Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
19. veebruar 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-112547
Tsiviilasi
OÜ AF Võlamenetlus hagi K. L. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 739.97 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
787.09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ AF Võlamenetlus, registrikood 12290871, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja Gerda Kabrits Kostja K. L., isikukood xxxxxxxxxxx, viimane teadaolev ning registreeritud elukoht xxx xx x, xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405)
Rahuldada OÜ AF Võlamenetlus hagi K. L. vastu. Välja mõista K. L.lt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) põhivõlg 586 (viissada kaheksakümmend kuus) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti, võla sissenõudmiskulu 30 (kolmkümmend) eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 123 (ükssada kakskümmend kolm) eurot ja 07 (seitse) senti, kokku summas 739 (seitsesada kolmkümmend üheksa) eurot ja 97 (üheksakümmend seitse) senti OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871) kasuks. Välja mõista K. L.lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 586.90 eurolt) alates 01.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜ AF Võlamenetlus kasuks. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
Tsiviilasi nr 2-17-112547
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Kaja esitamine
Edasikaebamise kord
Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 320 (kolmsada kakskümmend) eurot ning mõista nimetatud summa K. L.lt OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.01.2018 avaldamisega kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-iga 24.12.2014 sõlmitud liitumislepingust nr 3593025 ja lepingu lisast nr 3593034 tulenevaid rahalisi kohustusi ning nõue on loovutatud hagejale. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Samuti on hagejal õigus nõude sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 586.90 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 123.07 eurot, kokku 739.97 eurot hageja kasuks.
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-17-112547 Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 1.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜ AF Võlamenetlus kasuks. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega (uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole ilmnenud), tuleb seda teha ka käesoleva otsuse puhul, juhindudes TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5 sätetest. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 130 eurot, kokku 175 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on 145 euro ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve summale 725 eurot ning väidab selle tuginevat hageja ja tema esindaja vahelisele lepingule, kuid vastav summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal et, õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole aga tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega ning asjaolu, et asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul ca 25 % põhivõla nõude suurusest. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.