Ducat Investment & Consulting OÜ hagi XXXi vastu laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse nõudes
Hagihind
1908 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ducat Investment & Consulting OÜ (registrikood 12764205), seaduslik esindaja juhatuse liige XXX, lepinguline esindaja Marek Aunver Kostja: XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jevgenia Mihhailova
Viimase kohtuistungi aeg
01.02.2018
RESOLUTSIOON
1.Hagi jätta rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Määrata kostja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 0 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab ringkonnakohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
HAGI JA SELLE ALUSENA ESITATUD ASJAOLUD
1.Ducat Investment & Consulting OÜ esitas XXXi vastu hagi (täpsustatud 04.12.2017), paludes välja mõista laenulepingujärgse võlgnevuse 1908 eurot.
2.Vastavalt suulisele laenulepingule kostja ja laenuandja XXX vahel andis laenuandja kostjale laenu summas 1908 eurot. Laenusumma kanti üle kostja arveldusarvele: 14.07.2016 533 eurot, 29.08.2016 165 eurot, 25.09.2016 850 eurot, 28.09.2016 100 eurot ja 30.11.2016 260 eurot. Laenulepingu poolte kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tagastama laenu 01.12.2016. Kostja oli selleks ajaks kadunud, puudus töölt ja telefonikõnedele ei vastanud. 10.01.2017 õnnestus hagejal rääkida kostjaga telefoni teel ja nõuda laenu tagasimaksmist, teatades kostjale, et nendevaheline laenuleping on lõpetatud ning laenu tagasimaksmise kokkulepitud tähtaeg oli 01.12.2016. Vaatamata sellele, hageja teatas kostjale, et annab kostjale laenu tagasimaksmiseks täiendava aja kuni 01.12.2017. Samas telefonivestluses kostja lubas tagastada laenu veebruariks. Laenuandja esitas 01.05.2017 kostjale kirjaliku võlanõude. Kostja võlgnevust ei tasunud ega ka vastanud võlanõudele.
3.15.06.2017 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt XXX loovutas nõude kostja vastu summas 1908 eurot hagejale.
VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidles hagile vastu.
5.Kostja ei ole sõlminud XXXga laenulepingut. XXX oli kostja tööandja, kes tasus kostjale töötasu OÜ HeavyTrucks pangakontolt ja oma isiklikult pangakontolt. Kostja oli XXXga kokku leppinud, et kõik summad, mis tulevad kostja kontole, on palk. Maksekorraldustest on näha, et selgitusse on märgitud „võlg“, mis viitab sellele, et XXX oli kostjale need summad võlgu. 30.11.2016 kande selgitusest on näha, et võlg on tasutud oktoobri eest. Oleks ebamõistlik, et oktoobri nii-öelda laen makstakse välja novembri esimesel päeval. Ka asjaolu, et kostja pidi laenu tagastama 01.12.2016 on absurde, sest viimane ülekanne oli tehtud 30.11.2016. SMS-vestlusest XXXga on näha, et ta on kostjale võlgu raha. Kuna XXX arvates oli kostja joodik ja ähvardas teda vallandada, tõusetub küsimus, miks XXX oleks pidanud tahtma sellisele isikule pidanud laenu anda. Kostja ei ole saanud XXXlt ühtki võlanõude teatist. XXX firma OÜ HeavyTrucks ja kostja vaheline tööleping lõppes 07.02.2017, kuid OÜ HeavyTrucks tegi kostjale lõpparve alles 28.05.2017, s.o pärast seda, kui kostja oli pöördunud töövaidluskomisjoni poole. OÜ HeavyTrucks oli proovinud töövaidluskomisjoni menetluses tagasi saada „aruandluse summad“ 700 eurot, mida oli kostja kontole kandnud tööülesannete täitmiseks. Töövaidluskomisjon leidis, et
2(5)
nõue kostja vastu oli alusetu ja kostjal oli tõendanud, et raha oli suunatud kütuse ostmiseks Rootsis, kus kostja täitis töökohustusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
7.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
8.VÕS § 29 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest; kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe; lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet; kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis; kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist; kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga.
9.VÕS § 164 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine); nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
10.VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool
3(5)
hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Pangakontode väljavõtetega on tõendatud, et XXX maksis kostjale raha järgmiselt: 14.07.2016 selgitusega „võlg“ summas 533 eurot, 29.08.2016 selgitusega „võlg“ summas 165 eurot, 25.09.2016 selgitusega „võlg“ summas 850 eurot, 28.09.2016 selgitusega „võlg 28.09.2016“ summas 100 eurot ja 30.11.2016 selgitusega „võlg oktoober 2016“ summas 260 eurot.
13.Hageja ei ole tõendanud, et XXXl ja kostjal oleks olnud tahe sõlmida omavahel kokkulepe, millega XXX oleks kohustunud andma kostjale rahasumma laenuks ja kostja oleks kohustunud tagasi maksma sama rahasumma, ega asjaolu, et nad oleksid selliseid vastastikuseid tahteavaldusi vahetanud. Hageja on tuginenud tõenditena üksnes kontoväljavõttele, millest nähtuvad maksed, ja nõudekirjale, millele hageja väidete kohaselt kostja jättis mõistliku aja jooksul vastu vaidlemata. Vaatamata kohtu ettepanekule, hageja täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud. Kumbki tõend kogumis asjas esitatud tõenditega ei tõenda laenulepingu sõlmimiseks vajalike tahteavalduste tegemist.
14.Maksete selgituses märge „võlg“ ei viita laenu andmise sooritusele. Nimetatud märge viitab semantiliselt pigem rahalisele kohustusele, mis on sissenõutavaks muutunud, eriti arvestades asjaolu, et 30.11.2016 makse selgituseks on märgitud 2016. aasta oktoober. 30.11.2016 makse selgitus viitab makse tegemisele 2016. aasta oktoobri eest.
15.Asjaolu, et kostja ei vaielnud mõistliku aja jooksul vastu XXX 01.05.2017 dateeringuga nõudekirjale, ei kinnita kaudselt laenulepingu sõlmimist ja nõude olemasolu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks nõudekirja enne hagimaterjale kätte saanud. Vaatamata kohtu ettepanekule, hageja täiendavaid tõendeid nõudekirja kättesaamise kohta esitada ei soovinud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus asuda seisukohale, et kostja käitumine, mille kohaselt kostja ei vaielnud enne kohtumenetlust nõudekirjale vastu, võiks kaudselt kinnitada nõudekirjas märgitut.
16.Hageja on esile toonud, et kostja oli 1. detsembriks 2016 kadunud tulenevalt asjaolust, et kostja puudus töölt. Hageja esile toodud tõendite hindamisel arvestab kohus ka asjaolu, et XXXga seotud isikul oli kostjaga töösuhe. Arvestades hageja seisukohti kostja esitatud kirjavahetuse kohta, on kirjavahetusega tõendatud, et XXX käitus kostja suhtes 2017. aasta algusel kostja tööandja esindajana või tööandjaga muul viisil seotud isikuna. Kirjavahetuses märgitud e-posti aadressiga [email protected] on tõendatud kostja väide, et tööandjaks oli OÜ HeavyTrucks. Õigussuhte olemasoluga XXXga seotud isiku ja kostja vahel on kooskõlas seisukoht, et XXX võis kostjale makseid teha muudel asjaoludel kui väidetav laenu andmine. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid käsitleda hageja esitatud nõuet muul alusel.
17.Hageja väide, mille kohaselt kostja lubas 10.01.2017 telefonivestluses 2017. aasta veebruariks laenu tagastada, on tõendamata. Vaatamata kohtu ettepanekule, hageja nimetatud asjaolu kohta tõendeid esitada ei soovinud.
18.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
4(5)
19.Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Asja materjalide alusel kostjal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.