Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 26. veebruar 2018, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-128017
Tsiviilasi
B2 KAPITAL SIA hagi Viktor Kazanini vastu kohustuse täitmiseks
Tsiviilasja hind
621,85 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja B2 KAPITAL SIA (rg-kood 40103645131, asukoht Skanstes iela 50, LV-1013 Riga, Latvia), avaldaja lepinguline esindaja Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, asukoht Pirita tee 20, Tallinn, 10127 Harju maakond, epost [email protected]). Kostja Viktor Kazanin (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, avaldusel märgitud aadress xxxxx xxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista Viktor Kazaninilt võlgnevus 588,83 eurot ja viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 412,75 eurot alates 03.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni B2 KAPITAL SIA kasuks. Menetluskulud jätta Viktor Kazanini kanda. Välja mõista Viktor Kazaninilt riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 160 eurot B2 KAPITAL SIA kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Viktor Kazanin võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 412,75 eurot, leppetrahv summas 113,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 17,28 eurot, sissenõudmiskulu 44,99 eurot ja viivis põhinõudelt alates 03.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas. Samuti palub hageja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõiv 125, õigusabikulud maksekäsi kiirmenetluses summas 120 eurot, õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 14 eurot. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 23.02.2018. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5
euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 125 eurot ja õigusabikuludest 160 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.