lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-119018/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 14.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-17-119018/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1426
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik

Tartu Maakohus Roomet Sõnna 14. veebruar 2018 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-17-119018 546,44 eurot Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi S. S. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn; lepinguline esindaja Ardi Šuvalov, e-post: [email protected]; Kostja S. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata. Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi S. S. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista S. S. Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks 522 (viissada kakskümmend kaks) eurot ja 68 senti, millest põhivõlg 300 eurot, intress 169,32 eurot, viivis 33,36 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot.
3.Välja mõista S. S. Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest tagastamata põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 33,36 eurot ei tohi ületada põhinõude 300 euro suurust.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5.Kostjale toimetada otsus kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
6.Jätta menetluskulud S. S. kanda.
7.Välja mõista S. S. Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks menetluskulu summas 205 (kakssada viis) eurot.
8.Välja mõista S. S. Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks õigusabikuludelt summas 80 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 80 eurot. Välja mõistetud summad saab kostja tasuda Era Liising Inkassoteenused ASi arvele EE911010220064480012. Selgitusena võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas Tartu Maakohtule hagi S. S. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt Creditstar Estonia AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 15.01.2016. a lepingu, millega kostjale avati krediidilimiit summas 2000 eurot. Lepingu alusel kostja sai tarbijakrediiti 15.01.2016. a 300 eurot. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ega meeldetuletustele reageerinud. Creditstar Estonia AS loovutas nõude Era Liisingu Inkassoteenused AS-le, sest on ilmne, et kostjaga kokkulepet saavutada pole võimalik ja kostja ei kavatse oma kohustust täita. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega igakuiste maksetena kokku 469,32 eurot. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu põhiosa, mis moodustab 300 eurot. Kostja sai laenu enda kasutusse 6 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli laenuintress 6 kalendrikuu eest 169,32 eurot. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 300 eurot, intress 169,32 eurot, viivis 33,36 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot. Samuti palub hageja välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses ja määrata, et alates kohtuotsuse jõustumisest kuni õigusabikulude täitmiseni kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Kuna kohtul puuduvad andmed S. S. asukoha kohta, ta ei ela registris märgitud aadressil ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja S. S. menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 22.12.2017 ning loetakse vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 300 eurot, intress 169,32 eurot, viivis 33,36 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt alates kohtuotsuse jõustumisest tagastamata põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

4.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 125 eurot ning õigusabikulud 120 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 205 eurot kostja kanda. Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb õigusabikuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista viivis õigusabikuludelt 80 eurolt, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (käesoleval juhul põhjendatud õigusabikulu 80 eurot) nõuet.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja