Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. Võlgnik ei ole asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama, sealjuures ei ole aktiivselt otsinud mõistlikult tulutoovat tegevust. PankrS § 173 lg 1 sätestab expressis verbis, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on juba 3.10.2016. a pankrotimenetluse lõpetamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi, samuti on Xxxxkinnitanud kohtule, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi, kuid kahetsusväärselt jätnud need siiski täitmata. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud ning lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmise kohta. Kohus kuulas 12.02.2018. a ära võlgniku ning võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 175 lg 4 alusel. Võlgniku kinnitusel ta igapäevaselt millegagi ei tegele. Võlgnik elab endise abikaasa juures, kes talle elamispinda pakub, samuti võlgniku kulud kannab, võlgnikule lotopileteid ostab ja võlgnikku toidab (tl 150-152, 159). Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Xxxx on 3,5 aasta jooksul olnud väidetavalt endise abikaasa ülalpeetav, üksnes passiivselt oodanud tööd. Kolme tööotsimise avalduse saatmist 3,5 aasta jooksul ei pea kohus PankrS § 173 lg 1 tuleneva kohustuse täitmiseks. Võlgniku enda selgituste kohaselt tegeleb ta endise abikaasa juures pidevalt remonditegevusega, samuti osutab ta sama teenust sõpradele raha eest (tl 159). Kohus järeldab sellest, et võlgnikul on olemas oskused, millega oleks võimalik tulu teenida ja võlausaldaja nõuet kasvõi osaliselt täita. Kohtu hinnangul on Xxxx passiivsus kohustustest vabastamise menetluses pigem seotud mugavuse kui tegeliku tulutoova tegevuse võimaluste puudumisega. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes viieaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnik on kohtule andnud ka valevande. Võlgnik on kinnitanud kohtule, et tal sissetulekud puuduvad (tl 144). Kohtu korduva järelepärimise peale, kinnitas võlgnik, et perioodi 01.01.2017. a kuni 31.12.2017. a sissetulek on 50 eurot (tl 148). 12.02.2018. a selgus, et võlgnik on saanud paari kuu jooksul sadakond eurot sissetulekuid (tl 159). Kuivõrd Xxxx ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve, tuleb Xxxx kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku Xxxx kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.