Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: BETEPOK BALTIC OÜ (registrikood esindajad, ajutine pankrotihaldur 12369940, asukoht Tondi 32-8, Tallinn); Võlgniku seaduslik esindaja: Tiit Kull (isikukood XXX, e-post: [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (osaühing Fontala, Ristiku 10, 10612 Tallinn; e-post: [email protected]). 06.02.2018 Kohtuistungi toimumise aeg ja Võlgniku seaduslik esindaja Tiit Kull istungil osalenud isikud Ajutine pankrotihaldur Lembit Ülper
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada BETEPOK BALTIC OÜ (registrikood 12369940) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Lembit Ülper’il likvideerida BETEPOK BALTIC OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Vabastada ajutine pankrotihaldur Lembit Ülper alates BETEPOK BALTIC OÜ äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata BETEPOK BALTIC OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige Tiit Kull (isikukood XXX).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Lembit Ülper’i tasu suuruseks 1955 eurot ning vajalike kulutuste katteks 250 eurot.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Lembit Ülper’ile ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot (millest vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele 250 eurot on vajalike kulutuste katteks ning 147 ajutise halduri tasu). Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot kanda Lembit Ülper’i arvelduskontole nr EE251010002036692001 AS-s SEB Pank.
2-17-18095
7.Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused summas 1808 eurot mõista välja võlgnikult ajutise halduri kasuks.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Toimetada kohtumäärus Rahandusministeeriumile.
kätte
võlgnikule,
ajutisele
haldurile
ja
11.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5-7 peale võivad ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.BETEPOK BALTIC OÜ esitas Harju Maakohtule 02.12.2017 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ning ei suuda tasuda oma kohustusi. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot. Pankrotiavalduselt on 18.12.2017 tasutud riigilõiv 10 eurot.
2.20.12.2017 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 06.02.2018.
3.01.02.2018 esitas Lembit Ülper kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt ei ole teada, millal algas võlgniku reaalne majandustegevus, sest võlgnik ei ole kogu oma eksisteerimise aja jooksul esitanud registripidajale ühtegi raamatupidamise aastaaruannet. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnikul puudus 2013-2016 aastal üldse seadusega ette nähtud raamatupidamise arvestus. Lisaks on ajutisel halduril tekkinud kahtlus, et võlgniku juhatus ei ole korraldanud võlgniku raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Võlgniku juhatuse liikme tegevuse suhtes võivad ilmneda KarS §-s 380 sätestatud teo toimepanemise tunnused. Ajutisele haldurile ei ole esitatud võlgniku osaniku otsust, millest nähtuks, kuidas võlgniku osanik või juhatus põhjendas Võlgniku majandusaasta aruande üldkoosolekule kinnitamiseks ja registripidajale esitamata jätmist ja juhul kui selleks olid objektiivsed põhjused, siis milliseid meetmeid rakendati takistuste kõrvaldamiseks. Seega saab ajutine pankrotihaldur
2-17-18095 teha järelduse, et võlgniku juhatus ei täitnud seadusest tulenevaid nõudeid võlgniku raamatupidamise korraldamiseks, majandusaasta aruannete koostamiseks ja osanikule kinnitamise küsimuse otsustamiseks, selle võimatuse korral takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Järelikult ei juhitud võlgniku majandustegevust vajaliku hoolsusega, mis võis viia võlgniku tulude-kulude arvestuse ebapiisavaks ausa ja konkreetse ülevaate puudumise kaudu, mille tõttu võisid saada kahjustatud nii võlgniku enda kui ka võlgniku võlausaldajate seadusega kaitstud huvid. Ajutise halduri arvates ei rakendanud ka võlgniku ainuosanik teadaolevalt vajalikke õiguslikke/majanduslikke meetmeid võlgniku majandustegevuse dokumenteerimise ja ausa juhtimise tagamiseks. Võlgnikul käesoleval ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt likviidset vara ei ole, kuid võivad esineda võimalused kahjunõuete esitamise vormis võlgniku juhatuse liikme ja/või ainuosaniku vastu. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on kokku teadaolevat materiaalset vara 0,85 eurot ning kohustusi esialgsetel andmetel 77 283,68 eurot. Võlgniku maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida Võlgniku juhatuse liige teadis ja/või pidi teadma. Võlgniku juhatuse liige kohtule pankrotiavaldust esitanud ei ole, millega on rikkunud ÄS § 180 lg. 51 nõudeid, mis võib kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse ning mis on käsitletav raske juhtimisveana. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku majandustegevuse korraldamatust ja planeerimistegevuse puudumist ning seadusega ette nähtud aruannete koostamata jätmist. Ajutine haldur tegi ettepaneku kohtul lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades raugemise vältimiseks kohtudeposiidi 3500 euro tasumise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 23 tundi, arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1955 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulutused moodustavad kokku 250 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud välja mõista menetlusabina riigi vahenditest selliselt, et pankrotimenetluse kulude katteks hüvitataks 250 eurot ning tasu katteks 147 eurot. Ülejäänud summa palub välja mõista võlgnikult.
5.06.02.2018 toimunud kohutistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning võlgnik avalduse juurde. Võlgniku juhatuse liige selgitas täiendavalt, et võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole talle eelmine juhatus üle andnud, samuti ei ole vastatud päringutele ega kirjadele. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 3500 eurot hiljemalt kuue kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.02.2018. Seisuga 06.02.201812.02.2018 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
2-17-18095
8.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustused ületavad kordades tema vara. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid majandustegevuse jätkamiseks. Kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis tuleb pidada võlgniku maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võib olla raske juhtimisviga. Ajutise halduri hinnangul võib esineda võimalus esitada kahjunõuded võlgniku endiste juhatuse liikmete ja/või ainuosaniku vastu. Samuti võib esineda tagasivõitmise võimalus endise juhatuse liikme vastu seoses sularaha väljavõtmisega võlgniku pangakontolt.
9.Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus nõustub ajutise halduri aruande põhjal ajutise halduri arvamusega, mille kohaselt võib maksejõuetuse põhjuseks pidada rasket juhtimisviga. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
11.Kuivõrd kohtu deposiiti ei ole kohtu poolt määratud summat tasutud, esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
12.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
13.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks ajutise halduri ettepanekul Tiit Kull’i (isikukood XXX).
14.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise
2-17-18095 eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
15.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 85 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1955 eurot ning vajalike kulutuste katteks 250 eurot.
16.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest.
17.Kohus määrab Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Lembit Ülper’ile ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot (millest vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele 250 eurot on vajalike kulutuste katteks ning 147 ajutise halduri tasu). Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot kanda Lembit Ülper’i arvelduskontole nr EE251010002036692001 AS-s SEB Pank. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.