2.XX, YY ja CC taotlused tõendite vastuvõtmiseks jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta CC kanda. XX-l ja YY-l hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-17086 otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX ja YY esitasid 12.11.2016 hagi CC (kostja) vastu kahju 360,51 eurot hüvitamiseks
2.Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejate valduses olevale sõiduautole 27.03.2016 kahju, kostja lõhkus autot ja valas autole õlitaolist vedelikku. Auto puhastamisega ja parandamisega seotud tööde maksumus oli Volvo esinduses 360,51 eurot.
3.22.01.2017 menetlusdokumendis vastasid hagejad kostja seisukohtadele. Hagejad olid veendunud, et see oli kostja, kes tekitas nende autole Volvo registrinumbriga XXX XXX kahju. Hageja YY nägi kostjat 26.03.2016 öösel vastu 27.03.2016 autot kahjustamas. Mõlemad hagejad olid kostjat ka varem näinud. XX oli kostjat korduvalt näinud, esimesel korral siis, kui kostja üritas 16.06.2015 jõuga hagejate korterisse tungida, kaasas venekeelne kiri. XX tegi kostjast samal päeval oma korteri aknast pildi. 20.06.2015 oli kostja taas seismas hagejate maja trepikoja ukse ees. XX tegi ka siis kostjast pildi. Detsembris 2015 seisis kostja öösel kella 3 paiku hagejate maja ees, olles toonud 26.12.2015 kirja hagejate ukse taha. Lisaks tõi kostja veel kirja 30.12.2015 hagejate ukse taha. Oma kirjades kostja ähvardas XX happega üle valada, tappa ja ta auto ära lõhkuda. XX pildistas kostjat ka 26.03.2016 kella 15.00 paiku.
4.Hagejad olid seisukohal, et kui XX pildistas kostjat 26.03.2016, siis kostja sai aru, et pildistaja on XX. Nähes XX autoga sõitmas, sai kostja teada, milline auto hagejatele kuulub, jättis meelde auto margi ja registrinumbri ning tuli samal öösel autot lõhkuma. Hagejad elavad kortermaja kolmandal korrusel ning nad ei jõudnud piisavalt kiiresti õue, et auto lõhkujat kinni püüda. Selleks ajaks, kui YY oli õue jõudnud, oli kostja juba ära jooksnud XXX bowlingu poole. Väljas oli küll pime, kuid trepikoja ees on suured tänavavalgustid, mis näitasid otse autode peale ja kostja oli YY-le selgelt äratuntav. Hagejad fikseerisid juhtumi nii, et hommikul tegid lõhutud ja õlitaolise vedelikuga ülevalatud autost pildid ja tegid politseile avalduse kasutades avalduses pilte ja kostja poolt hagejate ukse taha toodud kirju. Kostja vastuväited
5.09.01.2017 esitas kostja hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt ta ei olnud hagejate kasutuses olevale Volvole registrinumbriga XXX XXX kahju põhjustanud. Kostja kinnitas, et 26.03.2016 oli XX teda pildistanud. Kostja juhtis oma vastuses tähelepanu järgmistele vastuolulistele asjaoludele. Kuidas on võimalik, et ta on võimeline uue auto ukselinki lõhkuma, kuna ta on väga väike (kaal 44 kg, pikkus 168 cm). 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-17086 Tõenäoliselt lõhkusid auto selle kasutajad ja püüavad remondiraha kostjalt kätte saada. Miks YY ei püüdnud auto lõhkujat kinni, vaid karjus aknast „jobu,“ ja ei kutsunud kohe politseid? Kostja leidis, et kogu see lugu oli naiste kättemaks, sest tal oli eelnev tüli XX-ga. Esimese astme kohtu otsus
6.Pärnu Maakohus rahuldas 24.04.2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja kahjuhüvitise 360,51 eurot ja menetluskulud 100 eurot.
7.Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.
8.Hagejad esitasid kohtule Info-Auto AS Pärnu esinduse 13.04.2016 arve, millest nähtus, et sõiduauto ukse käepideme, lingikatte, värvitööde, ukselingi vahetuse ja õlist puhastamise maksumus oli kokku 360,51 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud kulutused olid vajalikud, et taastada sõiduauto olukord enne selle kahjustamist. Sõiduauto kahjustamine kostja poolt nähtus väärteoasja materjalidest, nimelt YY ütlusest, mille järgi ta nägi öösel 26.03.2016 vastu 27.03.2016 aknast, et üks naisterahvas tõmbab täiest jõust sõiduauto juhiukse linki Pärnu linnas XXX kortermaja ees. YY tundis selles naises ära isiku, kellest XX tegi 26.03.2016 päeval hagejate elukoha ees foto. Sõiduautol oli kahjustatud ukselink ning klaasid ja tihendid olid õlitaolise vedelikuga üle valatud.
9.Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et 26.03.2016 pildistas hageja XX enda elukoha lähedal kostjat, kes oli sellest häiritud. Lisaks on fotosid, millelt nähtub, et kostja on olnud ka varasemalt hagejate trepikoja läheduses. Vastuses hagile avaldas kostja, et tal oli olnud varasem konflikt hageja XX-ga, millest sai kinnitust hagejate väide, et hageja ja kostja vahelised suhted olid olnud vaenulikud. See oli maakohtu hinnangul kostja motiiviks hagejate auto rikkumiseks.
10.Maakohtu hinnangul leidis asjas kogutud tõenditega tõendamist, et sõiduautot oli 26.03.2016 tahtlikult kahjustatud ning õigusvastase teo pani toime kostja. Kuigi kostja enda süüd ei tunnistanud, nähtus tuvastatud asjaoludest, et kostja oli 26.03.2016 vastu 27.03.2016 öösel hagejate elukoha Pärnu linnas XXX parklas ja oli isikuks, keda YY nägi sõiduauto ukselinki rebimas. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.24.05.017 esitas CC (kostja) apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 24.04.2017 otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
12.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna hagejad on kohtule esitanud Info-Auto AS Pärnu esinduse 13.04.2016 väljastatud arve, millest nähtub, et sõiduauto ukse 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-17086 käepideme ja lingikatte vahetuse, värvitööde ja õlist puhastamise maksumus on koos käibemaksuga kokku 360, 51 eurot, siis nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista, et taastada sõiduauto olukord enne selle kahjustamist. Kuna kostjapoolne väidetav õigusrikkumine leidis aset 26.03.2016 ning hagejad pöördusid Info-Auto teenindusse 13.04.2016, kinnitab see kostja hinnangul, et hagejad pöördusid autoteenindusse teisel põhjusel, mitte kostja väidetava õigusrikkumise pärast.
13.Maakohut hinnang, et kostja motiiv hagejate auto rikkumiseks on tõendatud, ei vasta asjas kogutud tõenditele ega nende hindamisele kogumis.
14.Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kogutud ja kogumis hinnatud tõendite põhjal on veenvalt tõendatud, et hagejate sõiduautot on 26.03.2016 tahtlikult kahjustatud ja selle teo on toime pannud kostja. Ei väärteoasjas ega kriminaalmenetluses (millele maakohus korduvalt viitab) ole tehtud ühtegi otsustust, millest nähtuks fakt, et CC on 26.03.2016 toime pannud väärteo/süüteo hagejate sõiduki suhtes. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele, leiab, et maakohus on teinud õige ja seadusliku otsuse ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
17.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi käesolevas otsuses maakohtu otsuse põhjendusi ei korrata.
18.Kuna tegemist oli TsMS § 405 kohaselt menetletava lihtmenetluse korras läbivaadatava asjaga, siis võis kohus seda menetleda lihtsustatud viisil, mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
19.Kolleegiumi arvates apellatsioonkaebuses esiletoodud asjaolu, et vastustajate poolt pool kuud hiljem remonditöökotta pöördumine viitab sellele, et autot ei kahjustanud kostja, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Tavapäraselt on autoremonditöökodades järjekorrad, millele ka vastustajad viitasid. Kaks nädalat 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-17086 pärast kahju tekitamist kahjustuste kõrvaldamine ei ole kolleegiumi arvates ebatavaline. Lisaks oli auto sõidukõlbulik, mistõttu ei pidanud remondiga kiirustama.
20.Maakohus on õigesti hinnanud tõendeid kogumis ja teinud neist õige järelduse, et kostja põhjustas hagejate varale kahju. TsMS § 232 lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Seega teeb kohus oma järelduse tõendite kogumi põhjal ja kujundab oma järeldused esitatud asjaolude usutavuse kohta. Kuna kahjustati hagejate valduses olevat autot, siis oli kostjale etteheidetav tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi õigusvastane. Maakohus on tuvastanud kostja eelneva käitumise hageja XX suhtes ja hinnanud hageja YY poolt politseile tunnistajana antud ütlusi. See, et kostjat ei ole väärteo või kuriteo eest süüdi mõistetud, ei välista kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Kolleegium märgib, et kostja ei ole politseile antud tunnistuses eitanud, et ta viibis öösel vastu 27.03.2016 hagejate maja ees (I kd tl 142-143). Samuti muudab usutavaks tema poolt kahju tekitamise see, et ta on ise tuginenud asjaolule, et tal oli tüli hageja XX-ga, mida viimane eitab. Kostja ei ole täpsustanud tüli asjaolusid. Samas politseile esitatud avalduses on kostja väitnud, et ta ei tundnud isikut, kes teda pildistas (I kd tl 162). Seega on kostja enda väited hageja XX-ga seonduvalt vastuolulised. XX kahju tekitamisele eelnevast käitumisest saab järeldada, et ta ei tundnud kostjat, kuna ta on Facebooki keskkonnas avaldanud kostja pildi ja palunud teatada, kes on pildil olev isik.
21.Vastustajad on esitanud koos apellatsioonkaebuse vastusega ringkonnakohtule uued tõendid: 22.05.2016 hagejate avalduse Lääne Ringkonnaprokuratuurile, 01.01.2016 avalduse politseile, 01.02.2017 väärteoasjas tehtud määruse tõendite kogumiseks, 08.01.2017 kostja vastuse hagiavaldusele, 04.03.2017 kostja avalduse, YY avalduse politseile seoses saamata töötasuga, kostja poolt YY-le kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxxxxxx menetlustoimingute tõttu saamata jäänud töötasu tasumise kohta maksekorralduse, hagejate avalduse politseile seoses ülekuulamisele tuleku sõidukuluga, kostja maksekorralduse sõidukulu tasumise kohta, EE mittevaralise kahju hüvitamise avalduse kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxxxxxx, EE 20.06.2015 ja 26.03.2016 tehtud fotod kostjast, sõiduauto kahjustuste kohta tehtud fotod ja hagejate korteri ukse taha jäetud kirjade koopiad. 25.06.2017 esitas apellant 12.05.2017 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse. Pooled teineteise tõendite vastuvõtmisega ei nõustunud.
22.TsMS 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Vastustajad ei ole põhjendanud, miks nad soovivad esitada ringkonnakohtule tõendeid, mis olid olemas enne maakohtu otsuse tegemist. Samuti on tegemist tõenditega, millest enamus on eelnevalt olemas tsiviilasja toimikus ja osa tõendeid ei puuduta käesolevat menetlust. Eeltoodu tõttu tuleb keelduda vastustajate poolt esitatud tõendite vastuvõtmisest. Kuna apellandi esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusest ei nähtu 5(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-17086 kahtlustatava nime, siis kolleegiumi arvates ei ole tegemist asjakohase tõendiga (TsMS § 238 lg 1). Eeltoodu tõttu jätab kolleegium taotluse apellandi poolt esitatud tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata. Kuna tõendid on esitatud elektroonselt e-toimiku kaudu, siis need ei kuulu pooltele tagastamisele. Menetluskulude jaotus
23.Maakohus on seoses hagi rahuldamisega õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Vastustajatel hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.