Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Viru Maakohtu 25.01.2018 tsiviilasjas nr 2-17-12202 Coop Liising AS ja V. K. vahel sõlmitud kompromissi täitmisena laenulepingu EME-2492 kohustuste katteks laekuvaid makseid ning Coop Liising AS (Krediidipank Liisingu AS) ja J. K. vahel 30.11.2016.a sõlmitud võla tasumise kokkuleppe alusel laenulepingute EME-2493 ja EME-2492 kohustuste katteks laekuvaid makseid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Maakohtule esitatud hagis palub Coop Liising AS (end Krediidipanga Liisingu AS): välja mõista L. K.lt hageja kasuks laenulepingust EME-2493 tulenev võlgnevus kokku 10 928, 84 eurot (sh põhiosa 6 081, 27 eurot, intress 1 000, 14 eurot, viivis 3 847, 43 eurot) ja viivis seadusjärgses määras alates 15.08.2017; välja mõista L. K.lt ja V. K.lt hageja kasuks laenulepingust nr EME-2492 tulenev võlg kokku 18 607, 16 eurot (sh põhiosa 15 827, 58 eurot, intress 590, 56 eurot, viivis 2 189, 02 eurot) ja viivis seadusjärgses määras alates 15.08.2017.a. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 2.1 Balti-Ameerika Kodufinantseeringud AS (uus ärinimi AmCredit Eesti) laenuandjana ning L. K. ja J. N. laenusaajatena 30.08.2017.a. laenulepingu nr EME-2493 (leping 1), mille alusel andis laenuandja L. K.le ja J. N.le laenu 16 297, 48 eurot. Tagatiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga xxx. Laenulepingu p 1.9 järgi oli laenusumma tagastamise lõpptähtaeg 01.09.2037.a. 2.2 Balti-Ameerika Kodufinantseeringud AS (AmCredit Eesti) laenuandjana ning L. K., J. N. ja V. K. laenusaajatena 01.11.2007.a. laenulepingu nr EME-2492 (leping 2) mille alusel andis laenuandja laenusaajatele laenu 26 587, 25 eurot intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 2,79% aastas. Lepingu tagatiseks seati hüpoteek kinnistule asukohaga Tammiku 9 D, Kohtla-Järvel. Laenulepingu p 1.3 kohaselt oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 01.12.20137.a 2.3 2009.a loovutas AS AmCredit Eesti laenulepingutest tulenevad nõuded Allied Irish Banks, plc. Eesti filiaalile. 06.01.2012.a. sõlmitud hüpoteekvarade ostu-müügilepinguga, loovutas Allied Irish Banks plc. Eesti filiaal laenulepingust tulenevad nõuded hagejale.
3.Kuna laenusaajad laenu nõuetekohaselt ei tagastanud ega tasunud intressi, ütles hageja laenulepingud ennetähtaegselt üles: – lepingu 1 14.05.2013.a. ja - lepingu 2 02.03.2016.a. Ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu tagastamata laenusumma.
4.Lepingu 1 tagatiseks olev korteriomand asukohaga Vahe tn 6-3, Jõhvis, müüdi 13.03.2014.a. hinnaga 6 850 eurot, millest 320 laekus maaklerile, 2 170 eurot korteriühistule võlgade katteks ning 4 360 eurot hagejale lepingu põhiosa katteks. Seisuga 15.08.2017.a. on kostjal L. K.l täitmata lepingust tulenevad nõuded: põhinõue 6 081, 27 eurot (laenulepingust nr EME-2493 tulenev laenu põhiosa tagastamise nõue) intress 1 000, 14 eurot (arvestusperiood 01.02.2012 kuni 13.05.2013.a. muutuv määr vahemikus 4,4%-5,78%) viivis 3 847, 43 (seadusjärgses määras alates 14.05.2013 kuni 14.08.2017.a.) Lepingu 2 tagatiseks olev kinnistu Tammiku 9D, Kohtla-Järvel müüdi 28.10.2016.a hinnaga 9 900 eurot, millest 320 eurot laekus maaklerile ja 9 580 eurot hagejale. Sellest 6418, 60 eurot kanti Lepingu 2 põhiosa katteks ja 3 161, 40 eurot Lepingu 1 põhiosa katteks (tagatise omanik J. K. (N.) kinnitas soovi tagada kinnistuga ka Lepingust 1 tulenevaid kohustusi Seisuga 15.08.2017.a on kostjatel L. K.l ja V. K.l täitmata Lepingust 2 tulenevad kohustused: põhinõue 15 827, 58 eurot (lepingust nr EME-2492 tulenev laenu põhiosa tagastamise nõue) intress 590, 56 eurot (arvestusperiood 04.05.2015.a. -01.03.2016 muutuv määr vahemikus 2,79%-4,48% viivis 2 189, 02 eurot (seadusjärgses määras alates 02.03.2016 kuni 14.08.2017.a.)
5.25.01.2018.a määrusega kinnitas kohus Coop Liising AS ja V. K. kompromissi ning lõpetas tsiviilasja menetluse V. K. osas. Kompromissi kohaselt tasub V. K. AS-le Coop Liising kokku 6 200 eurot igakuiste osamaksetena 100 eurot alates kompromissi kinnitamisele järgnevast kuust iga kuu viimasel kuupäeval (so alates 28. veebruar 2018)
KOSTJA L. K. VASTUVÄITED
6.Kostja L. K. hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Kostjale on arusaamatu, miks ei ole hagiavalduses kostjana esitatud ka laenusaajat J. N.t K.t). Kummagi laenulepingu tähtaeg ei ole käesolevaks ajaks saabunud. Kostja ei ole saanud ühtegi ülesütlemisteadet. Puuduvad tõendid vastavate teadete saatmise ja kostja poolt kättesaamise kohta. Laenulepingu EME-2492 p 2.2 järgi on hüpoteegi seadja J. N. (K.) ja laenulepingu EME-2493 p 9.1 järgi kõik laenusaajate kohustused tagati J. N. varale seatud pandiga, mistõttu puudub kostja arvates hagejal üldse nõudeõigus kostja L. K. vastu. Kuna nii Vahe 8-3 korteriomand kui Tammiku 9D kinnistu müüdi, siis järelikult läksid ka hüpoteegi kohustused üle kinnisasjade uutele omanikele. Kuna J. N.ga on hageja väitel sõlmitud võla tasumise kokkulepe, puudub hagejal alus nõude esitamiseks L. K. vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
8.Tsiviilasja materjalide kohaselt: - AS AmCredit Eesti ning L. K. ja J. N. sõlmisid 30.08.2017.a. laenulepingu nr EME-2493 (leping 1), mille alusel andis AS AmCredit Eesti L. K.le ja J. N.le laenu 16 297, 48 eurot (tl 37-48); - AS AmCredit Eesti ning L. K., J. N. ja V. K. sõlmisid 01.11.2007.a. laenulepingu nr EME2492 (leping 2) mille alusel andis AS AmCredit Eesti laenusaajatele laenu 26 587, 25 eurot (tl 26-36); 2009. aastal loovutas AS AmCredit laenulepingutest tulenevad nõuded Allied Irish Banks, pls. Eesti filiaalile. 06.01.2012.a. sõlmitud hüpoteekvarade ostu-müügilepinguga loovutas Allied Irish Banks plc Eesti filiaal laenulepingutest tulenevad nõuded Krediidipanga Liisingu AS-le (hilisem Coop Liising AS) (tl 9-12) hageja saatis lepingu EME-2493 erakorralise ülesütlemise teate L. K.le 07.05.2012 (tl 13); lepingu EME-2492 erakorralise ülesütlemise teated L. K.le ja V. K.le 23.02.2016.a. (tl 14-17); L. K. on teated kätte saanud vastavalt 14.05.2013 ja 03.03.2016.a (tl 76) Lepingu nr EME-2493 tagatiseks olev korteriomand Vahe tn 6-3, Jõhvis, müüdi 13.03.2014.a. hinnaga 6 850 eurot, millest 320 laekus maaklerile, 2 170 eurot korteriühistule võlgade katteks ning 4 360 eurot hagejale lepingu põhiosa katteks (tl 78-86). Lepingu nr EME-2492 tagatiseks olev kinnistu Tammiku 9D, Kohtla-Järvel müüdi 28.10.2016.a hinnaga 9 900 eurot, millest 320 eurot laekus maaklerile ja 9 580 eurot hagejale. Sellest 6418, 60 eurot kanti Lepingu 2 põhiosa katteks ja 3 161, 40 eurot Lepingu 1 põhiosa katteks (tagatise omaniku soovil) (tk 88-106); 25.01.2018.a määrusega kinnitas kohus Coop Liising AS ja V. K. kompromissi ning lõpetas tsiviilasja menetluse V. K. vastu (tl 118-120) Kompromissi kohaselt tasub V. K. AS-le Coop Liising kokku 6 200 eurot igakuiste osamaksetena 100 eurot alates kompromissi kinnitamisele järgnevast kuust iga kuu viimasel kuupäeval (so alates 28. veebruar 2018) J. K. (end N.) on 30.11.2016.a andnud võlatunnistuse ning sõlminud hagejaga võla tasumise kokkuleppe (tl 132-136). Kokkuleppe p 6.1 kohaselt kohustus võlgnik kompromissina tasuma koguvõlgnevusest 15 000 eurot igakuiste maksetena 150 eurot + viivis kokkuleppe p 6.2 - 6.4 määras.
9.Poolte vahel on sõlmitud laenulepingud EME-2493 ja EME-2492 Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 tulenevalt tuleb majandus- või kusetegevuses antud laenult maksta intressi.
Kohustus tuleb täita vastavalt lepingu või seadusele (VÕS § 76 lg 1).
Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte lõppemise alus. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostjad laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kuna laenumakseid tähtaegselt ei tasutud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh õiguse rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist, samuti öelda leping üles VÕS § 101 lg 1 p 4, 6)
10.Poolte vahel sõlmitud laenulepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 mõttes (so krediidileping, mille pooleks on majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja ning tarbijast krediidivõtja). Tarbijakrediidilepingu regulatsiooni erinevuse põhjuseks võrreldes tavalise laenulepingu regulatsioonist on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. VÕS § 416 reguleerib tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eelduseid. VÕS § 416 lg 1 järgi võib tarbijakrediidilepingu makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja makse tasumiseks koos avaldusega, et ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja on eelsätestatud nõuded täitnud. Laenulepingute ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks nii sellest tulenev põhinõue kui kõrvalnõuded.
11.Väär on kostja L. K. väide nagu ei saaks hageja esitada nõuet tema vastu kui on sõlmitud võla tasumise kokkulepe J. K.ga ja kompromiss V. K.ga. Kohus juhib tähelepanu sellele, et laenulepingu EME-2492 p 12 kohaselt on laenusaajad solidaarset vastutust kandvad solidaarvõlgnikud ning igaühel neist on kohustus täita laepingust tulenevad kohustused täies ulatuses (tl 29). Laenusaajate solidaarne vastutus on sätestatud ka laenulepingu EME-2493 päises (tl 37) Kooskõlas VÕS § 65 on laenuandjal õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täielikku või osalist täitmist mõlemalt laenusaajalt ühiselt või neilt kummaltki eraldi. Tulenevalt VÕS § 69 lg 2 läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
12.Seisuga 15.08.2017 on L. K.l täitmata laenulepingust nr EME-2493 põhinõue 6 081, 27 eurot intress 1 000, 14 eurot (arvestusperiood 01.02.2012 kuni 13.05.2013.a. muutuv määr vahemikus 4,4%-5,78%) viivis 3 847, 43 (seadusjärgses määras alates 14.05.2013 kuni 14.08.2017.a.) laenulepingust nr EME-2492 L. K.l ja V. K.l täitmata: põhinõue 15 827, 58 eurot;
intress 590, 56 eurot (arvestusperiood 04.05.2015.a. -01.03.2016 muutuv määr vahemikus 2,79%-4,48% viivis 2 189, 02 eurot (seadusjärgses määras alates 02.03.2016 kuni 14.08.2017.a.)
Intressi tasumise kohustus tuleneb VÕS § 94 lg 1, lepingu 2 p 14 (1.1-14.4) ja lepingu 1 p 4 (4.1-4.3) Intressivõla arvestus on esitatud tl 4-5. Viivise tasumise kohustus tuleneb VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, lepingu 2 p 16.2 ja lepingu 1 p 6 Viivisearvestus on esitatud tl 4-5, 23-24.
13.Hageja nõuab kostjatelt viivist TsMS § 367 alusel (so viivist mis ei ole veel hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud) alates 15.08.2017.a. Viivisenõudel on kompensatsiooniline funktsioon ning viivisenõude esitamine lepingut rikkunud poole suhtes kompenseerib võlausaldajale võlgniku poolsest lepingurikkumisest tuleneva kahju. Teatud juhtudel võib õiguskaitsevahendi kasutamine võib olla ebaproportsionaalne ja sega hea usu põhimõttega vastuolus. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-13 p-s 14 on märgitud, et hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest. Hea usu üldpõhimõte tuleneb VÕS § 6 lg-st 1, milles on sätestatud võlausaldaja ja võlgniku kohustus käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 täiendab lõiget 1 õigusega jätta võlasuhtele kohaldamata seadusest, tavast või tehingust tulenev, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.. VÕS-i kõrval sätestab hea usu põhimõtte ka TsÜS § 138, mille lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus mitte ainult võlaõiguslikes suhetes, vaid ka teistes eraõiguse valdkondades. Kohus võib hea usu põhimõtte järgimise eesmärgil piirata ka õiguskaitsevahendite kasutamist. Olukorras, kus hageja (pank) ei ole võlasuhtes ning selle ülesütlemise tulemusena kandnud kahju ulatuses, milles esitab nõude (lisanduva viivise nõude) hagiavalduses, arvestades et kaaskostjate suhtes on sõlmitud võla tasumise kokkulepped ning realiseeritud tagatisvara kokku 13 940 euro ulatuses (hageja nõude aluseks olevate laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks), on viivisenõue hagis toodud ulatuses ilmselgelt ebaproportsionaalne ega kanna enam kompensatsioonilist, vaid kahju tekitavat iseloomu. Kohus osundab et lepingu 1 osas on hageja arvestanud viivist alates 14.05.2013 kuni 14.08.2017 so esitanud nõude enam kui 4 aasta eest, lepingu 2 osas 02.03.2016 -14.08.2017. Kohus peab vajalikus rõhutada, et mõistliku inimese õiglustunnet riivav ning hea usu põhimõtte vastane on kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes hageja nõue koos viivistega, mille suurus kogumis on sisuliselt võrdne laenulepingute alusel saaduga, arvestades seejuures realiseeritud tagatisvara. Arvestades võlasuhte pooli: ühelt poolt krediidiasutus, teiselt poolt makseraskustesse sattunud ja varast ilmajäänud tarbijad, on kohtu hinnangul üheselt järeldatav, et hageja ei ole saanud kahju ulatuses, mille hüvitamist viivisenõude kaudu soovib. Kostja(te) jaoks on aga lisanduva viivise nõue ebamõistlikult koormav ning eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes hea usu põhimõtte vastane.
14.Kohus rahuldab hagi L. K. vastu hagis toodud ulatuses, välja arvatud viivisenõue TsMS § 367 alusel. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Viru Maakohtu 25.01.2018 tsiviilasjas nr 2-17-12202 Coop Liising AS ja V. K. vahel sõlmitud kompromissi täitmisena laenulepingu EME-2492 kohustuste katteks laekuvaid makseid ning Coop Liising AS (Krediidpank Liisingu AS) ja J.
K. vahel 30.11.2016.a sõlmitud võla tasumise kokkuleppe alusel laenulepingute EME-2493 ja EME-2492 kohustuste katteks laekuvaid makseid.
Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus rahuldab hagi, jättes rahuldamata vaid tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas, mistõttu jäävad menetluskulud TsMS 162 lg 1 alusel L. K. kanda. Hageja menetluskulu on menetluses tasutud riigilõiv 1000 eurot. Kuna kostja V. K.ga lõpetati menetlus kompromissi sõlmimisega ning vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastab hagejale poole tasutud lõivust riik, on hageja lõplikuks menetluskuluks riigilõiv 500 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.