Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-17-101689 a) liisingulepingu debitoorne võlgnevus kokku summas 943,83 eurot (arved nr XXXX; XXXX; XXXX) (tl 49-50); b) liisingueseme jääkmaksumus (käibemaksuta) lepingu ülesütlemise seisuga 8660,20 eurot (tl 52); c) liisingueseme tagastus- ja hoiuteenuse kulu summas 187,50 eurot (tl 53); d) müügiprotsessis kantud kulud: 480,83 eurot (kõik summad käibemaksuta), s.o: keemiline puhastus ja kütus kokku 70,83 eurot (tl 54); registreerimistunnistuse dublikaadi väljastamise riigilõiv 20 eurot (tl 55) ja müügiteenus 390 eurot (tl 56). _______________ Kokku: 10 272,36 eurot. 6) Ergo kindlustuselt laekus kindlustuspoliisi ennetähtaegse katkestuse eest tagasi 44,40 eurot, mille arvelt vähendati liisingulepingust tulenevat võlgnevust. 7) Liisingulepingu objektiks olev vara õnnestus võõrandada hinnaga 10000 eurot (käibemaksuta) (tl 57), mille arvelt hageja vähendas liisingulepingust tulenevat nõuet. 8) Liisingulepingust tulenev võlgnevus peale vara müümist on 272,36 eurot. 9) 07.11.2017 toimunud kohtuistungil suurendas hageja enda nõuet, märkides, et hageja põhinõue kostja vastu on 481,36 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis on 83,03 eurot. Hageja esindaja põhjendas kohtuistungil nõude suurenemist asjaoluga, et hagis märgitud nõude kujunemisel ei ole arvestatud asjaoluga, et leping on sõlmitud muutuva intressiga ning intress muutus iga 6 kuu järel. Kuna maksegraafik on muutunud, on muutunud ka liisingueseme lepinguline jääkmaksumus (tl 106).

KOSTJA SEISUKOHT

10) Kostja ei nõustu hageja nõudega (tl 71-72, 97-98). Hageja poolne väide tekitatud liisingukahjust on põhjendamata. Hageja poolne väide, mille kohaselt müüdi liisinguese hinnaga 12000 eurot ning saadi müügikahju 272 eurot, ei ole realistlik. Mainitud tehing ei peegelda turuhinda, kuna tehing sooritati kostja hinnangul orienteeruvalt 40% alla kehtivat turuhinda. Samuti hageja ei informeeritud eelmist omanikku ega avalikust mainitud hinnast ja kostjal puudus võimalus maksimaalse võimaliku hinna saavutamiseks. Hageja on liisingueseme maksumusele lisanud meelevaldselt kulutusi: bensiin, kohustuslik ja vabatahtlik kindlustus.

MENETLUSE KÄIK

11) Käesolevas asjas toimus 07.11.2017 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas kohtuistung (tl 106). Kostja istungile ei ilmunud, kuid andis kohtule teada, et ta soovib käesolevat asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõustus 07.11.2017 kohtuistungil jätkama käesoleva asja menetlust kirjalikus menetluses (tl 106). 12) 13.12.2017 määrusega määras kohus tsiviilasjas nr 2-17-101689 kirjaliku menetluse ning pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks täiendava tähtaja (tl 110).

KOHTU PÕHJENDUSED

2-17-101689 13) Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada osaliselt ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 14) Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  Hageja ja Apsulis BCH OÜ (endine EL Konsult OÜ) vahel sõlmiti 15.05.2012 liisinguleping nr XXXX (edaspidi liisinguleping), mille alusel hageja andis liisinguvõtja kasutusse sõiduauto BMW 335 tehasetähisega XXXX reg nr XXXX (edaspidi liisinguese) (tl 32).  Hageja ja kostja vahel sõlmiti 15.05.2012 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käendusleping nr XXXX (edaspidi käsundusleping), millega kostja kohustus tagama kõiki liisinguvõtja kohustusi solidaarselt liisinguvõtjaga (tl 33-36).  Kuna liisinguvõtja ja käendaja ei täitnud liisingulepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt luges hageja liisingulepingu ülesöelduks alates 01.04.2016 (tl 37-40).  Hageja taastas peale liisingulepingu ülesütlemist liisingueseme valduse ning liisinguese võõrandati hageja poolt 15.12.2016 hinnaga 12000 eurot (koos käibemaksuga) (tl 57). 15) Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas hageja müüs liisingueseme turuhinnaga ning kas hageja nõuded on põhjendatud. 16) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus on 25.04.2017 tsiviilasja menetlusse võtmise määruses ja 29.09.2017 kohtumääruses (tl 62-63, 102) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited Kohus on selgitanud menetlusosalistele tõendite esitamise ja tõendite kogumisega seonduvat, samuti on kohus täiendavalt välja toonud, et kostja vastus hagiavaldusele peab sisaldama tõendeid, mida kostja soovib kasutada oma väidete tõendamiseks. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kohtumäärustes on kohus piisavalt selgitanud menetlusosalistele nende tõendamiskoormist, lisaks esindab hagejat esindaja, kellel on õigusalane haridus, siis on põhjendatud pidada menetlusosalisi oma õigustest ja tõendamiskohustusest teadlikuks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. 17) Hageja on esitanud tulenevalt VÕS § 142 lg 1 kostjate vastu järgmised nõuded: a) liisingu osamaksete ehk põhiosa tagasimaksete võla tasumise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel; b) liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõude VÕS § 367 lg 1 kuni 3 alusel ning liisingulepingute üldtingimuste p 12.7 ja 12.8 alusel; c) müügikulude hüvitamise nõude

2-17-101689 VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 ning liisingulepingute üldtingimuste p 12.7 alusel; d) viivisenõude. 18) Hagi kohaselt on liisingulepingu debitoorne (ehk osamaksete tagasimaksete) võlgnevus kokku summas 943,83 eurot, mis tuleneb arvest nr XXXX summas 516,43 eurot (tl 49); arvest nr XXXX summas 512,61 eurot (tl 50) ja arvest nr XXXX summas 26,03 eurot (tl 51). Hageja selgituste kohaselt on 28.02.2016 toimunud laekumisega summas 111,24 eurot hageja katnud osaliselt arvest nr XXXX tulenevad kohustused (s.o käibemaksu 64,96 eurot, intressi 24,44 eurot ning osaliselt kaskokindlustuse makse 21,84 eurot). Pärast osalist laekumist jäi nimetatud arvest tasumata veel 405,19 eurot ( s.o põhiosa 324,81 eurot, viivised 31,22 eurot ning osaliselt kaskokindlustuse makse 49,16 eurot). Arvetest XXXX ja XXXX tulenevaid maksekohustusi liisinguvõtja ei täitnud, mistõttu kõigi kolme arve eest koguvõlgnevus kokku on summas 943,83 eurot (tl 68-69). Kostja ei ole selle võlgnevuse osas vastuväiteid esitanud (tl 71-72). VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 19) Järgnevalt hindab kohus hageja liisingueseme jääkmaksumuse hüvitamise nõude kujunemist. Hageja 31.03.2017 hagiavalduse kohaselt on hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevuses 272,36 euro (tl 28-31). 07.11.2017 toimunud kohtuistungil suurendas hageja enda põhivõlgnevuse nõuet, märkides, et põhivõlgnevuseks on 481,36 eurot. Hageja esindaja põhjendas kohtuistungil nõude suurenemist asjaoluga, et hagis märgitud nõude kujunemisel ei ole arvestatud asjaoluga, et leping on sõlmitud muutuva intressiga ning intress muutus iga 6 kuu järel. Kuna maksegraafik on muutunud, on hageja hinnangul muutunud ka liisingueseme lepinguline jääkmaksumus (tl 106). 20) Hageja liisingueseme jääkmaksumuse hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 367 lg 1 kuni 3 ning liisingulepingu üldtingimuste p-d 12.7 ja 12.8 (tl 34-36). VÕS § 367 lg 1 alusel peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Sama sätte lg 3 käsitleb, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 21) Hageja ütles liisingulepingu üles alates 01.04.2016 ning viimane liisinguvõtjale väljastatud liisinguarve oli maksetähtajaga 28.03.2016 (tl 68-69). Liisingulepingu lisaks olevast maksegraafikust 28.04.2016 kuupäevaga tulbast „tasumata osamaksed“ nähtub, et 28.04.2016 seisuga oli tasumata osamakseid kokku 8869,20 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 52). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud enda põhinõude suurenemist summalt 272,36 eurolt summale 481,36 eurole (209 euro võrra). Kohtu arvates ei piisa põhinõude suurenemise tõendamiseks ainuüksi hageja esindaja selgitusest 07.11.2017 toimunud kohtuistungil (tl 106). Hageja ei ole enda põhinõude suurendamise tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit, mistõttu kohtus leiab, et hageja põhinõue summas 481,36 eurot on

2-17-101689 tõendamata. Küll aga on käesolevas asjas tõendatud hageja põhinõue summas 272,36 eurot, mida kohus peab põhjendatuks. 22) Järgmisena analüüsib kohus liisingueseme võõrandamist ning hageja müügikulude hüvitamise nõude põhjendatust. Hageja müügikulude nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 ning liisingulepingu üldtingimuste p 12.7 (tl 34-36). Liisingulepingu üldtingimuste p 12.7 kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel võõrandab liisinguandja liisingulepingu. Võõrandamisprotsessis parima võimaliku tulemuse saavutamiseks teevad pooled omavahelist koostööd. Liisinguvõtjal on õigus ja kohustus võõrandamisprotsessil osaleda, tehes põhjendatud ja asjatundlikke ettepanekuid ning aidates kaasa liisingueseme ostmisest huvitatud isikute leidmisel. Juhul, kui liisinguvõtja ei osale liisingueseme müügiprotsessis, on liisinguvõtja aktsepteerinud liisingueseme võõrandamist liisinguandja poolt läbiviidavatel tingimustel. Pooled lepivad kokku, et liisingueseme võõrandamise tulemusena saadud rahasumma on võrdne liisingueseme turuhinnaga liisingueseme valduse liisinguandjale üleandmise hetkel (tl 34-36). VÕS § 367 lg 4 alusel peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja poolt kostjale 19.04.2016 saadetud e-kirjast nähtub, et kostjat on teavitatud liisingueseme müügiprotsessist (tl 41). Liisinguesemele on 15.04.2016 koostatud sõiduki müüki suunamise akt (tl 76). Liisingueseme müügiprotsessis on liisingueseme hinda langetatud (tl 77-85). 15.12.2016 müügilepingu kohaselt müüdi liisinguese 12 000 euroga (käibemaksuga; tl 57). Eeltoodust järeldab kohus, et hageja on müünud liisingueseme turuhinnaga. Kostja on vabatahtlikult loobunud ise aktiivselt osalemast liisingueseme müügiprotsessil ning on seeläbi üldtingimuste p 12.7 alusel kaotanud õiguse esitada hilisemalt vastuväiteid liisingueseme müügihinna osas (tl 34-36). 23) Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja liisingueseme müügikulude hüvitamise nõue VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 12.7 ja p 12.9 alusel (tl 36) järgmiselt: 480,83 eurot (kõik summad käibemaksuta), s.o: keemiline puhastus ja kütus kokku 70,83 eurot (tl 54); registreerimistunnistuse dublikaadi väljastamise riigilõiv 20 eurot (tl 55) ja müügiteenus 390 eurot (tl 56). Kõik nimetatud kulud on seotud sellega, et hageja ütles liisingulepingu üles, kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. 24) Kohus rahuldab hageja hagi põhinõude summas 272,36 eurot, kuid jätab rahuldamata põhinõudes summas 209 eurot. Kohus peab tõendatuks ja põhjendatuks hageja põhinõuet summas 272,36 eurot järgmiselt: 31.03.2017 hagiavalduse kohaselt on põhivõlgnevus kujunenud järgmiselt:  liisingulepingu debitoorne võlgnevus kokku summas 943,83 eurot (tl 49-50);  liisingueseme jääkmaksumus (käibemaksuta) lepingu ülesütlemise seisuga 8660,20 eurot (tl 52);  liisingueseme tagastus- ja hoiuteenuse kulu summas 187,50 eurot (tl 53);  müügiprotsessis kantud kulud: 480,83 eurot (kõik summad käibemaksuta), s.o: keemiline puhastus ja kütus kokku 70,83 eurot (tl 54); registreerimistunnistuse dublikaadi väljastamise riigilõiv 20 eurot (tl 55) ja müügiteenus 390 eurot (tl 56); so kokku: 10 272,36 eurot. 25) Ergo kindlustuselt laekus kindlustuspoliisi ennetähtaegse katkestuse eest tagasi 44,40 eurot, mille arvelt vähendati liisingulepingust tulenevat võlgnevust. Liisingulepingu objektiks

2-17-101689 olev vara võõrandati hinnaga 10000 eurot (käibemaksuta) (tl 57) ning kostja liisingulepingust tulenev võlgnevus hageja ees peale vara müümist on 272,36 eurot. 26) Kostja vastutab VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepingu alusel, olles kohustatud käendajana kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (tl 32-36). 27) Hageja palub kostjalt mõista välja viivise liisingulepingu eritingimustes sätestatud määras 0,25 % päevas alates kostjale saadetud võlateate tagastamisest hoiutähtaja möödumisel, s.o alates 21.01.2017 (tl 29). Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1 . VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Alates 21.01.2017 kuni 20.02.2018 on kostja olnud võla tasumisega viivituses 396 päeva ning viivisesumma selle perioodi eest on kokku 269,64 eurot. 28) TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Seega tuleb viivist arvestada kohtotsuse tegemise aja seisuga. Otsuse tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 29) Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt XXXX ilt hageja Luminor Bank AS kasuks välja mõistja põhivõlgnevus 272,36 eurot ning alates 21.01.2017 sellelt summalt viivis 269,64 eurot ja alates 21.02.2018 viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 30) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg 1, 2 kohaselt 603,04 eurot.

Menetluskulude jaotus 31) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 32) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-17-101689 33) Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 34) TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 sätestatud aluseid käesolevas asjas kohtu hinnangul ei esine, mistõttu puudub alus nimetatud sätte kohaldamiseks. 35) Hageja poolt 29.12.2017 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskuluks käesolevas asjas on riigilõiv summas 125 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 36) Kostjal menetluskulud käesolevas asjas puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.