Korteriühistu Nurmiku tee 16 hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 30. novembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1 688,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Korteriühistu Nurmiku tee 16 (registrikood 80161941), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed IM, RS ja PM, lepinguline esindaja Cärolin Olluk Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erkki Evart
Asja läbivaatamine
Kohtuistungitel 29. mail ja 30. oktoobril 2017 ning
8.jaanuaril 2018, millel osalesid hageja juhatuse liikmed IM, RS, PM ja lepinguline esindaja Cärolin Olluk ning kostja XX ja tema lepinguline esindaja Erkki Evart; seejärel kirjalikus menetluses
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
Rahuldada hageja 5. veebruari 2018 taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks osaliselt ning võtta tsiviilasja toimikusse viidatud kuupäeva menetlusdokumendi lisadest nr 3 ja 4, aga ülejäänud lisad jätta vastu võtmata. Jätta rahuldamata kostja 14. veebruari 2018 taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Harju Maakohtu 30. novembri 2016 otsus tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 519,24 eurot ületavas summas ja vastavalt sellele viivis. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi 519,24 eurot ületava põhivõla summa ja sellelt viivise saamiseks rahuldamata. Tühistada sama otsus viivise määra osas alates 1. jaanuarist 2018 ja teha selles osas uus otsus, milles määrata alates nimetatud kuupäevast sissenõutavaks viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määr. Ülejäänud osas jätta punktis 3 viidatud otsus muutmata.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Rahuldada hageja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.
KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS
Rahuldada Korteriühistu Nurmiku tee 16 hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt. Välja mõista XX-lt Korteriühistu Nurmiku tee 16 kasuks põhivõlg summas 519,24 eurot ja otsuse avalikult teatavaks tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 305,30 eurot. Välja mõista XX-lt Korteriühistu Nurmiku tee 16 kasuks viivis põhivõlalt (519,24 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates
24.veebruarist 2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda. Rahuldada Korteriühistu Nurmiku tee 16 menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldused. Välja mõista XX-lt Korteriühistu Nurmiku tee 16 kasuks maakohtu menetluskulude hüvitis 985 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitis 1 008 eurot. Välja mõista XX-lt Korteriühistu Nurmiku tee 16 kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Korteriühistu Nurmiku tee 16 (hageja) esitas 5. jaanuaril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu võla 845,18 euro väljamõistmiseks. Kuivõrd kostja esitas makseettepanekule vastuväite, andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagi menetluse korras.
2.Hageja esitas 21. märtsil 2016 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1 249,06 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 120,17 eurot ja viivis määraga 0,07% päevas põhinõudelt alates 22. märtsist 2016 kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Hagi alusena tõi hageja esile, et: 2 (12)
kostjale kuulub korteriomand aadressil Nurmiku tee 16-5 Tallinnas (edaspidi „kostja korter“) ning kostja on hageja liige; kostja on jätnud maksmata ajavahemikul 31. märtsist 2015 kuni 29. veebruarini 2016 korteri valdamise ja kasutamisega seonduvalt korteriühistu poolt esitatud kommunaalja majandamiskulude arved kokku 1 369,23 euro ulatuses, millest põhivõlg on 1 249,06 eurot ja viivis 120,17 eurot. Viidatud arvete summa on 1 372,75 eurot, aga 123,69 eurot on kostja tasunud. Viivist arvestas hageja arve maksmise tähtajale järgneva kuu esimesest kuupäevast arve tasumata summalt. Täiendavalt märkis hageja, et kostjale on esitatud selgitused arvete kohta. Ühistu haldab kahte elamut, mille põhjal on kostjale selgitatud ampritasude ja üldelektri jagunemist. Samuti on lahendatud AS STV (edaspidi „STV“) tarbitud elektri eest tasumise küsimus. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi (ATS) hooldusteenus ja elamu tehniline valve on otsustatud
29.septembri 2014 üldkoosolekul ning halduri vahetus on otsustatud 10. detsembri 2013 üldkoosolekul. ATS teenuse ja tehnilise valve juurde kuuluv kindlustus on sõlmitud halduri poolt ja sellele on eelnenud soodsaima pakkumise väljaselgitamine. Kõigi kulutuste aluseks on olnud üldkoosolekul kooskõlastatud tegevused.
3.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: nõude rahuldamiseks ei ole piisav üksnes arvete esitamine. Hageja arvetel kajastatud teenuseid ei ole reaalselt osutatud või on kulutused ebaselged; kostja pole kohustatud tasuma kulutuste eest, mis pole tehtud ühise majandamise või ühiste huvide esindamise mõttest lähtuvalt, pole seotud ehitise ja/või maatükiga, pole vajalikud või mida pole tegelikult tehtud; hageja majandab kokku kahte elamut ning pole selge, kui palju või kuidas tasub üks või teine maja erinevate teenuste/kulude eest; koristusteenust osutatakse ebakvaliteetselt; ATS hooldusteenuse ja elamu tehnilise valve täisteenuse ning haldusteenuse tellimist pole hageja liikmete üldkoosolekul kooskõlastatud; põhinõude põhjendamatuse tõttu pole alust nõuda kostjalt viivist.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas 30. novembri 2016 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 1 249,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 120,17 eurot, ja viivise 0,07% päevas põhivõlalt alates 22. märtsist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks hüvitatava kulu summa.
5.Maakohus tuvastas, et hageja korterühistuna majandab elamut, kus asub kostja korter. Maakohus tugines enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-le 4 ja §-le 151 lg 1, hageja põhikirja p-dele 3.2 ja 6, võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-le 7 ning leidis, et hageja esitatud arvetega on kostja võlgnevus hageja ees tõendatud. Kuna arvetel on märgitud kohustuse täitmise tähtaeg, puudub alus arvata, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja on kostjale selgitanud e-kirjavahetuses arvetega seotud asjaolusid ja võimaldanud dokumentidega tutvuda. Ampritasu ja üldelektri jagunemise ja tasumise kohta on hageja märkinud, et korteri nr 7 juurde kuuluv garaaž tasub oma tarbimise eest. ATS hooldusteenuse ja elamu tehnilise valve täisteenuse kasutamise kohta on vastu võetud 29. septembril 2014 üldkoosoleku otsus. ATS hooldusteenuse juurde kuuluva kindlustuslepinguga on kostjal olnud võimalik tutvuda, mis ilmneb poole e-kirjavahetusest. Hageja on tuleohutuse tagamiseks põhjendatult tellinud korstnapühkimise teenust, sest see on kohustuslik kord aastas. 3 (12)
Hageja selgituse kohaselt on haldusteenuse pakkuja vahetamine otsustatud 10. detsembri 2013 üldkoosolekul ning ühtlasi on otsustatud samal koosolekul hakata ostma haldusteenust teenust juba pakkuvalt ettevõttelt. Sealjuures on kostja ise esindajana sõlminud vastava haldusteenuse lepingu. Puuduliku koristusteenuse kohta on kostjal võimalik esitada pretensioone, aga ühistu ühe liikme arvamus, ei saa olla teenuse eest tasumisest keeldumise alus. Hageja esitas remondifondi kasutamise kohta väljavõtted, millest selgub mh raha kasutamise eesmärk. Väljavõtetelt on näha, et remondifondi on kasutatud eesmärgipäraselt ja ettenähtud korras. Maakohus lähtus KÜS § 7 lg-le 4 ja leidis, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue (120,17) eurot on samuti põhjendatud ning hageja nõutav viivis tuleb kostjalt välja nõuda vastavalt hageja esitatud viivisearvestusele. Täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel rahuldas kohus hageja taotluse tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,07% päevas põhivõlgnevuselt väljamõistmiseks.
6.Maakohus tugines TsMS § 162 lg-le 1 ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus määras hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulude suuruseks 760 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandus hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Kokku määras maakohus hageja menetluskulude hüvitiseks 985 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: maakohtu otsus on motiveerimata. Kohus viitab KÜS-le ja hageja põhikirjale, kuid täpsemad selgitused puuduvad. Samuti viitab kohus pealiskaudselt paarile esile kerkinud küsimusele (nt ampritasu ja STV elektrikulu) ja leiab ilma põhjendusteta, et hageja on nendele küsimustele piisava täpsusega vastanud; kohus ei võtnud arvesse kostja esitatud selgitusi ja tõendeid, vaid märkis üldsõnaliselt, et kostja nõuet ei tunnista. Näiteks STV-d puudutavas küsimuses ei ole hageja ammendavalt kostja vastuväitele vastanud, kuid maakohus jättis kõik kostja vastuväited, selgitused ja tõendid tähelepanuta; nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule arved perioodi 31. mai 2015 kuni 31. jaanuar 2016 eest. Arvetel on saajaks/maksjaks märgitud kostja. Tegelikult väljastas hageja samad arved kuni augustini 2015 arved Nightlife OÜ nimele. Seega on hageja nõude põhistamiseks võltsinud tõendeid. Lisaks on hagi esitatud vale kostja vastu.
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
9.Ringkonnakohtu menetluses täpsustas hageja oma nõudeid teenuste ja kulude lõikes järgmiselt: ampritasu on igal arvel kajastatud summas 2,32 eurot, mis saadi viisil, et maja kogukulu 27,84 eurot jagati tarbijate (korterite) arvuga 12. Hageja nõustus, et kahe kuu eest on ampritasu nõutud summas makstud (arved nr 570 ja 593), samuti sellega, et samas majas on elektritarbimise võrku ühendatud ka STV seade nn 13. tarbijana; ATS hoolduse eest nõutakse iga arvega 2,03 euro maksmist, mis saadi viisil, et maja kogukulu 30 eurot jagati selles majas asuvate korteriomandite reaalosade kogupindalaga (709,6 m2) ja korrutati kostja korteriomandi reaalosa pindalaga (48 m2). Kui lähtuda mõlema maja korteriomandite reaalosade kogupindalast (1199,9 m2), siis tuleb jagada kogukuluna 42 eurot ja kostjal igakuiselt tasuda 1,68 eurot; tehnilise valve teenuse eest tuli 2015. aasta lõpuni maksta kostjal 1,22 eurot kuus ja viimase arve järgi 2016. aasta jaanuaris 1,30 eurot. Need summad saadi sarnaselt eelmises taandes märgituga lähtudes vastavalt maja kulust 18 ja 19,2 eurot. Kui selle 4 (12)
kulurea osas lähtuda mõlemast majast, siis on jagatavad summad 36 ja 38,40 eurot, mille korral kostjal tuleks maksta algselt nõutust suurem summa (1,44 ja 1,54 eurot kuus); haldusteenuse määr on 9,46 eurot kuus, mis saadi kogukulu 234 eurot jagamisel 1188 m2-ga ja korrutamisel 48 m2-ga; kindlustuse kulu jaguneb kaheks: o varakindlustuse eest nõuab hageja arvetel nr 365, 434 ja 502 nõutud summast 3,49 euro tasumist, mis saadi kindlustusandjale makstud 87,21 euro ja korterite kogupindala (1199,9 m2) jagatise korrutamisel kostja korteri pindalaga (48 m2); o vastutuskindlustuse eest nõuab hageja samadel arvetel märgitus summast 0,70 euro tasumist, mis saadi summa 10,89 eurot jagamisel 733,4 m2-ga ja korrutamisel 48 m2-ga; kui lähtuda mõlemast majast, siis on jagatav summa 17,45 eurot; koristusteenuste eest tuleb kostjal tasuda arvestusega lähtudes kas maja või ühistu kogukulust ja vastavate ruutmeetrite arvust hooajapõhiselt järgmiselt: o suveperioodi (arved nr 388–525) sisekoristuse jagatav summa on 60 eurot, mis jagatakse maja ruutmeetrite arvuga (709,6 m2) ja kostjal tuleb tasuda 4,06 eurot; kui lähtuda mõlema maja kogupinnast, siis tuleks jagada summa 96 eurot; o talveperioodil (arved nr 365 ja 548–593) on jagatav summa 96 eurot ja tasuda tuleb 6,49 eurot kuus; kui aga lähtuda mõlema maja kogupinnast, siis tuleks jagada summa 162 eurot; o suveperioodi välikoristuse kogusumma on 156 eurot ja talvel 210 eurot, jagades need kogupinnaga 1199,9 m2 ja korrutades 48 m2-ga kujuneb kostja tasutavaks vastavalt 6,24 ja 8,40 eurot; üldelektri eest nõuab hageja kokku 17,49 euro maksmist. See summa kujuneb ühistu elektri kogukulu ja korterite elektrikulude vahena. Hageja möönab, et ta ei esitanud selle kulu kohta tõendeid; remondifondi makseid tuleb kostjal tasuda 18,43 eurot kuus. See tuleneb hageja liikmete 16. detsembri 2014 otsusest, mille kohaselt remondifondi määr on 0,384 eurot/m2. Enne seda otsust oli remondifondi määr 0,192 eurot/m2, st kostja pidi maksma ja ka maksis ilma vastuväiteid esitamata 9,22 eurot ( = 48 × 0,192); ühekordsete kuludena nõuab hageja veel: o suuremahuliste jäätmete äraveo eest arvel nr 365 summat 4,90 eurot, mis saadi vastava kulu 120 eurot jagamisel 1176,1 m2-ga; o korstnapühkija teenuse (lõõride puhastamise eest) arvel nr 434 summat 7,14 eurot, mis saadi vastava kulu 150 eurot (kogukulu 198 eurot – nelja korteri kamina puhastamine 48 eurot) jagamisel korterite arvuga 21; o lumekoristuse eest arvel nr 593 summat 5,04 eurot, mis saadi vastava kulu 126 eurot jagamisel 1199,9 m2-ga; korteriomaniku tarbitud teenuste (elekter, vesi, jäätmevedu) summa vaidlusalustel arvetel on kokku 821,99 eurot, mille kostja on tasunud. Algselt arvestas hageja need tasumised varasema võlgnevuse katteks, aga ei toonud käesolevas kohtumenetluses esile, millised varasemad arved ja milliste teenuste eest olid kostjal tasumata.
Lisaks täpsustas hageja, et nõude aluseks on korteriomanike üldkoosolekute otsused järgmiselt: 10. detsembril 2013 toimus koosolek, millel mh otsustati haldusteenuse tellimine; 29. septembril 2014 toimus koosolek, millel mh otsustati ATS hoolduse ja tehnilise valve teenuse tellimine; 5 (12)
16. detsembril 2014 toimus koosolek, millel otsustati suurendada senist remondifondi makse arvutamise määra seniselt 0,192 eurot/m2 summani 0,384 eurot/m2; 15. juunil 2015 toimus koosolek, millel kinnitati 2015. aasta majandustegevuse aastakava (eelarve); 26. oktoobril 2017 toimus koosolek, millel kinnitati 2016. aasta majandusaasta aruanne.
10.Kostja vaidles täpsustatud nõuetele lisaks vastu peamiselt järgmiste väidetega: ampritasu on valesti jagatud 12 elektritarbija vahel, õige on see jagada 13 tarbija vahel, sest ka STV kasutab elektrit samas majas; ATS hoolduse ja tehnilise valve teenuse osutamise vajadust varem ei olnud, need on haldaja poolt peale surutud ega ole tegelikult vajalikud, lisaks ei ole kehtivalt otsustatud nende teenuste tellimist; haldusteenuse tellimist ei ole üldkoosolek kehtivalt otsustanud; kindlustusele on ühistu esitanud ebaõiged andmeid, mistõttu kindlustusmakse on arvutatud valel alusel; koristusteenuse osutamisel on olulisi puuduseid; üldelektri kulu ei ole hageja tõendanud ja kostja selle nõude aluseks olevaid asjaolusid mingis osas omaks ei võta; remondifondi määra ei ole kehtivalt muudetud, samuti ei ole hageja tõendanud varasema määra otsustamist ühistu liikmete üldkoosolekul; ühekordsete kulude nõuete aluseks olevate teenuste tellimist ei ole korteriomanikega kooskõlastatud ja pole arusaadav, kuidas kujunes teenuse hind; korteriomaniku tarbitud teenuste eest on kostja tasunud. Kostja esitas vastuväited hageja liikmete üldkoosolekute otsuste kehtivuse osas: 10. detsembri 2013 koosoleku protokolli ei ole korteriomanikele edastatud ja protokoll on puudustega, sest sellel pole protokollija allkirja, samuti puudub koosolekul osalejate nimekiri; 29. septembri 2014 koosoleku protokolli järgi ei toimunud hääletamist ja otsustamist muudes punktides peale päevakorra p 1, lisaks puudus kvoorum, sest osalejate nimekirjas märgitud MS (korter nr 2) ja EL (korterid nr 7 ja 22) puudusid ega olnud andnud kohast volitust; 16. detsembri 2014 koosolekul puudus samuti kvoorum, sest lisaks eelmises taandes märgitule puudusid ka T ja/või HM(korter nr 17) ega olnud kedagi volitanud end esindama; 15. juuni 2015 koosoleku protokollis on tehtud parandus (10 osaleja asemel märgitud hiljem 12) ja ka selle koosolekul puudusid tegelikult MS ja EL ning nende võimalike esindajate volitused ei ole tõendatud; 26. oktoobri 2017 koosoleku otsused on kostja kohtus tähtaegselt vaidlustanud, neile ei saa hageja käesolevas asjas tugineda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hagi tühistatud osas rahuldamata. Menetluskulud jäävad kõik siiski kostja kanda. Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebuse ja otsustab seejärel sisulise arutamise tulemuse põhjal, millised seni veel lahendamata taotlustest tuleb rahuldada (TsMS § 442 lg 5 esimene lause). 6 (12)
12.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja on korteriühistu ja kostja selle liige. Hageja koostas 2015. aasta märtsist kuni 2016. aasta jaanuarini (nõudeperiood) kostjale arved nr 365–593 kokku summas 1 372,75 eurot (I kd tl 35–45). Kostja tasus arved osaliselt, makstes neil arvetel kajastatud summadest kokku 826,63 eurot (sh 821,99 eurot tarbitud teenuste eest ja 4,64 eurot kahe kuu ampritasu, II kd tl 161–162), maksmata on veel 546,12 eurot. Nendes asjaoludes ei ole pooltel praeguseks vaidlust. Samuti ei vaidle pooled hageja hallatava kahe elamu korterite üldpindala (1199,9 m2) ja kostja korteri pindala (48 m2) üle.
13.Kostja heidab kaebuses maakohtule põhjendatult ette nõude rahuldamist üksnes arvete põhjal. Korteriühistu arvest ei tulene korteriomanikule kohustusi, vaid KÜS § 13 lg 4 ning § 151 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb tal kanda oma korteriomandi suuruse järgi arvutatud osa korteriühistu vajalikest kuludest eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasust korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Seega tuleb kohtul korteriühistu osutatud teenuste ja kantud kulude alusel esitatud nõude lahendamisel teha kindlaks, kas korteriomanikul on nende eest tasumise kohustus. Hagi aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama hageja (TsMS § 230 lg 1). Siiski ei ole neil kaalutlustel otsest tähtsust sellel, kelle nimele ühistu arved väljastas.
14.Kostja kui elamu korteriomanik (ja kaasomanik) ja KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi hageja kui korteriühistu liige peab nii seaduse kui ka hageja põhikirja (I kd tl 31–34) järgi osalema elamu majandamise ühiste kulude kandmisel vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. See tuleneb nii enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 esimesest lausest ja lg-st 2 kui ka kaasomandi kohta üldiselt ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg-st 1. Elamu kaasomandiosale tehtud kulutuste hüvitamist võivad eri isikud nõuda korteriomanikult erineval õiguslikul alusel. Kui tegu on vajalike kulutustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele (kaasomanikele) KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule (kaasomanikule) sõltumata oma nõusolekust kulutuste tegemiseks. Muude elamule tehtud kulutuste hüvitamist võib korteriomanikult kui korteriühistu liikmelt nõuda korteriühistu, kui korteriomanik on kulutuste tegemisega nõustunud või kui tegu on KÜS §-s 151 nimetatud majandamiskuludega, mille kandmine on otsustatud korteriühistu liikmete üldkoosoleku kehtiva ja KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile ühistu liikmetele kohustusliku otsusega (Riigikohtu
8.oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p-d 15 ja 16, samuti seal viidatud
13.veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p-d 21 ja 22). Maksete tegemise kohustus tuleneb kostjale ka hageja põhikirja p 3.2 teisest taandest ja p-st 6. Nii põhikirja kui ka KÜS § 151 lg 1 järgi peab kostja tasuma majandamiskuludest osa, mis vastab talle kuuluva korteriomandi suurusele. Nende kulude osas, kus pooled ei ole üksmeelsed mõne muu arvestusaluse kohaldamises, tuleb lähtuda ühistu kogukulust, jagada see arvuga 1199,9 ja korrutada kostja kohustuse suuruse leidmiseks 48-ga.
15.Kostja ei vabane korteriühistule osutatud teenuste eest kulude kandmise kohustusest võrdeliselt enda kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustusest ainuüksi põhjusel, et teenused võisid olla ebakvaliteetsed. Teenuste puudulikust osutamisest tulenevaid nõudeid saab teenuse osutajate vastu esitada hageja kui teenuse tellija. Kui vastav kulu on käsitatav vajaliku majandamiskuluna, siis peab kostja hageja liikmena selle tasumises KÜS § 151 alusel osalema (Riigikohtu 8. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 25). Korteriühistu pädevuses ei ole häälteenamusega otsustada mitte üksnes vajalike kulude tegemist TsÜS § 63 p 1 mõttes. Eelkõige KÜS § 151 lg 2 kolmandat lauset arvestades tuleb KÜS § 13 lg 4 tõlgendada selliselt, et häälteenamusega võib otsustada ka kulutuste tegemise elamule, mida võib pidada kasulikeks TsÜS § 63 p 2 mõttes. See ei tähenda, et häälteenamusega saaks otsustada kõigi kasulike kulutuste tegemist, vaid kulutused peavad mahtuma KÜS § 151 järgsete kulude hulka (Riigikohtu 13. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 28). 7 (12)
16.Eelnevast tuleneb, et hageja põhinõude lahendamiseks tuleb esmalt kontrollida, milliste üldkoosolekute otsuste põhjal saab hageja nõuda kostjalt majandamiskulude tasumist. Hageja väidab, et kostja jättis osaliselt tasumata arved, mis esitati korteriühistu osutatud ja vahendatud teenuse eest perioodil alates 31. märtsist 2015 kuni 29. veebruarini 2016. Seega tuleb kontrollida, millised otsused on kehtivalt vastu võetud 2015. ja 2016. aasta kohta.
17.Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu liikmel on KÜS § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt 28. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 11, ja 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 15). Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu (Riigikohtu
13.veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21 esimene lõik).
18.Siiski ei takista eeltoodu kostja tuginemist üldkoosoleku otsuse puudumisele või tühisusele. KÜS § 1 lg 2 kaudu kohalduv mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 2 sätestab, et otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Sarnaselt saab kostja tavalise vastuväite korras tugineda sellele, et mõni otsus on vastu võtmata. Muu hulgas heidab kostja hagejale ette, et koosolekute kvooruminõue on täitmata. Kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad kvooruminõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. MTÜS § 21 lg 1 teise lause kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. KÜS ei näe üldkoosoleku kvooruminõude jaoks ette erireegleid, seega kohaldatakse korteriühistu kvoorumile KÜS § 1 lg 2 alusel MTÜS-s sätestatut (Riigikohtu 27. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 10 teine lõik). Hageja põhikirja p 5.4 näeb ette, et liikmete üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest. TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12, ja 25. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Seega kujuneb korteriühistu üldkoosoleku otsus korteriomanike tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa (Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p-d 20–21).
19.Hageja liikmete 10. detsembri 2013 ja 29. septembri 2014 koosolekute (I kd tl 111–114, 91–93) otsuste kehtivust ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata, sest need ei seondu nõudeperioodi ega otseselt nende kulude või maksetega, mille osalist hüvitamist või tasumist hageja käesolevas asjas kostjalt nõuab. 8 (12)
20.Hageja liikmete 16. detsembri 2014 üldkoosoleku (I kd tl 87–90) otsuste kehtivus omab tähtsust seepärast, et sellel otsustati muuta remondifondi suurust ja koguda edaspidi elamu remondiks raha määraga 0,384 eurot/m2. Vaidlustamata asjaoludel pidi selleks, et koosolek oleks otsustusvõimeline, osalema 12 liiget, mis vastab ka koosoleku registreerimislehele. Kostja väitel puudus koosoleku läbiviimiseks kvoorum, sest MS, EL ja T. või HM koosolekul ei osalenud. Hageja esitas MS ja EL heakskiidud (III kd tl 101–103), aga ei tõendanud, e T. või HM oleks otsuse heaks kiitnud või volitanud kedagi end esindama. Seega puudus
16.detsembri 2014 koosoleku läbiviimiseks kvoorum ja hageja ei saa viidatud otsusele edukalt tugineda.
21.Hageja liikmete 15. juuni 2015 üldkoosolekul (I kd tl 100–109) arutati ja kinnitati 2015. aasta majandustegevuse aastakava KÜS § 15 lg 1 tähenduses, mida nimetati eelarveks. Selle üldkoosoleku osas esitas kostja vastuväited, et protokollis oli tehtud parandus (algne kohalviibijate arv 10 parandatud 12-ks) ning MS ja EL koosolekul ei osalenud. Seadusest ei tulene, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku protokolli ei võiks parandada. Lisaks nähtub koosolekul osalejate registreerimislehelt, et registreeritud on 12 korteriomanikku. MS ja EL kiitsid nende nimel antud hääled heaks (III kd tl 103–105). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et korteriühistu kui mittetulundusühingu liikmete üldkoosolekul osalemist ja seal antud häält ei saa hiljem heaks kiita. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg-st 2 tulenevalt mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Vastavalt TsÜS § 129 lg-le 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, v.a juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Korteriühistu üldkoosoleku otsus on õiguslikult olemuselt korteriühistu liikmete mitmepoolne tehing, mida on võimalik TsÜS § 129 lg 1 kohaselt heaks kiita (Riigikohtu 25. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10; vt esindaja tegevuse heakskiidu võimaluse kohta nt
15.veebruari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-10, p 9 teine lõik). Heakskiit peab järgima sama vorminõuet nagu algne volitus (TsÜS § 129 lg 6), see tingimus on täidetud. Praegusest erineb Riigikohtu 25. aprilli 2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06 p-s 11 käsitletud olukord, mille puhul heakskiitu otsusele soovis anda korteriomanik, kes ise ega esindaja kaudu koosolekul ei osalenud. Koosolekut ei saa lugeda tagasiulatuvalt toimunuks seeläbi, et otsuse kiidab heaks koosolekul (isiklikult või esindaja kaudu) mitteosalenud liige, aga see ei takista koosolekul osalenud esindaja antud hääle heakskiitmist eelmises lõigus toodud alustel. Eelnevast tuleneb, et kostja vastuväited ei anna alust tuvastada 15. juuni 2015 otsuste tühisust ega puudumist ja sama aasta majanduskava on sel koosolekul kehtivalt kinnitatud.
22.Hageja liikmete 26. oktoobri 2017 üldkoosolekul kinnitati hageja 2016. aasta majandusaasta aruanne. Kostja leiab, et hageja ei saa selle koosoleku otsustele tugineda, sest kostja on need tähtaegselt vaidlustanud. Hageja ei vaielnud sellele väitele vastu. Kohus nõustub kostjaga, et kui korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus on tähtaegselt vaidlustatud, siis ei saa sellele enne kohtuvaidluse lõppemist edukalt tugineda teises kohtuasjas.
23.Hageja nõudega hõlmatud kulud ja tasud vastavad 15. juuni 2015 koosolekul kinnitatud majanduskavale (II kd tl 108–109). Seetõttu ei ole põhjendatud kostja vastuväited, et teenuste tellimist pole otsustatud või korteriomanikega kooskõlastatud. Ühistu nimel teenuste tellimise saab majanduskava kinnitamisega heaks kiita (vt Riigikohtu 2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 15, samuti selles viidatud 6. novembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8913, p 11, ja 8. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 18). Kuna uut majanduskava 2016. aasta kohta ei olnud enne arve nr 593 väljastamist vastu võetud, siis võis hageja lähtuda eelmise aasta majanduskavast, st nõuda kostjalt samade teenuste ja kulutuste eest tasumist samaldel alustel nagu eelmisel aastal. 9 (12)
24.Järgmiseks hindab kohus hageja väiteid kostjale osutatud ja vahendatud teenuste lõikes: ampritasu osas on pooled üksmeelsed, et see tuleb arvutada ühe maja kogukulu (27,84 eurot, II kd tl 182–198) ja 13 tarbija põhjal, st selleks on 2,14 eurot ( = 27,84 : 13); lisaks on kahe kuu ampritasu nõutud summas makstud (arved nr 570 ja 593); ATS hoolduse kogukulu on 42 eurot (II kd tl 199–211), st kostjal on kohustu tasuda 1,68 eurot kuus ( = 42 : 1199,9 × 48); tehnilise valve teenuse kogukulu ühistul oli 2015. aasta lõpuni 36 eurot kuus 2016. aasta jaanuaris 38,40 eurot (II kd tl 199–211), mis eelmises taandes rakendatud valemi järgi tähendaks kostjale kohustust tasuda vastavalt 1,44 ja 1,54 eurot kuus. Kuna hageja nõudis arvetel ja hagi esitades kostjalt vastavalt 1,22 ja 1,30 euro maksmist, siis ei saa kostjalt suuremat summat välja mõista; haldusteenuse igakuisest kogukulust 234 eurot (II kd tl 212–217) peab kostja tasuma 9,36 eurot ( = 234 : 1199,9 × 48); kindlustuse kulu jaguneb kaheks: o varakindlustuse eest nõuab hageja arvetel nr 365, 434 ja 502 nõutud summast 3,49 euro tasumist, mis saadi kindlustusandjale makstud 87,21 euro (II kd tl 218–219) ja korterite kogupindala jagatise korrutamisel kostja korteri pindalaga, selles osas on nõue põhjendatud; o vastutuskindlustuse osas tuleb sarnaselt lähtuda küll mõlema maja kogukulust 17,45 eurot, aga see ei muuda nõude põhjendatuse ulatust, st kostjal tuleb vastavate kuude eest tasuda 0,70 eurot ( = 17,45 : 1199,9 × 48); o kokku on kindlustuse kulu 4,19 eurot, aga arvel nr 593 on kindlustuse eest kokku nõutud 3,82 euro tasumist, ka selles osas ei saa nõuet ületada; koristusteenuste eest tuleb kostjal tasuda arvestusega lähtudes kas maja või ühistu kogukulust (II kd tl 220–231) ja vastavate ruutmeetrite arvust hooajapõhiselt järgmiselt: o suveperioodi (arved nr 388–525) sisekoristuse jagatav summa on 96 eurot ja kostjal tuleb tasuda 3,84 eurot ( = 42 : 1199,9 × 48); o talveperioodil (arved nr 365 ja 548–593) on jagatav summa 162 eurot ja tasuda tuleb 6,48 eurot kuus ( = 162 : 1199,9 × 48); o suveperioodi välikoristuse kogusumma on 156 eurot ja talvel 210 eurot, jagades need kogupinnaga 1199,9 m2 ja korrutades 48 m2-ga kujuneb kostja tasutavaks vastavalt 6,24 ja 8,40 eurot; üldelektri eest nõuab hageja 17,49 euro maksmist, aga kuna ta ei esitanud selle kulu kohta tõendeid ja kostja vaidles kulule vastu, siis jääb vastavas osas hagi rahuldamata; remondifondi makseid tuleb kostjal tasuda 18,43 eurot kuus ( = 0,384 × 48). Kuigi hageja ei saa edukalt tugineda 16. detsembri 2014 otsusele, siis tuleneb vastav kohustus ka hageja liikmete 15. juuni 2015 otsusest majandustegevuse aastakava kinnitamise kohta. Viidatud kavas planeeriti remondifondi sissetulekuks 460,76 eurot kuus ( ≈ 0,38 eurot/m2). Võttes arvesse samas tabelis toodud m2-te koguarvu (1199,9), siis nähtub kavandatud igakuisest tulust tasumäär 0,384 eurot/m2 ( ≈ 460,76 : 1199,9); ühekordsete kuludena peab kostja tasuma: o suuremahuliste jäätmete äraveo (II kd tl 225, 232–233) eest arve nr 365 summast 4,80 eurot ( = 120 : 1199,9 × 48); o korstnapühkija teenuse (lõõride puhastamise, II kd tl 234) eest arve nr 434 summast 6 eurot ( = 150 : 1199,9 × 48); o lumekoristuse (II kd tl 201) eest arve nr 593 summast 5,04 eurot ( = 126 : 1199,9 × 48). 10 (12)
25.Arvete ja kululiikide kaupa kujuneb hageja põhjendatud nõue järgmiseks: Arve nr 365 388 411 434 457 479
26.Hageja nõuab kostjalt ka viivise maksmist. Kuna kostja on olnud viivituses korteriühistule maksete tegemisega, siis on viivise nõue põhjendatud vastavalt põhinõude rahuldamisele. Enne 1. jaanuarit 2018 kehtinud KÜS § 7 lg 4 alusel võis ühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist 0,07% maksmata summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates käesolevast aastast näeb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 42 lg 1 ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib ühistu nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, st praegu määraga 8% aastas. Eelneva põhjal tuleb kostjal tasuda hagejale viivist kuni otsuse tegemiseni summas 305,30 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Arve nr
Summa 56,70 42,91 42,91 53,10 42,91 42,91 47,10 42,91 47,71 45,57 54,51 1.5.15 1.6.15 1.7.15 1.8.15 1.9.15 1.10.15 1.11.15 1.12.15 1.1.16 1.2.16 1.3.16 Viivis alates Päevi kuni
Alates otsuse tegemisest tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Hageja esitas 5. veebruaril 2018 tähtaegselt taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks, kostja vaidles neile vastu. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotlused osaliselt: kuna EL kiitis heaks kõigil vaidlusalustel koosolekutel tema nimel antud hääled, siis ei ole vaja võtta tõenditena toimikusse varasemaid volikirju (lisad nr 1 ja 2) ning on TsMS § 238 lg 1 p 2 mõtte järgi piisav võtta toimikusse heakskiit (lisa nr 3); ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et MS heakskiit (lisa nr 4) võiks olla kirjutatud RS käekirjaga. Varasemate koosolekute protokollidest on näha RS käekiri ja allkiri, aga need ei sarnane heakskiiduga. Seega ei ole kostja oma võltsituse vastuväidet piisavalt põhistanud ja ringkonnakohus saab tõendi vastu võtta; lisad nr 5–9 seonduvad 26. oktoobri 2017 koosolekuga, aga vastavalt eespool p-s 22 märgitule ei saa ringkonnakohus sellel koosolekul otsustatud vaidluse lahendamisel arvesse võtta. Järelikult ei ole viidatud lisad asjakohased ja nende vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel keelduda. 11 (12)
Kostja esitas 14. veebruaril 2018 kaks täiendavat tõendit (EL volikiri ja kohtumääruse väljavõte). Eelmise lõigu esimeses ja viimases taandes märgitud kaalutlustel ei ole need tõendid asjakohased ja nende vastuvõtmisest tuleb samuti TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel keelduda. Vastu võtmata jäänud tõendite elektroonilise esitamise tõttu ei ole vaja neid pooltele tagastada.
28.Kokkuvõtvalt kuuluvad nii kaebus kui ka hagi rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi rahuldati põhinõudest suurema summa kui 519,24 eurot kostjalt väljamõistmiseks. Selle summa ulatuses on hageja põhinõue edukas, samuti tuleb sellelt tasuda viivist. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Viivise määra alates käesoleva aasta algusest tuleb muuta vastavalt eespool p-s 26 märgitule. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
29.Menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 2 alusel ja jätta need kostja kanda. Hageja nõustus lahendama vaidluse kokkuleppel selliselt, et kostja tasub hagejale 500 eurot ja pooled kannavad ise oma menetluskulud. Ringkonnakohus rahuldab hagi sellega piisavalt sarnases ulatuses mõistes välja põhivõla 519,24 eurot ja viivise 305,30 eurot. Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, siis ongi TsMS § 163 lg 2 eesmärgiks soodustada poolte kokkulepet olukorras, kus menetluse kestel muutunud seisukohtade tõttu on mõeldavad teatavad järeleandmised poolte esialgsetest positsioonidest. Hageja oli kompromissina nõus isegi väiksema summaga, kui tal on õigus saada kohtuotsuse järgi. Sellises olukorras ei anna alust jätta TsMS § 163 lg 2 kohaldamata kostja argumendid, et ta vaidles osaliselt hagile põhjendatult vastu ja soovis saada sisulist kohtulahendit.
30.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb ringkonnakohtu menetluskulud määrata kindlaks hageja kulunimekirjade põhjal. Hageja esitas ringkonnakohtule järgmised kulunimekirjad: 30. oktoobril 2017 summas 624 eurot õigusabiteenuse eest 6,5 t ulatuses (kaebusele vastamine, ettevalmistumine ja osalemine 29. mai 2017 istungil, tõenditega tutvumine, nende esitamine ja kostja tõenditele vastamine); 8. jaanuaril 2018 summas 240 eurot õigusabiteenuse eest 2,5 t ulatuses (ettevalmistus ja osalemine 30. oktoobri 2017 istungil ning täiendavate tõendite ja seisukoha esitamine) 12. veebruaril 2018 summas 144 eurot õigusabiteenuse eest 1,5 t ulatuses (suhtlus kliendiga, tõendite kogumine, 5. veebruari 2018 seisukoha koostamine, kostja seisukoha ja taotlusega tutvumine ning vastuse koostamine). Hageja esindaja tasumäär 96 eurot/t on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Samuti on vajalikud ja põhjendatud nimekirjades kajastatud toimingud kokku 10,5 t ulatuses. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada ringkonnakohtu menetluskulud summas 1 008 eurot ( = 10,5 × 96). Maakohus määras kindlaks senises menetluses hageja põhjendatud ja vajaliku kulu 985 eurot, mida ringkonnakohtul pole alust muuta. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-e 4 märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et hüvitatavalt menetluskulult peab kostja maksma viivist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.