Metro Kinnisvara OÜ hagi Xxxxvastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks 75 000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Hageja Metro Kinnisvara OÜ (registrikood 10479724) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak (Kais, Pihlak & Partnerid Advokaadibüroo, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja advokaat Kalev Pihlak Kostja Xxxx(Isikukood xxxx) Kostja esindaja: Xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Hageja Metro Kinnisvara OÜ ja Xxxxsõlmisid 19.07.2016 käenduslepingu. Lepingu alusel kohustus kostja vastutama oma abikaasa, Xxxx kõigi kohustuste eest hageja ees 85 000 euro
(7)
ulatuses. Hageja ja Xxxx allkirjastasid 19.07.2016 dokumendi pealkirjaga „Laenuleping I”. Xxxx tunnistab sellega hageja poolt perioodil oktoober 2015 kuni märts 2016 talle 75 000 euro laenamise tingimusi. Hageja teada kasutati laenatud 75 000 eurot kostja ja Xxxx ühise pere huvides, mis eelduslikult ajendas kostja käendusega nõustuma.
2.Käenduslepingu punktide 4.6 ja 4.7 ning VÕS § 149 lg 2 alusel vastutab kostja Xxxx kohustuste eest hageja ees ka juhul, kui tagatavad laenulepingud osutuvad tühiseks või neist taganetakse või öeldakse üles. VÕS § 149 lg 2 kohaselt ei või kostja esitada võlausaldaja nõudele vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Antud juhul oli 19.07.2016 käenduslepingu eesmärk tagada, et hageja saab Xxxxga kokkulepitud alusel välja laenatud 75 000 eurot igal juhul tagasi.
3.Hageja seaduslik esindaja Xxxxselgitas, et mingil hetkel pöördus tema poole Xxxx, kes selgitas, et leidis Dubaist uue investori gaasiterminali projekti jaoks ning kokkuleppe sõlmimiseks vajab ta 10 000 eurot. Pärast lepingu sõlmimist sai Xxxxteada et tegu on pettusega. Hageja seaduslik esindaja Xxxx selgitas, et tema arvates, korraldas Xxxx gaasiterminali projekti üksnes selleks, et raha välja petta.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista 75 000 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esindaja Xxxx selgitas, et 2015 septembris sai ta kokku Xxxx. Tol hetkel oli Xxxx XxxxOÜ juhatuse liige ja otsis uut juhatust. Xxxxettepanek oli, et ta omandab 10% Xxxxosadest ja asub äriühingu juhatusse. Leping sõlmiti oktoobris ja seda täiendati hiljem. Oktoobris 2015 oli esimene osa müük, hinnaga 35 000 ja teine oli jaanuaris, hinnaga 50 000. Pärast Pealtnägija saadet Xxxxnõudis, et Xxxx taanduks ettevõttest. Juunis pidas XxxxOÜ läbirääkimisi firmaga Xxxx. Xxxxpakkus, et finatseerib XxxxOÜ delegatsiooni sõitu Dubaisse 10 000 euroga. 19 juulil saatis Xxxxmeili, milles viitas, et on nõus 10 000€ välja maksma ainult juhul, kui Xxxx kirjutab alla ka teisele laenulepingule. Meili oli ta pannud kaks lepingut, kus olid summadena 10 000€ ja 75 000€. Hiljem saatis ta meili käendustega. Abikaasale Xxxx laenulepinguid ma ei näidanud, ei süvenenud nendesse lepingutesse ega saanud aru, et üks leping käib 75 000€ kohta. 19 juulil helistas Xxxx Xxxx, kes ütles, et kui abikaasa käendust ei anna, siis ta 10 000€ ei anna. Peale seda, kui Xxxx saatis meili koos käenduste ja lepingutega Reimetsale, katkes kogu kontakt temaga, ta ei vastanud telefonile, SMS-idele. 6. Juuni alguses otsustasid XxxxOÜ osanikud ettevõtte ära müüa. Osanikel oli protokoll ja kokkulepe, et Xxxxtullakse sisse 30%-ga, mille eest küsisime 70 miljonit. Alternatiivne võimalus oli müüa ettevõte 1 miljoni euro eest.
7.Müügilepingu alusel on Xxxx saanud 74 500, sellest 10 000€ on kandnud teine ettevõte. Raha kasutati Xxxx OÜ tööks, see hõlmas ka eesmärke, mis oli vajalikud xxxx terminalile, kuid kokkulepet ei olnud raha kasutamise kohta ei olnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.
9.Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust
(7)
järgmiste asjaolude üle. 2014 aastal asutas Xxxx tegutsedes Xxxx ja Xxxx OÜ kaudu äriühingu XxxxOÜ. Xxxx asus XxxxOÜ kaudu välja arendama Xxxx vedelgaasiterminali projekti. Xxxx tegi ettepaneku projekti investeerida Xxxx ja xxxx. Selle tulemusel omandas perioodil 27.08.2015 – 20.01.2016 omandas Xxxx ettevõte xxxx OÜ Xxxx OÜ-lt 275 XxxxOÜ osa. Perioodil 21.10.2015-04.01.2016 omandas xxxxja xxxx ettevõte Metro Kinnisvara OÜ 525 Xxxx OÜ-lt XxxxOÜ osa.
10.Novembris 2015 pidas XxxxOÜ delegatsioon, kuhu kuulusid muuhulgas Xxxx ja Xxxx , läbirääkimisi äriühinguga Xxxx Limited ning koostasid memorandumi (II kd tl 114) Xxxxarendusprojekti kohta. Detsembris 2016 kohtus Xxxx xxxx Dubais. 19.02.2017 väljastas Xxxx volikirja Xxxxle, mis andis Xxxx Inc. piiratud esindusõiguse gaasiterminaliga seoses. Harju Maakohus algatas 12.01.2017 XxxxOÜ pankrotimenetluse.
11.21.10.2015 sõlmisid Xxxx OÜ kui müüja ja Metro Kinnisvara OÜ kui ostja müügilepingu 125 XxxxOÜ osa võõrandamiseks (I kd tl 154). 04.01.2016 sõlmisid Xxxx OÜ kui müüja ja Metro Kinnisvara OÜ kui ostja müügilepingu 125 XxxxOÜ osa võõrandamiseks (I kd tl 157). 21.10.2015 tasus hageja notari vahendusel Xxxx OÜ-le 10 000 eurot selgitusega osaühingu osa müügileping. Perioodil 21.10.2015 – 12.02.2016 kandis hageja Xxxx OÜ kontole kokku 64 500 eurot.
12.19.07.2016 saatis XxxxXxxxle e-kirja, millele oli lisatud 4 lepingu projekti: laenuleping hageja ja Xxxx vahel 75 500 euro laenamise kohta ja käendusleping kostjaga ja laenuleping hageja ja Xxxx vahel 10 000 euro laenamise kohta ja käendusleping kostjaga. Samal päeval saatis Xxxx lepingud enda ja kostja allkirjaga V.Reimatsale. Hageja sel päeval ega ka hiljem Xxxxle 10 000 eurot ei tasunud. 20.07.2016 saatis Xxxx Xxxx e-kirja, milles avaldas, et loeb 19.07.2016 sõlmitud laenulepingud tühiseks. Samuti edastas Xxxx Xxxx allkirjaga avalduse, mille järgi luges Xxxx tühiseks avalduse kohaselt 19.07.16 sõlmitud käenduslepingu.
13.Hageja on esitanud kostja vastu käenduslepingust tuleneva nõude VÕS § 142 alusel.
14.Kohus hindab esmalt, kas kostja on käenduslepingu tühistanud pettuse tõttu. TsÜS § 94 lg 3 järgi tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS 94 lg 1 järgi pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 98 lg 1 järgi tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.
15.Esmalt tuleb osundada, et kostja ei ole teinud 19.07.2016 käenduslepingut tühistamisavaldust. 20.07.2016 edastas Xxxx Xxxx e-kirja, milles avaldas, et loeb 19.07.2016 sõlmitud laenulepingud tühiseks. Samuti edastas Xxxx Xxxx allkirjaga avalduse, mille järgi luges Xxxx tühiseks avalduse kohaselt 19.07.16 sõlmitud käenduslepingu. Xxxx ei ole asjas kostajks ega ka 19.07.2016 käenduslepingu pooleks. Teiseks on küsitav, kas kostjal oleks olnud õigus käendusleping tühistada. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja otse ei suhelnud ja seega hageja kostjale otse informatsiooni ei avaldanud. Isegi kui lugeda, et hageja avaldas eksitavaid asjaolusid kostjale Xxxx vahendusel, on õigus tehing tühistada vaid tuginedes asjaoludele, mis on tehinguga seotud. Kostja on tuginenud üksnes sellele, et Xxxxavaldas ebaõiget infot oma kavatsuse kohta laenata 10 000 eurot. See asjaolu ei mõjutanud kostja huve ega õigusi – raha ei oleks saanud kostja. Kostja huve käenduslepingu sõlmimisel puudutas vaid käendatava kohustuse olemasolu ja põhivõlgniku maksevõime küsimused ja selles osas ei ole hageja ebaõigeid asjaolusid avaldanud.
16.Et käendusleping on kehtiv, hindab kohus, kas kostjal on õigus esitada vastuväiteid. VÕS § 149 lg
(7)
1 järgi käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Siia alla kuuluvad ka lepingust taganemise vastuväide, kohustuse täitmisest keeldumise vastuväide VÕS § 111 lg 1 järgi ja kohustuse puudumise vastuväide.
17.VÕS § 149 lg 2 järgi käendaja ei või esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväite esitamise puhuks. Sel juhul ei või käendaja eelkõige esitada pärija vastutuse piiratuse vastuväidet ning põhivõlgniku kohustuse lõppemise või vähendamise vastuväidet tema likvideerimis- või pankrotimenetluses ja seltsingu lõpetamisel õigusjärgluse puudumise korral. Õiguskirjanduses on leitud, et lg 2 reguleerimisalasse kuuluvad juhtumid määrab käenduse kui instituudi eesmärk, mitte aga poolte tahe lepingu sõlmimisel (VÕS. I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 778). Toodud sätet tuleb tõlgendada koos VÕS §-ga 142 lgga 6, mis sätestab, et kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Siit saab teha järelduse, et lepingupooled ei saa ise VÕS § 149 lg 2 juhtumite ringi laiendada käendaja kahjuks.
18.Kohus väljendab esmalt seisukohta, et käenduslepingu p-d 4.6 ja 4.7 ei piiranud VÕS § 149 lg 2 järgi käendaja vastuväidete esitamise õigust. Käenduslepingu (I kd tl 8) p 4.6 sätestab, et käendaja vastutab ka juhul, kui Laenusaaja esitab Laenuandja nõudele vastuväite, sealhulgas kohustuse lõppemise või vähenemise vastuväite. Lepingu p 4.7 sätestab, et kui Lepingu on tühine, kehtetu, Leping tühistatakse, Lepingust taganetakse või Leping öeldakse üles, siis tagab Käendaja käesoleva lepinguga Laenuandjal tekkivaid alusetu rikastumise, kahju hüvitamise või teisi nõudeid Laenusaaja vastu. Kohus leiab, et lepingu p 4.6 ja 4.7 kokkulepped on vastuolus VÕS §-ga 142 lg-ga 6 ja seetõttu tühised.
19.Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on esitanud kehtivalt laenulepingust taganemise vastuväite VÕS § 116 lg 1 järgi või kohustusest täitmise keeldumise vastuväite VÕS § 111 lg 1 järgi. Seejuures võib leping § 116 lg 1 tähenduses olla ka mitu eraldi lepingut, mis sisu poolest moodustavad ühe tehingu. Sel juhul saab VÕS § 116 lg 3 alusel hinnata, kas kohustusest taganemine kehtib ühe või kõikide kohustuse osade suhtes. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 1,3 ja 4 järgi on olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;
20.Tuleb asuda seisukohale, et Xxxx on esitanud hageale 19.06.16 laenulepingutest taganemise avalduse. 20.07.16 kl 18.46 saatis Xxxx Xxxx e-kirja: xxxx, kas sinu eesmärgiks oli petta xxx ja Xxxx allkirjad välja. 8 minutit hiljem saatsi Xxxx täiendava meili (II kd tl 21), milles avaldas, et kui Xxxxülekannet ei tee, siis käsitleb olukorda xxxx pettusena eesmärgiga saada käenduslepingutele allkirjad ja jätta 10 000 eurot maksmta. Samal päeval kl 23.44 edastas Xxxx digitaalselt allkirjastatud avaldused 19.07.16 sõlmitud lepingute tühiseks lugemise kohta.
21.TsÜS § 75 lg 1 ls 1 järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kohus leiab, et 20.07.16 kl 18.45 ja 18.52 e-kirjade valguses pidi Xxxxaru saama, et 20.07.16 kl 23.44 edastatud avaldus lepingute tühistamise kohta on 19.06.16 lepingutest taganemise avaldus
(7)
seetõttu, et hageja ei ole täitnud 10 000 euro maksmise kohustust. Xxxx avaldas eelnevates meilides selget arvamust, et tema arvates Xxxxandis petturilikult lubaduse laenata 10 000 eurot üksnes selleks, et Xxxx nõustuks sõlmima laenulepingud ja kostja nõustuks sõlmima käenduslepingu. Sellest arvamusest on ilmne, et Xxxx käsitas nelja lepingut ühe tehinguna VÕS § 116 lg 3 ja TsÜS § 85 tähenduses. Seega pidi Xxxxaru saama, et Xxxx tahe 20.07.16 kl 23.44 avalduse saatmisel oli suunatud neljast lepingust taganemisele lepingu rikkumise tõttu.
22.Xxxxl oli õigustus taganeda VÕS § 116 lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi mõlemast 19.06.16 laenulepingust. 19.06.16 esimese laenulepinguga, mille järgi tunnistas Xxxx laenu 75 000 saamist ta mingeid varalisi eeliseid ei saanud, kuivõrd raha oli ta juba varem kätte saanud. 19.06.16 teise laenulepingu järgi pidi Xxxx saama 10 000 eurot laenu. Kohtu jaoks usutav on Xxxx selgitus, et ta arvas, et 10 000 euro laenamisel saab ta korraldada XxxxOÜ delegatsiooni reisi Dubaisse ja selle tulemusel võib leida Sillamäe Xxxxprojekti investeeringu ning sel juhul ei teki tal raskusi ka 75 000 euro tagastamisega. Seejuures on kohus seisukohal, et 19.06.16 75 000 euro kohta sõlmitud leping sisaldas tegelikkusele mittevastavaid sätteid. Lepingu p 1.2 järgi on laenusummad “väljastatud Sillamäe Sadamasse rajatava Xxxxprojekti raames”. Lepingu p-de 1.1 ja 1.3 järgi on laenusaajaks Xxxx, kuid laenusummad on välja makstud Xxxx OÜ arvele. Sellised sätted on vastuolus 21.12.15 ja 04.01.16 sõlmitud osaühingu osa müügilepingutega. 21.10.2015 sõlmisid Xxxx OÜ kui müüja ja Metro Kinnisvara OÜ kui ostja müügilepingu 125 XxxxOÜ osa võõrandamiseks (I kd tl 154). 04.01.2016 sõlmisid Xxxx OÜ kui müüja ja Metro Kinnisvara OÜ kui ostja müügilepingu 125 XxxxOÜ osa võõrandamiseks (I kd tl 157). 21.10.2015 tasus hageja notari vahendusel Xxxx OÜ-le 10 000 eurot selgitusega osaühingu osa müügileping. Perioodil 21.10.2015 – 12.02.2016 kandis hageja Xxxx OÜ kontole kokku 64 500 eurot. Viidatud lepingutes ei sisaldu ainsatki märkust nagu oleks Xxxx OÜ-l kohustus kasutada ostuhinnana saadud raha Xxxxprojekti arendamiseks. Hageja väited sellise suulise kokkuleppe olemasolu kohta on tõendamata ja selline kokkulepe oleks sarnases olukorras ka ebaloogiline – kui hageja oleks soovinud investeerida raha Xxxx OÜ tegevusse, oleks olnud loogiline väljastada uusi osasid ning tasuda nende eest osaühingule või laenata raha osaühingule, mitte aga osta osaühingu osasid seniselt osanikult. Kohus järeldab, et tegelikult oli 74 500 eurot kantud Xxxxle osaühingu osa müügilepingute alusel ja Xxxxl puudus vähimgi põhjus 19.06.16 teise laenulepingu sõlmimiseks ning Xxxx allkirjastas selle lepingu ilmselt raskete asjaolude kokkulangemise tõttu. Sellises olukorras tuleb 19.06.16 kahte laenulepingut käsitada ühe tehinguna ning Xxxxpidi aru saama, et Xxxx on valmis sõlmima teise laenulepingu üksnes juhul kui ta saab esimese lepingu järgi laenu 10 000 eurot. Seega oli Xxxx õigustatud 10 000 euro kohta sõlmitud lepingu rikkumisel taganema mõlemast laenulepingust VÕS § 116 lg 3 järgi.
23.Vaidlust ei ole selles, et XxxxXxxxle 10 000 eurot üle ei kandnud ning pärast 19.06.16 laenulepingute sõlmimist hoidus kontaktist Xxxxga. Xxxx seletuse kohaselt ei olnud see ettekavatsetud, vaid sai pärast laenulepingute sõlmimist teada, et tegu on pettusega. Seletuse kohaselt ta helistas 20.06.16 tuttavatele xxxx ja xxx ja sai teada, et nad on olnud eelnevalt koos Xxxxga Dubais läbirääkimistel, kus nägid, et Xxxx andis Xxxxprojektile eitava vastuse. Hageja väide on ebaloogiline ning seda ei kinnita ükski tõend. Eeldsuslikult kontrollib äriühing lepingu sõlmimise asjaolusid enne lepingu allkirjastamist, mitte pärast. Samuti on hageja esile toonud, et ta sõitis xxxx kohtuma sügisel 2016 kui oli saanud raha muudest allikatest.
24.Xxxxväitis ka, et sai teada, et et Xxxx esindas investorite otsimisel hoopis mingit muud firmat, mitte XxxxOÜ-d. Hageja on esitanud tõendina Xxxx visiitkaardi kui Xxxx OÜ “partneri” isikus ja R.Tamraze kutse läbirääkimistele (II kd tl 92-93). Kohus ei järelda sellest, et Xxxx soovis XxxxOÜ arendatavat Xxxxprojekti osanike huvide vastaselt üle viia uude ettevõttesse. Loogiline on Xxxx selgitus, et projekti arendamiseks pidi loodama ühisettevõte ja XxxxOÜ pidi olema selle osanik.
(7)
25.Vastuseks hageja väitele, et ta jättis laenu väljastamata, sest asus seisukohale, et Xxxx on pettur, märgib kohus, et hageja ei ole kasutanud ühtegi õiguskaitsevahendit. Väidetavast pettusest teada saamisel oleks hageja pidanud mõlemad lepingud tühistama TsÜS § 92 järgi. Hageja seda ei teinud, vaid hakkas vältima Xxxxga kontakti ega väljastanud laenu.
26.Sellises olukorras võib järeldada, et hageja jättis 10 000 eurot üle kandmata tahtlikult ja seega oli Xxxxl alus lepingust taganemiseks VÕS § 116 lg 1 p 3 järgi. Taganemisalus oli Xxxxl olemas ka sama sätte p 4 järgi, kuivõrd Xxxx käitumine andis alust arvata, et hageja ei täida oma kohustust ka edaspidi. Lisaks oli taganemisalus olemas p 1 järgi tulenevalt sellest, et Xxxxsai lepingu sõlmimisel aru, et Xxxxl on reisiplaanid tehtud ja kui ta raha kiiresti ei saa, võib läbirääkimiste voor ära jääda. Kohus on seisukohal, et Xxxx on kehtivalt taganenud mõlemast 19.06.16 laenulepingust ja seega puudub hageja alus lepingu alusel raha nõuda.
27.Kohus on seisukohal, et samaaegselt saaks Xxxx 20.06.19 avaldusi käsitada VÕS § 111 lg 1 kohasel õiguskaitsevahendi teostamisena. Sellisel juhul ei teki Xxxxl kohustust 75 000 euro laenu tagastamiseks enne kui hageja on väljastanud talle täiendava laenu 10 000 eurot. Siin kehtivad samad järeldused kahe laenulepingu omavahelisest seotusest nagu VÕS § 116 järgi.
28.Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole alust esitada Xxxx vastu alusetust rikastumisest tulenevat nõuet VÕS § 1028 alusel ega osa müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõuet VÕS § 115 lg 1 järgi. Alusetust rikastumisest tulenev nõue on esmalt välistatud seetõttu, et vaidlusaluse summa 74 500 eurot on omandanud Xxxx OÜ, mitte aga Xxxx.
29.Teiseks ei saa pidada võimalikuks alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid seetõttu, et Xxxx OÜ on summa 74 500 eurot omandanud lepingulisel alusel. Vaidlust ei ole selles, et 21.10.2015 sõlmisid Xxxx OÜ kui müüja ja Metro Kinnisvara OÜ kui ostja müügilepingu 125 XxxxOÜ osa võõrandamiseks (I kd tl 154). 04.01.2016 sõlmisid Xxxx OÜ kui müüja ja Metro Kinnisvara OÜ kui ostja müügilepingu 125 XxxxOÜ osa võõrandamiseks (I kd tl 157). 21.10.2015 tasus hageja notari vahendusel Xxxx OÜ-le 10 000 eurot selgitusega osaühingu osa müügileping. Perioodil 21.10.2015 – 12.02.2016 kandis hageja Xxxx OÜ kontole kokku 64 500 eurot. 04.01.2016 lepingust (II kd tl 40) nähtub, et hageja ja Xxxx OÜ muutsid 21.10.2015 sõlmitud lepingut (II kd tl 43) selliselt, et ostja kohustus täiendavalt tasuma 50 000 eurot, kusjuures sellest 30 000 eurot tuli tasuda pärast edasilükkavat tingimust. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et ostuhind oleks osaliselt üle kantud alusetult, näiteks seetõttu, et edasilükkavat tingimust ei saabunud. Kohus ei saa kontrollida, kas hagejal võib olla 21.10.15 ja 04.01.16 lepingu rikkumisest tulenev kahju nõue Xxxx OÜ vastu, kuivõrd hageja ei esitanud õigeaegselt lepingu rikkumise väidet. Kohus sedastas, et 01.12.17 täpsustuse kohaselt on hageja faktiväide, millega seoses ta on teinud ettepaneku juhatuse liikmete Reimetsa ja Kattago üle kuulamiseks järgmine: #Xxxx OÜ arvele raha kandmine oli investeerimine XxxxOÜ arendatavasse terminali projekti ja see raha pidi minema projekti elluviimiseks.“ Kohus määras: mitte vastu võtta teist väidet. Kohus selgitas, et faktiväidete esitamise tähtaeg lõppes 03.10.17. 26.10.17 kirjas on kohus sedastanud: „Kohus näeb olukorda selliselt, et hageja möönab, et ta täitis rahalise kohustuse kostjale osa müügilepingu alusel. Hageja ei ole varasemalt väitnud, et hageja ja kostja vahel oleks olnud kokkulepe, et kostja kasutab raha üksnes ühise ettevõtmise heaks. Seega ei ole kohtu arvates asjakohane see, kuidas kasutati Xxxx OÜ-le kantud raha.“ Väide (Xxxx OÜ arvele raha kandmine oli investeerimine XxxxOÜ arendatavasse terminali projekti ja see raha pidi minema projekti elluviimiseks.) on põhimõtteliselt uus faktiväide ja kohus jätab selle § 331 lg 1 järgi menetlusse võtmata. Isegi kui kohus mõistis 26.10 kirjas hagejat valesti, siis oleks hageja pidanud esitama oma väite esimeses menetlusdokumendis pärast 26.10 kirja.“
30.Eeleneva alusel asub kohus seisukohale, et hagejal puuduvad mistahes alusel nõuded Xxxx vastu. Seega ei saa hageja esitada VÕS § 145 järgi käenduslepingu alusel nõuet kostja vastu.
(7)
31.Asjasse puutumatu on hageja väide, et asjaolu, et Xxxx pidas aktiivselt läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks ning koostatid hageja 3.10.17 seisukoha lisana 8 esitatud kompromissi projekt, kinnitaks, et Xxxx tunnistas oma vastutust XxxxOÜ äritegevuse ebaõnnestumise eest ja see tõendaks justkui hageja väiteid laenulepingu sõlmimise kohta. Kompromissläbirääkimisi peetakse erinevatel põhjustel ja järeldada, et Xxxx motiiviks oli moraalse vastutuse võtmine, ei ole põhjendatud. Samavõrdselt võis selleks olla soov jätkata ärisuhteid või isegi ähvardus (Xxxx on korduvalt väitnud, et teda käib pidevalt ähvardamas xxxx – isik, kes külastas lühidalt ka käesoleva kohtuasja isitungit). Põhjendamatud ja asjasse mitte puutuvad on kohtu arvates ka hageja väited Xxxx üldise tegutsemismustri kohta: seotus OÜ-ga xxxx, ja xxxx OÜ ja väited seoses saatega Pealtnägija. Tegemist on oletustega, mida sisuliselt kontrollida ei ole kohtul võimalik. Otsuse tegemisel lähtub kohus üksnes konkreetsetest ja tõendatud väidetest Xxxx tegevuse ja motiivide kohta. Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.