Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E. P. vastu võlgnevuse nõudes 691, 07 eurot
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, RK 11919806, asukoht: Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: volikirja alusel Tarvo Ilves, e-post: [email protected] Kostja: E. P., IK xxx, elukoht: xxx e-post: xxx
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi. Välja mõista kostjalt E. P.lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capitali kasuks 15.10.2002 lepingust nr 16-114491-KE tulenev võlgnevus 643, 87 eurot, sh põhiosa 587, 24 eurot, intress 6, 09 eurot ja viivis 50, 54 eurot. Välja mõista kostjalt E. P.lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (587, 24 eurolt) alates 15.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eraldada kostja E. P. vastuhagi iseseisvasse menetlusse, ning edastada see Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleisse registreerimiseks.
Välja mõista kostjalt E. P.lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 365 eurot, sh tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 240 eurot.
7.Välja mõista kostjalt E. P.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (365 eurolt) viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
9.Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatult täitmisele (TsMS § 405 lg 1 p 10)
1/4
2-16-122774 Edasikaebamise õigus lihtmenetluse asjas puudub tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 627 lg 21. Kohus selgitab, et üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA TÕENDID
1.Hageja nõue ja tõendid Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 13.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. P. vastu 639, 26 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. 24.10.2017 tegi kohus võlgnikele makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.10.2017 aadressil xxx Sellele esitas kostja E. P. 13.11.2017 vastuväite. Aktsiaselts PlusPlus Capital soovis menetlust jätkata hagimenetluses ning Hageja esitas täpsustatud hagiavalduse Viru Maakohtule 18.12.2017. Hageja nõuab kostjalt lepingust tulenevalt põhivõlgnevust 587, 24 eurot, intressi 6, 09 eurot ja viivist 50, 80 eurot. Peale võlgnevuse summas 644, 13 eurot palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 15.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulud, sh tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu summas 240 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hagiavalduse aluseks on kostja ja Swedbank AS vahel 15.10.2002 sõlmitud krediitkaardileping nr 16-114491-KE, mille kohaselt võimaldas Swedbank AS kostjale krediidilimiidi 958, 67 euro (15 000 EEK) kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuiselt
27.kuupäevaks. Kostja oma lepingust tulenevat kohustust ei täitnud. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas Swedbank AS lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas Swedbank AS krediidi tagastamise tähtpäeva saabunud 14.11.2006. Swedbank AS loovutas 23.01.2017 oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. konto väljavõttest on selgelt võimalik tuvastada kostja kaardi kasutamise käitumine, samuti on lepingult tuvastatav kostja igakuise tagasimakse kohustuse suurus ning panga poolt arvestatud intressid. Kostjal oli lepingu lõpetamise seisuga 16.11.2016 tasumata tagastamata krediidisumma 587, 24 eurot ja intress 6, 09 eurot. Erinevalt 15.10.2002 sõlmitud lepingust on Swedbank AS kostja suhtes intressimäära alandanud 20 protsendilt 18 protsendile. Vastavalt 09.05.2012 lepingu pikendusele nähtub, et kostja pidi kasutatud krediidilimiidi 958, 67 eurot tagastama 32 kuu jooksul. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud hagiavalduse koostamise hetkel kehtinud viivise määrast ehk ümardatult 0, 0219% päevas. Perioodil 17.11.2016 kuni 14.12.2017 on viivitatud päevi kokku 393 päeva, seega on viivise suurus 50, 54 eurot. Kuna viivise summa erineb arvestusmetoodikast lähtuvalt 0, 26 eurot, siis palub hageja lugeda õigeks viivisenõudeks kostja vastu alates lepingu erakorraliselt ülesütlemisele järgnevast päevast summa 50, 54 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited menetluskuludele on sisutud. Hageja ei 2/4
2-16-122774 nõustu ka kostja vastuhagiga, kuna tuvastatavad ei ole asjaolud, kuidas Swedbank AS kostjale uut krediitkaarti mitte väljastades on kostjale kahju põhjustanud. Samuti on kostja moraalse kahju hüvitamise nõue sisustamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja viitab lepingu üldtingimuste punktile 11.2 mille nõuete kohaselt teavitas hageja kostjat Krediidiinfosse märgitud maksehäire olemasolust, mis viitas, et kostja krediidivõime on langenud. Samuti teavitas hageja kostjat, sellest et juhul kui kostja likvideerib kehtiva võlgnevuse, on tal võimalik taotleda uut kaarti. Hageja ei ole lepingu tingimusi rikkunud ega öelnud kostja ja panga vahel sõlmitud lepingut üles vaid on loonud kostja jaoks soodusolukorra, võimaldades kostjal jätkata lepingust tulenevate kuumaksete tasumist. Kostja on jätkanud krediidilepingu täitmist lepingu tingimustel kuni 27.07.2016, millest alates kostja jättis lepingu igakuise tasumise kohustuse tähtaegselt täitmata. Alates 27.08.2016 oli kostja makseviivituses osaliselt kolme kuu maksetega, mis andis aluse Swedbank AS-il krediidilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
2.Kostja vastuväited, tõendid ja vastuhagi Kostja 07.01.2018 hagi ei tunnistanud ning leidis, et kuna puuduvad piisavad andmed hagiavalduses esitatud nõude sisu tuvastamiseks, siis on hagi tõendamata ja alusetu. Samuti vaidles kostja vastu viivise nõudele, kuna tal ei ole võimalust kontrollida viivise arvestuse õigsust põhjendusel, et hageja ei osutanud õiguslikule alusele (lepingu punkt, seaduse paragrahv, lõige jne). Kostja vaidles vastu ka hageja menetluskulude hüvitamise nõudele, kuna see on põhjendamatu. Kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil ja taotles kahekuulist tähtaega vastuhagi esitamiseks, mida kohus pidas ebamõistlikuks. Kostja esitas vastuhagi kohtu määratud tähtajal s.o. 26.01.2018, hagejalt varalise kahju väljamõistmiseks summas 397, 57 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 600 eurot. Vastuhagilt ei olnud kostja tasunud riigilõivu ega esitatud tõendeid. Vastuhagi esitamise peamiseks põhjenduseks märkis kostja, et 09.05.2012 EGO järelmaksukaardi kasutamise lepingu kohaselt oli leping sõlmitud tähtajatuna ning kehtivalt, see ei olnud automaatselt lõpetatud ning pank pidi kostjale väljastama uue kaardi. Kostja taotles lihtmenetluses ka enese ärakuulamist kohtu poolt. Kohus määras ärakuulamise aja, kuid kostja esitas 13.02.2018 hommikul taotluse kohtuistungi aja edasilükkamiseks omamata selleks mõjuvat põhjust. Kohus ei rahuldanud kostja taotlust ning teavitas kostjat e-posti teel, et kohtuistung toimub määratud ajal 13.02.2018 kell 11.00 Jõhvi kohtumajas. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega ole kohtule esitanud mõjuvat põhjust mitteilmumiseks. Kohtul ei ole võimalik kuni käesoleva ajani kostjaga ühendust saada ka telefonitsi. Kohus on seisukohal, et mõjuv põhjus kostjal ärakuulamisele mitteilmumiseks puudub, mistõttu kohus määras, et lihtmenetlust tuleb jätkata vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 7 kohaselt kirjalikult ja loobub ärakuulamiseks uue aja määramisest, kuna kostjal on olnud võimalus olla ära kuulatud, mida kostja ei ole ilma mõjuva põhjuse olemasoluta kasutanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tulenevalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud 3/4
2-16-122774 kohtu järeldused, märkimisega. Arvestades hagihinda, on TsMS § 404 lg 1 järgi tegemist kirjalikus menetluses lahendatava hagiga. Kohus tutvunud, tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult.
4.Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust 15.10.2002 sõlmitud krediitkaardilepingu nr 16-114491-KE sõlmimise ja selle tingimuste ning põhivõlgnevuse suuruse üle. Kostja vaidles vastu üksnes hageja viivisenõudele ning hageja täpsustas oma viivisenõuet, millele kostja ei ole täiendavaid vastuväiteid esitanud. Kohus märgib, et nõue kuulub rahuldamisele tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja 82 lg 1 – lepinguline kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud nõude viivise väljamõistmiseks kostjalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 ettenähtud määras mis kohtu hinnangul on mõistlik. Tulenevalt eeltoodust ja TsMS § 394 lg 2 punktist 2 ja TsMS § 440 lõikest 1 rahuldab kohus hagi põhinõude ja viivise osas, mõistes kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 16-114491-KE tuleneva võlgnevuse 643, 87 eurot, sh põhiosa 587, 24 eurot, intress 6, 09 eurot ja viivis 50, 54 eurot. Vastuhagi eraldamine
5.TsMS § 375 lg 1 sätestab, et kui kohus leiab, et hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks. Käesolevas menetluses on kostja esitanud puudustega vastuhagi (tasumata riigilõiv, nõudele ei ole lisatud hagi asjaolusid tõendavaid tõendeid ning vastuhagi sisaldab moraalse kahju nõuet, millel on mõningane seos põhihagi asjaoludega, kuid kohtu hinnangul ei ole täidetud TsMS § 373 lg 1 p 13 toodud tingimused. Kohus selgitab, et eraldab kostja vastuhagi eraldi menetlusse, kuna vastuhagi nõue ei ole suunatud põhihagi tasaarvestamisele, vastuhagi rahuldamine ei välista täielikult ega osaliselt põhihagi rahuldamist, ning esitatud vastuhagi läbivaatamine ei võimalda asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.
Menetluskulude jaotus
6.Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot ning õigusabikulu 240 eurot. Samuti selgitab kohus, et mõistab õigusabikulud välja käibemaksuga. Kohus on tuvastanud, et Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole hageja käibemaksukohustuslasena registreeritud.
4/4
2-16-122774 Eelpooltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 365 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
5/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.