2-16-17086/32 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUDED, MENETLUSE KÄIK E. S. ja H. J. esitasid 12.11.2016.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse kahju hüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja tekitas hagejate sõiduautole, Xxxxx registrinumbriga xxxxxx, 27.03.2016.a kahju. Kostja lõhkus autot ja valas autole õlitaolist vedelikku. Auto puhastamisega seotud tööde maksumus Xxxxx esinduses 360,51 eurot. 09.04.2016.a toimus Pärnus hagejate ülekuulamine ning hagile on lisatud ka hagejate sõidukulud xxxxxxx-xxxxxxx-xxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, kuna sel kuupäeval olid hagejad töökohustuste tõttu Xxxxxxxs ja seoses ülekuulamisega pidid nad sõitma Xxxxxxxst Pärnusse ja sama päeva õhtul tagasi Xxxxxxxxxxx. Hagejate sõidukulud kokku 73 eurot. Hageja H. J. oleks pidanud olema tööl 09.04.2016.a ning tema saamata jäänud palk selle päeva eest oli 216 eurot. Hageja H. Jahi tunnipalk oli 27 eurot ja ta tegi alltöövõttu xxxxxx xx-le. Hagejad paluvad kohtul kostjalt välja mõista 649,51 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Pärnu Maakohus jättis 14.11.2016.a ning 29.11.2016.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejaid kõrvaldama hagiavalduses puudused. Hagejad esitasid 26.11.2016.a ning 02.12.2016.a hagiavalduse täienduse. 05.12.2016.a. võttis Pärnu Maakohus usse hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõue summas 360,51 eurot ja keeldus menetlusse võtmast nõue väärteomenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks (sõidukulud 73€, saamata jäänud palk 216€). 22.01.2017.a. on hagejad vastanud kostja M. G. seisukohtadele, mille järgi on hagejad veendunud, et see oli kostja, kes tekitas nende autole Xxxxx xxxxxx kahju, sest E. S. oli kostjat pildistanud 26.03.2016 kl 15:00 paiku ja saatis pildid kohe edasi H. J.ile. Mõlemad hagejad on kostjat varem näinud oma silmaga – E. S. on kostjat korduvalt näinud, esimesel korral siis, kui ta üritas 16.06.2015 jõuga hagejate korterisse tungida, kaasas vene keelne kiri, E. S. sai kostjast samal päeval, kui kostja nende tuppa üritas jõuga tungida, oma korteri aknast pildi ning mõned päevad hiljem, 20.06.2015, kui kostja oli taas seismas hagejate maja trepikoja ukse ees, sai E. S. kostjast pildi ja näitas neid samuti kohe H. J.ile. Sama naisterahvas oli see, kes nende korterisse üritas jõuga tungida. 2015 detsembris seisis kostja öösel kl 3 paiku hagejate maja ees, olles toonud 26.12.2016 kirja hagejate uksetaha ja lisaks tõi kostja veel kirja 30.12.2016 hagejate uksetaha (2 kirja lisatud tõendite hulka). Oma kirjades on kostja hageja E. S.d ka korduvalt happega üle valada, tappa ja ta auto ära lõhkuda. (26.03.2016 toodud kirjad kostja poolt lisatud tõendite hulka), (26.03.2016 tehtud pilt hageja E. S. poolt kostjast lisatud tõendite hulka). Kui hageja E. S. pildistas kostjat 26.03.2016., siis kostja sai ise ka sellest aru, et pildistaja on E. S.. Seega kui kostja teadis, et pildistaja selles autoroolis oli E. S., siis võib kindlalt väita, et kostja sai sellel momendil teada hagejate auto, jättes meelde auto margi ja reg.numbri ning tuli kohe samal öösel ka autot lõhkuma. Hagejad elavad kortermaja kolmandal korrusel ning ei ole lihtne kohe õue saada nii kiirelt. Selleks ajaks, kui H. J. oli õue jõudnud, oli kostja juba ära jooksnud xxxxxx xxxxxxxx poole. Väljas oli küll pime, kuna kell oli 3-4 öösel, kuid trepikoja ees on suured tänavavalgustid, mis näitavad otse autode peale ja kostja oli H. J.ile selgelt äratuntav. Hagejad

Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt leiavad hagejad E. S. ja H. J., et kostja M. G. on 26.03.2016.a. tekitanud neile õigusvastaselt kahju ja peab kahju hüvitama. Hagejad leiavad, et kostja on tekitanud kahju nende omandile, rikkudes nende sõiduauto Xxxxx xxx registrinumbriga xxxxxx (edaspidi: sõiduauto). Hagejate kasutuses olevale sõiduautole tekitatud kahju on hagiavalduse kohaselt 360,51 eurot. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 1 ja 4 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 128 lg 1 ja 3 alusel kuulub hüvitamisele varaline. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3). Hagejad on kohtule esitanud Info-Auto AS Pärnu esinduse 13.04.2016.a. arve, millest nähtub, et sõiduauto ukse käepideme, lingikate, värvitööd, ukselingi vahetus ja õlist puhastamise maksumus on kokku 360,51 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud kulutused on vajalikud, et taastada sõiduauto olukord enne selle kahjustamist. Sõiduauto kahjustamine kostja poolt nähtub väärteoasja materjalidest, nimelt H. J.i ütlusest, mille järgi viimane nägi 26.03.2016.a.–27.03.2016.a. öösel aknast, et üks naisterahvas tõmbab täiest jõust sõiduauto juhiukse linki Pärnu linnas xxx xx

kortermaja ees. H. J. tundis selles naises ära isiku, kellest E. S. tegi 26.03.2016.a. päeval elukoha ees foto. Sõiduautol oli kahjustatud ukselink ning klaasid ja tihendid olid õliga üle valatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 26.03.2017.a. on hageja E. S. pildistanud enda elukoha lähedal kostjat M. G.t (tl 129), kes oli sellest häiritud. Lisaks on fotosid, millelt nähtub, et hageja on olnud ka varasemalt hagejate trepikoja läheduses (tl 127, 128). Samuti on kostja M. G. vastuses kohtule avaldanud, et tal on olnud varasem konflikt hageja E. S.ga, millest saab kinnitust hagejate väitele, et hageja ja kostja vahelised suhted on olnud vaenulikud, mis on kohtu hinnangul olnud kostja motiiviks hagejate auto rikkumiseks. 26.04.2016.a. on kostja M. G. andnud väärteoasjas menetlusaluse isikuna ütlusi, milles kinnitab, et 26.03.2016.a. on teda hagejate sõiduautost xxxxxx pildistatud. Samuti nähtub kostja ütlustest, et ta käis samal õhtul välja ja käis vaatamas, kus elab naisterahvas ja auto pargitud. Kostja ei tunnista auto ukselingi kahjustamist ega klaaside ja tihendite õliga üle valamist väites, et läks pärast n-ö sõiduauto asukoha tuvastamist edasi randa jalutama. VÕS § 1045 § lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Õigusvastatust välistavad asjaolud puuduvad. Süüd välistavad asjaolud puuduvad (VÕS § 1050 lg 1). Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on leidnud veenvalt tõendamist asjaolu, et sõiduautot on 26.03.2016.a. tahtlikult kahjustatud ning õigusvastase teo on toime pannud kostja M. G.. Kuigi kostja M. G. enda süüd ei tunnista nähtub tuvastatud asjaoludest, et kostja oli 26.03.2016.a.– 27.03.2016.a. öösel hagejate elukoha Pärnu linnas xxx xx parklas ja on olnud isikuks, keda H. J. nägi sõiduauto ukselinki rebimas. Kohtule ei ole esitatud andmeid, kes on olnud hagejatele kirju saatnud isikuks, sest kostja ei ole antud asjaolu õigeks võtnud ja kohtule ei ole esitatud teisi tõendeid (nt käekirjaekspertiis), mille põhjal isikut tuvastada. Seega kohus nimetatud kirju tõendina ei arvesta. Tulenevalt VÕS § 73 lg 1 kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad. Hagejad E. S. ja H. J. on sõiduauto valdajateks, mis nähtub sõiduauto registreerimistunnistuselt, seega on kahjustatud mõlema hageja omandit ja sellega sarnast õigust, mistõttu on hagejad solidaarvõlausaldajad. Kohus mõistab kostjalt M. G.lt hagejate kasuks solidaarselt välja 360,51 eurot. Hagihind TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 12.11.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasumma järgi. Hagihinnaks on käesolevas asjas 360,51 eurot. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagejad esitasid 01.03.2017.a. esimese menetluskulude nimekirja, taotledes kostjalt 100 euro väljamõistmist, s.o hagejate poolt asjas kantud riigilõiv. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui