pani oma allkirja koosolekul osalenud isikute nimekirja. Korteriühistu põhikirja p 6.7 sätetest tuleneb, et üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolt ning põhikirja muutmise puhul nähakse ette, et kui üle poole koosolekul viibivate liikmete üldarvust hääletab põhikirja muutmise eest, siis on otsus vastu võetud. Menetluse käik 21.06.2017 määrusega liitis kohus tsiviilasja nr 2-16-18286 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-169587 ja andis teada, et menetleb esitatud nõudeid tsiviilasjana nr 2-16-9587 (kd I lk 188). Kohtu põhjendused

3) Hageja: seda otsust ei võetud vastu. Esitati 10 volitust korteriomanike esindamiseks ja umbes 8 volitust ma nendest ei näinud. Miks te ei esitanud neid kohtule? ParandusKa 16.09.16 otsust ei võetud vastu. Kohal viibis 10 ühistu liiget ja esitati volitusi korteriomanike esindamiseks ja 8 volitust ma nendest ei näinud. Miks te ei esitanud neid kohtule. Kostja vastuväiteid protokolli parandamise taotlusele ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et hageja protokolli parandamise taotlus ei ole põhjendatud. Protokoll kajastab kohtu hinnangul õigesti istungi käiku ning protokollis on istungil väljendatut kajastatud piisavas ulatuses. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et parandustaotluses märgitud avalduse on esitanud hageja, mitte kostja ning nimetatud parandus ei ole kohtu hinnangul seega oluline asja lahendamise ning võimaliku edasikaebamise seisukohalt. Seega jätab kohus hageja protokolli parandamise taotluse rahuldamata. 2.2 11.08.2016 ning 20.02.2017 on kostja esitanud taotlused hagiavalduste läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kostja on leidnud, et hagiavaldused ei vasta vorminõuetele ning kostja arvates on ilmne, et hagi on esitatud hageja poolt oma isiklike suhete klaarimiseks korteriühistu teiste juhatuse liikmetega oma liikme õiguste kaitseks. Kostjaks on aga korteriühistu mitte juhatuse liikmed. TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja hagi esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus selgitab, et korteriomanikul on õigus nõuda, et korteriühistu juhtimine ja otsuse vastuvõtmine ühistus toimuks vastavalt seadustele ja ühistu põhikirjale. Seega, kui korteriomanik leiab, et korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsus on tühine või kehtetuks tunnistatav, siis on tal õigus esitada kohtusse vastav hagi ning käesoleval juhul puudub alus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kohus selgitab täiendavalt, et saab anda hinnangu hageja poolt väljatoodud asjaoludele asja sisulisel hindamisel.

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja liikmete häälte üldarv on 34. Tulenevalt KÜS § 4 lg 1 teises lauses ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamuse nõudest oleks pidanud kostja põhikirja muutmise poolt hääletama seega vähemalt 18 liiget. Otsuse poolt anti aga 16 häält (kd I lk 7). Eeltoodust nähtuvalt rikuti kostja põhikirja muutmise otsuse tegemisel KÜS § 4 lg 1 teises lauses sätestatut. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja vastuväide, et tegemist oli korduva üldkoosolekuga, mis võis vastu võtta otsuseid sõltumata kohalviibivate korteriühistu liikmete arvust (korteriühistu põhikirja p 6.5). MTÜS § 7 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja säte on vastuolus seadusega, seaduses sätestatut. Kohus selgitab, et KÜS §-s 4 lg 1 märgitud nõude rikkumine ei too kaasa aga korteriühistu üldkoosoleku päevakorra p 1 otsuse tühisust kuna nimetatud rikkumise puhul ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu. Häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Juhul, kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid, siis on ühistu liikmel õigus esitada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tingimustel otsuse kehtetuks tunnistamise nõue (vt kohtu selgituste osas ka Riigikohtu lahend 3-2-1-16-13 p 12). Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et korteriühistu 20.03.2016 üldkoosoleku otsuse p 1 ei ole tühine ning hageja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. 4.2 Järgnevalt hindab kohus hageja alternatiivset nõuet kostja 20.03.2016 üldkoosoleku päevakorra p 1 kehtetuks tunnistamiseks. KÜS § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus korteriühistu korduv üldkoosolek 20.03.2016 (kd I lk 7). Kostja on kinnitanud, et üldkoosoleku protokoll oli kõikidele liikmetele teatavaks tehtud 21.03.2016 (kd I lk 49 p 2). Hagiavaldus on esitatud kohtule 20.06.2016. Seega ei ole hageja esitanud hagi kohtusse KÜS § 13 lg 3 ettenähtud tähtaega ületades ning hageja nõue ei ole aegunud. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 2 järgi ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud vastavat hagi. Käesoleval juhul on 16.09.2016 toimunud korteriühistu uus üldkoosolek, mille päevakorra p 1 all on otsustatud üldkoosoleku 20.03.2016 otsuse „põhikirja muutmisest“ kinnitamine (kd I lk 83). Hageja on esitanud hagi ka nimetatud otsuse p 1 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-16-18286, mis on liidetud käesoleva tsiviilasjaga).

Kohus selgitab, et kui vaidlustatud on ka kinnitav otsus, ei välista sellise hagi esitamine kinnitamise toimet juhul, kui hagi kinnitava otsuse vaidlustamise kohta jääb rahuldamata. Kuna käesoleval juhul on üldkoosolek 20.03.2016 vaidlusaluse otsuse uue 16.09.2016 otsusega kinnitanud ning hageja on esitanud kohtule hagi ka 16.09.2016 otsuse p 1 tühisuse tuvastamiseks ning alterantiivselt kehtetuks tunnistamiseks, siis tuleb kohtul 20.03.2016 otsuse kehtetuks tunnistamisel hinnata esmalt, kas 16.09.2016 otsuse p 1 võib olla tühine või kehtetuks tunnistatav. 4.2.1

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus kostja korteriomanike üldkoosolek 16.09.2016, mille päevakorra punkti 1 all otsustati üldkoosoleku 20.03.2016 otsuse „põhikirja muutmisest“ kinnitamine (üldkoosoleku protokoll kd I lk 131). Protokollist nähtuvalt oli otsuse kinnitamise poolt 18 liiget, vastu 5 liiget ja erapooletuid ei olnud. 05.12.2016 esitatud hagiavalduses palub hageja nimetatud otsuse tühisuse tuvastamist ning alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Hageja on tuginenud sellele, et 16.09.2016 üldkoosolekut ei korraldatud mitte päevakorraga põhikirja kindla punkti muutmiseks vaid sellise otsuse kinnitamiseks, mida pole kunagi tehtud. Samuti on hageja hinnangul ka 16.09.2016 otsuse vastuvõtmisel rikutud otsuse vastuvõtmiseks korteriühistu põhikirjas ettenähtud korda ja selline otsus on vastavalt TsÜS § 38 lg 2 alusel tühine. Üldkoosoleku otsuse tühisuse alused on sätestatud MTÜS §-s 241. Kohus selgitab, et hageja poolt väljatoodud alused ei saa olla mitte tühisuse tuvastamise aluseks vaid otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks tulenevalt MTÜS §-st 24 lg 1 (vt selles osas ka kohtu põhjendusi otsuse punktis 4.1). MTÜS §-s 24 1 märgitud aluseid ei ole hageja hagis välja toonud. Seega leiab kohus, et 16.09.2016 otsuse p 1 ei ole tühine.

4.2.2

Hageja on palunud alternatiivselt 16.09.2016 otsuse päevakorra 1 kehtetuks tunnistamist. MTÜS § 24 lg 4 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohus selgitab, et nimetatud vastuväite esitamise eesmärgiks on tagada üldkoosolekul osalenud liikmele, kes otsusega ei nõustu, hilisem võimalus esitada üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue. Seega saab MTÜS § 24 lg 4 kohaselt otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (vt selles osas ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-16-13 p 16 ning 3-2-1-75-15 p 14). Korteriühistu XXX korteriomanike 16.09.2016 üldkoosoleku protokolli lisast 1 nähtub osavõtjate nimekiri (kd I lk 155). Nimekirja kohaselt on hageja osalenud

üldkoosolekul isiklikult. Protokollist ei nähtu, et hageja oleks esitanud üldkoosolekul vastuväiteid (protokoll kd I lk 131-132). Ka hageja ise ei ole oma hagiavalduses tuginenud sellele, et ta oleks üldkoosolekul vastuväiteid esitanud. Seega ei saa hageja nõuda nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist ning kohtul puudub vajadus eraldi hinnata hageja poolt väljatoodud võimalikke otsuse p 1 kehtetuks tunnistamise aluseid. 4.2.3

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi 16.09.2016 päevakorra punkti 1 tühisuse tuvastamiseks ning alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kuna 16.09.2016 otsus, millega kinnitati üldkoosoleku 20.03.2016 otsuse „põhikirja muutmisest“ kinnitamine on kehtiv, siis ei saa hageja nõuda ka korteriühistu 20.03.2016 otsuse kehtetuks tunnistamist tulenevalt MTÜS §-st 24 lg 2 ning kohus jätab ka hageja hagi korteriühistu 20.03.2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.