Xxxx hagi Eesti Xxxx vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja avaldamisest hoidumiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
8500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Xxxx(isikukood xxxx)), lepinguline esindaja
xxxx / – / 29.juuni 2014 / Litsents lõppes 30.juuni 2016 / XXXX tegevliikmelisus lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016.
3.Xxxxpeab punktis 2 toodud nõude täitmise kohta edastama xxxx kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate.
4.Välja mõista Xxxx Xxxxkasuks mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot.
5.Jätta Xxxx hagi rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise ja ebaõigete andmete avaldamisest hoidumise nõuetes.
6.Menetluskulud jätta 70% ulatuses Xxxx kanda ja 30% ulatuses Eesti Xxxx kanda.
7.Määrata kindlaks Xxxx maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 1136,40 eurot.
8.Määrata kindlaks Eesti Xxxx maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 1177,40 eurot.
9.Tasaarvestada punktides 7 ja 8 hüvitatavad menetluskulud ja välja mõista xxxx Eesti Xxxx kasuks menetluskulud 41 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (12. veebruar 2018. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Xxxx(hageja) esitas 26.09.2017 maakohtule hagi Eesti Xxxx(kostja) vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja avaldamisest hoidumiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja Eesti Kennelliidu atesteeritud koerte koolitaja, International Dog Trainer`s School sertifitseeritud koerte käitumisnõustaja ning teraapia-ja lugemiskoerajuht. Kostja on eraõiguslik organisatsioon, mis ühendab vabatahtlikkuse alusel isikuid, kes tegelevad teraapiakoertega. Hageja oli kostja liige kuni 24.08.2016. Vahetult enne hageja liikmelisuse lõppemist ning ka pärast seda on kostja levitanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ning ebaõigeid hagejat halvustavaid faktiväiteid, kahjustades sellega hageja mainet ja majandustegevust. Kostja on hageja kohta erinevatele kolmandatele isikutele avaldanud ebaõigeid andmeid, samuti kaudseid faktiväiteid, millest järelduvad ebaõiged andmed. Lisaks on kostja levitanud hageja kohta väiteid, millest tulenevalt võidakse kolmandate isikute poolt hagejat negatiivse hinnanguga väärtustada. 22.08.2016 edastas kostja juhatuse liige XxxxOÜ-le, kes on hageja klient, ebaõigeid andmeid järgmise avaldusega: „Täna on nii Xxxx kui Xxxx toredad
kodukoerad ja xxxxnende koeratreenerist omanik. Neil ei ole õigus töötada külastus-, lugemisvõi teraapiakoeratiimina.“ 29.08.2016 edastas kostja juhatus kostja liikmetele kirja, kus sisaldusid järgmised ebaõiged andmed hageja koerte kohta: „Ühingu kindel seisukoht ja kõige olulisem reegel on see, et koeratiim, kes ei ole sooritanud eksamit, kordustestimist, ei ole teraapiakoeratiim ega tohi mistahes sekkumistes osaleda.“ Samas kirjas on väide: „Juhtisime tähelepanu, et selliseid kokkuleppeid ei tohiks olla ja et jätkamine Katiga, reklaamides teadlikult litsentsita koera lugemiskoerana, on vastutustundetu ja potentsiaalselt ohtlik.“ 12.06.2017 edastas kostja XXXXLE ja viimase juhatuse liikmetele hageja kohta e-kirja, mis sisaldas ebaõigeid väiteid: „ ... ja Xxxxei esinda Eesti Xxxx(xxxx) kui lugemiskoerte programmi algatajat ja tegevuse koordineerijat ning nende tegevus xxxx raames on vastuolus kõige olulisemas loomade ja laste turvalisuse tagamise põhimõtetes nii meie, kui antud valdkonnas rahvusvaheliselt oluliseks peetavate reeglitega.“; „ ... xxxxjätkavad kodulehel xxxxkoera Xxxxi lugemiskoeraks nimetamist vaatamata sellele, et koeratiimil puudus kehtiv litsents (mida tuleb uuendada iga aasta ning mille kohta peab XXXX registrit).“ Samas kirjas on väide: „Peame ikka ja jälle kordama, et eetilise ja professionaalse koerjuhi koer võib olla väga eriline sõber ja protsessides motivaator ja toetaja kuid seda saab hinnata vaid erapooletu ekspert. Samuti võib koer olla vale inimese käes taparelv.“ Hageja märgib, et Eestis puuduvad õigusaktid, mis keelaksid hagejal ja tema koertel külastuslugemis- või teraapiakoeratiimina töötamise. Puudub igasugune kohustus omada konkreetse MTÜ, mille liikmelisus on vabatahtlik, tegutsemislitsentsi ning kostja poolt sellise nõude (ja selle eelduseks oleva eksami- ja kodustestimise kohustuse) kehtestamine on omaalgatuslik ega põhine ühelgi õigusnormil. Hageja ei ole pärast tegevliikmelisuse katkemist osalenud kostja poolt korraldatud sekkumistel. Hageja on külastus-, lugemis- või teraapiakoerajuhina tegutsemiseks pädev. Hageja on nii kohalike kui ka rahvusvaheliste koertega seotud organisatsioonide tegevliige. Hageja koerad on terved ja vaktsineeritud. Hageja koerte litsentsi lõppemise põhjuseks ei olnud koerte tervisega seonduvad asjaolud. Koertega pakub teraapiaja lugemiskoera teenust üksnes hageja ning kõik seansid dokumenteeritakse. Hageja lisab, et kuna hagejal puudub kohustus kostja reegleid järgida, ei saa hageja tegevus olla ka nende reeglitega vastuolus. Kostjale ei ole antud ainuõigust kasutada väljendit „lugemiskoer“ või otsustada, milline koer on lugemiskoer ning milline mitte. Lisaks eelnevale on kostja veebilehel xxxx avaldatud järgnev ebaõige teave: „Xxxx / Xxxx) / – / 29.juuni 2014 / Litsents lõppes 30.juuni 2016 / XXXX tegevliikmelisus lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016; Xxxx / Xxxx(Xxxx) / – / 29.juuni 2014 / Litsents lõppes 30.juuni 2016 / XXXX tegevliikmelisus lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016.“ Hageja märgib, et mõistlikule lugejale võib jääda ebaõige mulje, justkui oleks hagejale kuuluvatel koertel keelatud Eestis mis tahes sekkumistes osaleda, kuigi tegelikkuses see nii ei ole. Samuti on väär faktiväide, et hageja ja temale kuuluvate koerte liikmelisus kostja ühingus lõpetati lepingu rikkumise tõttu. Lisaks on kostja veebilehel hageja koerte kohta andmete avaldamine vastuolus isikuandmete kaitse seadusega (IKS). Hageja koerad on teraapia- ja lugemiskoerte valdkonnas hästi tuntud ning nende omanik, e hageja, läbi koerte nimede lihtsasti tuvastatav. Õigustamatu on registripidamine kostja liikmeks mitteolevate koerte kohta. Kostja on hagejale kahju tekitanud isiklike õiguste rikkumise, majandustegevusse sekkumise ja seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Kostja õigusvastane tegevus on hagejale põhjustanud märkimisväärsel hulgal vaimseid kannatusi, häbitunnet, ebakindlust, väljateenimatut alandustunnet ning sügavat nördimust. Kostjapoolsed rikkumised on olnud rasked ning õigusvastane tegevus on jätkuv. Hageja hindab kostja poolt tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 1500 eurot.
Hageja nõuab kostjalt avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist kostja kulul ning kostja kodulehelt hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete kustutamist. Hageja palub kohustada kostjat: 1) lükkama ümber hageja kohta XxxxOÜ-le avaldatud järgmine ebaõige faktiväide: Xxxx ja temale kuuluvatel koertel, Xxxx’il ja Xxxx’l, puudub õigus töötada külastus- lugemis- või teraapiakoeratiimina. 2) edastama 7 päeva jooksul käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest XxxxOÜ eposti aadressile xxxx kirjalik teade pealkirjaga “Ebaõigete andmete ümberlükkamine” ning sisuga: “MTÜ Xxxxon 22.08.2016. a e-kirjas pealkirjaga “Xxxxkooli kuulutus (lugemiskoerad)” avaldanud Xxxxkohta ebaõigeid andmeid nagu puuduks Xxxx ja temale kuuluvatel koertel, Xxxx’il ja Xxxx’l, õigus töötada külastus- lugemis- või teraapiakoeratiimina. MTÜ Xxxxlükkab selle ebaõige väite ümber ja teatab, et Xxxx ja temale kuuluvatel koertel, Xxxx’il ja Xxxx’l, puuduvad mis tahes takistused külastuslugemis- või teraapiakoeratiimina töötamiseks.” 3) lükkama ümber hageja kohta kostja liikmetele avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited: a) Omamata MTÜ Eesti Xxxxlitsentsi, on Xxxxpoolt pakutav lugemiskoera teenus ohtlik; b) Omamata MTÜ Eesti Xxxxlitsentsi, ei saa Xxxxkoerad, Xxxx ja Xxxx, tegutseda lugemiskoertena; c) Kui Xxxxja temale kuuluvad koerad, Xxxx ja Xxxx, ei ole sooritanud MTÜ Eesti Xxxxeksamit ja kordustestimist, ei tohi nad mistahes sekkumistes osaleda. 4) edastama 7 päeva jooksul käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest kostja liikmete e-posti aadressile (e-kirja kõik adressaadid) kirjalik teade pealkirjaga “Ebaõigete andmete ümberlükkamine” ning sisuga: “MTÜ Xxxxon 29.08.2016 e-kirjas pealkirjaga “Vastused ühingu liikmetele Xxxxpoolt 24.08 liikmetele saadetud kirjas esitatud väidetele” avaldanud Xxxxkohta järgmiseid ebaõigeid andmeid: (i) omamata MTÜ Eesti Xxxxlitsentsi, on Xxxxpoolt pakutav lugemiskoera teenus ohtlik; (ii) omamata MTÜ Eesti Xxxxlitsentsi, ei saa Xxxxkoerad, Xxxx ja Xxxx, tegutseda lugemiskoertena; (iii) kui Xxxxja temale kuuluvad koerad, Xxxx ja Xxxx, ei ole sooritanud MTÜ Eesti Xxxxeksamit ja kordustestimist, ei tohi nad mistahes sekkumistes osaleda. MTÜ Xxxxlükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist: Xxxxpoolt pakutav lugemiskoera teenus on ohutu ka ilma MTÜ Eesti Xxxxlitsentsi omamata. Xxxxkoerad, Xxxx ja Xxxx, võivad tegutseda lugemiskoertena ka MTÜ Xxxxlitsentsi omamata. Samuti võivad Xxxxja temale kuuluvad koerad, Xxxx ja Xxxx, osaleda mistahes sekkumistes ilma, et nad oleks sooritanud MTÜ Eesti Xxxxeksami ja kordustestimise.” 5) lükkama ümber hageja kohta XXXXLE ja viimase juhatuse liikmetele avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited: a) Xxxxtegevus on vastuolus MTÜ Eesti Xxxxpoolt kehtestatud loomade ja laste turvalisuse tagamise reeglitega; b) Xxxxtegevus on vastuolus rahvusvaheliste loomade ja laste turvalisuse tagamise reeglitega; c) Xxxxkoer Xxxx ei ole lugemiskoer; d) Xxxxkoerad on taparelvad; e) Omamata MTÜ Eesti Xxxxlitsentsi, ei saa Xxxxkoer Xxxx tegutseda lugemiskoerana. 6) edastama 7 päeva jooksul käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest XXXX üldisele e-posti aadressile ning kõigi juhatuse liikmete e-posti aadressidele (e-kirja kõik adressaadid) kirjalik teade pealkirjaga “Ebaõigete andmete ümberlükkamine” ning sisuga: “MTÜ Xxxxon 12.06.2017. a e-kirjas pealkirjaga “Lugemisühingu konverents 15. juunil. Lugemiskoerte õpituba” avaldanud Xxxxkohta järgmiseid ebaõigeid andmeid: (i) Xxxxtegevus on vastuolus MTÜ Xxxxpoolt kehtestatud loomade ja laste turvalisuse tagamise reeglitega; (ii) Xxxxtegevus on vastuolus rahvusvaheliste loomade ja laste
turvalisuse tagamise reeglitega; (iii) Xxxxkoer Xxxx ei ole lugemiskoer; (iv) Xxxxkoerad on taparelvad; (v) omamata MTÜ Eesti Xxxx litsentsi, ei saa Xxxx koer Xxxx tegutseda lugemiskoerana. MTÜ Xxxx lükkab need ebaõiged väited ümber ja teatab järgmist: Xxxx tegevus ei ole vastuolus MTÜ Xxxx poolt kehtestatud loomade ja laste turvalisuse tagamise reeglitega. Samuti ei ole Xxxx tegevus vastuolus rahvusvaheliste loomade ja laste turvalisuse tagamise reeglitega. Xxxx koer Xxxx on lugemiskoer. Xxxx koerad ei ole taparelvad. Xxxx koer Xxxx saab tegutseda lugemiskoerana ilma MTÜ Eesti Xxxx litsentsi omamata.” 7) kustutama 7 päeva jooksul käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest oma veebilehelt (xxxx/) hageja kohta avaldatud järgmised ebaõiged faktiväited: a) „Xxxx / Xxxx) / – / 29.juuni 2014 / Litsents lõppes 30.juuni 2016 / XXXX tegevliikmelisus lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016“; b) „Xxxx / Xxxx(Xxxx) / – / 29.juuni 2014 / Lit-sents lõppes 30.juuni 2016 / XXXX tegevliikmelisus lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016“. 8) tasuma hagejale kahjuhüvitis summas 1500 eurot; 9) alternatiivselt, kui kohus leiab, et eelnevad nõuded ei ole põhjendatud, palub hageja tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 136 lg-le 5, kostjalt kahju hüvitamist naturaalrestitutsioonina selliselt, et kostja on kohustatud 7 päeva jooksul käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest: a) edastama XxxxOÜ-le samal viisil ja sõnastuses teate; b) edastama kostja liikmetele samal viisil ja sõnastuses teate; c) edastama XXXXLE ja selle juhatuse liikmetele samal viisil ja sõnastuses teate; d) kustutama hageja veebilehelt xxxx/ punktis 7) nimetatud andmed. 10) lõpetama hageja halvustamine, tema kohta ebaõigete andmete ja väärtushinnangute avaldamine ning kohustada kostjat tulevikus hoiduma hageja halvustamisest ning tema kohta ebaõigete andmete ja väärtushinnangute avaldamisest (nimetatud nõude sõnastust on hageja täpsustanud 17.01.2018 kohtuistungil). Lisaks palub hageja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat viivitamatult pärast p-des 2), 4), 6),7) ja 9) nimetatud kohustuste nõuetekohast täitmist edastama hagejale selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tõendid. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et hageja e-kirjad, millele hageja viitab, saatis kostja ajal, mil hageja oli kostja liige, kuid tal ei olnud õigust enam tegeleda kostja poolt korraldatud sekkumistes, kuna hageja koertele väljastatud litsentsid olid kaotanud kehtivuse. Ajal mil hageja oli kostja liige, tuli tal täita ja järgida kostjaga kokkulepitud ja kostja liikmetele kehtivaid reegleid (sh tegevliikmelepingut, põhikirja ja eetikakoodeksit). 22.08.2016 oma koostööpartnerile saadetud e-kirjas on kostja juhtinud koostööpartneri tähelepanu asjaolule, et kirja kirjutamise ajal puudus hagejal kui kostja liikmel õigus osaleda sekkumistes külastus-, lugemis- või teraapiakoeratiimina, kuna hagejal ei olnud täidetud kehtiva teraapiakoeratiimi sertifikaadi pikendamise eeldused. Kostja märgib, et kehtiv sertifikaat on kostja liikmele aluseks, et osaleda külastus-, lugemis- või teraapiakoeratiimi sekkumistegevustes. Hageja mõlema teraapiakoera litsentsi kehtivus lõppes 29.06.2016 ning hageja liikmelisus lõppes 26.08.2016. Kuna hageja koertel ei olnud XxxxOÜ-le saadetud ekirja ajal kehtivaid litsentse, siis on õige kostja väide, et Xxxx`il ja Xxxx`l puudub õigus töötada külastus- lugemis- või teraapiakoeratiimina. 29.08.2016 saadetud e-kirjas avaldatud väidetes ei ole kostja avaldanud hageja poolt hagiavalduses toodud faktiväiteid. Kostja ei ole viidanud koerte nimedele. Kostja väide, et
hageja ei saa jätkata kostja lugemiskoerajuhina on õige ja tegelikkusele vastav, kuna kostja põhikirja ja tegevliikme lepingu kohaselt saab ühingu poolt korraldavates sekkumistes osaleda üksnes sertifitseeritud koerad. Kostja ei ole väitnud, et hageja teenus on ohtlik ja tegemist on hageja meelevaldse tõlgendusega. Ka 12.06.2017 saadetud e-kirjas avaldatud väidetes ei ole kostja faktiväiteid hagis kirjeldatud viisil avaldanud. Hageja avaldas väite: „Xxxxja Xxxxei esinda Eesti Xxxx(XXXX) kui lugemiskoerte programmi algatajat ja tegevuse koordineerijat ning nende tegevus Xxxx raames on vastuolus kõige olulisemas - loomade ja laste turvalisuse tagamise põhimõtetes nii meie, kui antud valdkonnas rahvusvaheliselt oluliseks peetavate reeglitega.“ Hageja ei olnud kostja liige ning tal ei olnud õigust kostjat esindada. Hageja tegevus ei ole kooskõlas rahvusvaheliselt oluliseks peetavate reeglitega. Kostja ei ole nimetanud hageja koeri taparelvadeks. Lisaks märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud, et tema koeral Xxxxil oleks olnud kostja selgituse saatmise ajal kehtiv litsents. Seetõttu on õige kostja väide, et Xxxxit nimetati lugemiskoeraks, kuigi kehtiv litsents puudus. Hageja reklaamib oma koera kui sertifitseeritud lugemiskoera. Kostja leiab, et hageja nõue kohustada kostjat kustutama kostja kodulehel teraapiakoerte registris olevad andmed, ei kuulu rahuldamisele, kuna kostja ei ole rikkunud IKS-i sätteid. Koera nime avaldamine ei ole käsitletav isikuandmete avaldamisena. Kui avaldatavad andmed on isikuandmed, siis nende avaldamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Registris kajastatud andmed litsentsi kehtivuse lõppemise kohta on tegelikkusele vastavad. Hageja mittevaralise kahjuhüvitise osas leiab kostja, et kostja ei ole õigusvastaselt avaldanud hageja kohta andmeid. Kui kohus leiab, et hagiavaldus on mingis ulatuses põhjendatud, siis palub kostja hageja mittevaralise kahju hüvitist vähendada. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
4.Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud: •
Hagejale kuuluvad koerad Xxxx ja Xxxx (tl 8-9);
•
Hageja oli kostja liige (tl 83-84);
•
Kostja poolt väljastatud litsentsid lõppesid hageja koertel 30.06.2016 ning selle kohta on avaldatud andmed kostja poolt peetavas xxxx registris (tl 19-20);
•
22.08.2016 saatis kostja juhatuse liige Maarja Tali hageja kliendile XxxxOÜ e-kirja, mis mh sisaldas: „Täna on nii Xxxx kui Xxxx toredad kodukoerad ja xxxxnende koeratreenerist omanik. Neil ei ole õigus töötada külastus-, lugemis- või teraapiakoeratiimina.“ (edaspidi e-kiri nr 1, tl 12);
•
26.08.2016 kostja otsusega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja (tl 11);
•
29.08.2016 saatis kostja juhatus kostja liikmetele e-kirja, mis mh sisaldas: „Ühingu kindel seisukoht ja kõige olulisem reegel on see, et koeratiim, kes ei ole sooritanud eksamit, kordustestimist, ei ole teraapiakoeratiim ega tohi mistahes sekkumistes osaleda“, „... juhtisime tähelepanu, et selliseid kokkuleppeid ei tohiks olla ja et jätkamine Katiga, reklaamides teadlikult litsentsita koera lugemiskoerana, on vastutustundetu ja potentsiaalselt ohtlik.“ (edaspidi e-kiri nr 2, tl 13-16);
•
12.06.2017 saatis kostja XXXXLE ja viimase juhatuse liikmetele e-kirja, mis mh sisaldas: „ ... ja Xxxxei esinda Eesti Xxxx(XXXX) kui lugemiskoerte programmi algatajat ja tegevuse koordineerijat ning nende tegevus Xxxx raames on vastuolus kõige
olulisemas loomade ja laste turvalisuse tagamise põhimõtetes nii meie, kui antud valdkonnas rahvusvaheliselt oluliseks peetavate reeglitega.“; „ xxxxjätkavad kodulehel xxxxkoera Xxxxi lugemiskoeraks nimetamist vaatamata sellele, et koeratiimil puudus kehtiv litsents (mida tuleb uuendada iga aasta ning mille kohta peab XXXX registrit ...)“, „... peame ikka ja jälle kordama, et eetilise ja professionaalse koerjuhi koer võib olla väga eriline sõber ja protsessides motivaator ja toetaja kuid seda saab hinnata vaid erapooletu ekspert. Samuti võib koer olla vale inimese käes taparelv.“ (edaspidi e-kiri nr 3, tl 17-18).
5.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust. Kohus on hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskohustuse jaotust pooltele selgitanud eelmenetluses ning arutanud kohtuistungil (05.12.2017 e-kiri tl 114, protokoll tl 168-174).
6.Hageja hinnangul on kostja avaldanud ebaõigeid andmeid ning esmalt nõuab hageja ebaõigete andmete ümberlükkamist (e-kirjad). Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18). Väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lg 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-07, p 19). VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mis kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 12). See tähendab, et faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, ei pea olema kostja avaldanud sõnaselgelt ning kostja ei saa tugineda sellele, et hageja taotleb väidete ümberlükkamist, mida ei ole sellisel viisil sõnastatud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-15, p 13).
7.Hageja on esitanud kaks hoidumisnõuet (lõpetama isikuandmete töötlemine ja tulevikus ebaõigete au teotavate andmete avaldamine). Esimene nõue puudutab kostja poolt peetavas registris hageja koerte nimede ja litsentsi lõppemisaja avaldamist. Nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus IKS § 21 lg-ga 2. Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist, tuleks vajadusel hinnata, kas kostja rikub hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes.
8.Mittevaralise kahju hüvitise nõude õiguslikuks aluseks saab registriandmete avaldamise puhul olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050 ning kui selle eeldused ei ole täidetud, siis tuleb hinnata, kas kostja on õigusvastaselt rikkunud hageja õigusi tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja §-st 1050. VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-159-14, p 13, nr 2-15-16007/50, p 12). Ebaõigete ja hageja au teotavate faktiväidete avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 4. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 14).
Lisaks sellele on hageja välja toonud mittevaralise kahju hüvitise nõude õigusliku alusena VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg-ga 2. Kohtu hinnangul ei saa KonkS-ist tuleneda kaitsenorme, mille eesmärgiks on mittevaralise kahju ärahoidmine. Samuti on isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumise (isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega) sätete eesmärgiks kaitsta isikut majandusliku reputatsiooni kahjustamise eest ning nõuda saab varalise kahju hüvitamist.
9.Kohus alustab ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude hindamisega. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õiged või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13). Käesolevas asjas peab kostja tõendama, et avaldatud väited vastavad tegelikkusele (kohtu selgitus, tl 114). Kohus märgib, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane.
10.Kohus analüüsib e-kirja nr 1 (tl 12). 22.08.2016 saatis kostja juhatuse liige XxxxOÜ-le e-kirja, mis sisaldas järgmisi väiteid: „Täna on nii Xxxx kui Xxxx toredad kodukoerad ja xxxxnende koeratreenerist omanik. Neil ei ole õigus töötada külastus-, lugemis- või teraapiakoeratiimina.“ Hageja leiab, et ebaõigeks faktiväiteks on: hagejal ja temale kuuluvatel koertel, Xxxx’il ja Xxxx’l, puudub õigus töötada külastus- lugemis- või teraapiakoeratiimina. Hageja leiab, et väide on vale, sest hagejal ja tema koertel puudub takistus koeri kaasavaid sekkumise läbi viia. Kostja leiab, et tema poolt saadetud e-kirjast ei saa mõistlikult järeldada selliseid hageja kohta käivaid fakte ning avaldatud väited on õiged. Puudub vaidlus, et nimetatud e-kiri oli saadetud ajal, kui hageja oli kostja liige ning hagejal ei olnud õigus osaleda kostja poolt korraldatud sekkumistes, kuna hageja koertele väljastatud litsentsid olid kaotanud kehtivuse. Sellele on kostja ka e-kirjas viidanud („Xxxxmõlema teraapiakoeratiimi litsentsi kehtivus lõppes 29.06.2016.“) Puudub vaidlus, et e-kiri oli saadetud kostja koostööpartnerile ning avaldatust järelduste tegemisel tuleb lähtuda sellest, et kostja ja e-kirja adressaadi vahel oli koostöö, kostja osutas XxxxOÜ-le teenust ning XxxxOÜ reklaamis ühingu poolt korraldatud sekkumisi („Palume veel kord koheselt teha parandused teie reklaamis. Praegu sisaldab see eksitavat informatsiooni.“). Kohus nõustub kostja väitega, et isegi kui lugemis- ja teraapiakoerte kaasamise valdkond on riiklikul tasandil reguleerimata, siis tuli hagejal liikmelisuse ajal järgida kostja reegleid (tegevliikmeleping, põhikiri ja eetikakoodeks, tl 28-29, 73-76). Kostja eesmärgiks on abi- ja teraapiakoertega seonduva tegevuse toetamine ja igakülgne arendamine Eestis ning oma tegevuses juhindutakse Inimese ja Looma Interaktsioonide Rahvusvahelise Organisatsioonide Assotsiatsiooni (IAHAIO) põhimõtetest ja reeglitest (põhikirja punktid 2.1.2 ja 2.1.6, tl 70-71, inglise keeles tl 159-162). Tegevliikmelepingu p 3.1.1 järgi liige on kohustatud täitma ühingu antud ülesannet isiklikult ning koos oma sertifitseeritud teraapiakoeraga. Põhikirja p 4.2.3 järgi on ühingu liikmel õigus osaleda isiklikult koos oma sertifitseeritud koeraga ühingu poolt korraldatavatel sekkumistel.
Kohtu hinnangul saab kostja avaldatust järeldada, et kui hageja oli kostja liige, siis ta ei tohtinud sertifitseerimata koeraga osaleda kostja poolt korraldatud sekkumistel. Kostja avaldatud andmeid tuleb võtta sellisena, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. Käesoleval juhul on hageja teinud subjektiivsed tõlgendused ja jätnud arvestamata, kellele andmed avaldati ning millises kontekstis. Seega on kostja avaldanud fakte, mis vastavad tegelikkusele – hageja oli ühingu liige, hageja koerte litsentside kehtivus oli lõppenud ning koerad ei tohtinud osaleda ühingu poolt korraldatavatel sekkumistel. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta käivaid ebaõigeid andmeid ja hageja ei saa nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kuna nimetatud e-kirjas sisalduvate andmete avaldamine hageja õigusi ei rikkunud, siis ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldus tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja §-st 1050 täidetud.
11.Hageja on esitanud alternatiivse nõude VÕS § 136 lg 5 alusel. Alternatiivsel alusel nõuab hageja sama, mis on ka tema põhinõue – kohustada kostjat edastama XxxxOÜ-le hagiavalduse resolutsiooni punktis 3 toodud viisil ja sõnastuses teade. VÕS § 136 lg 5 järgi seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Hageja nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist ning tegemist ei ole VÕS § 136 lg 5 sätestatud olukorraga.
12.Kohus analüüsib e-kirja nr 2 (tl 13-16). 29.08.2016 saatis kostja juhatus kostja liikmetele ekirja, mis sisaldas järgmisi väiteid: „Ühingu kindel seisukoht ja kõige olulisem reegel on see, et koeratiim, kes ei ole sooritanud eksamit, kordustestimist, ei ole teraapiakoeratiim ega tohi mistahes sekkumistes osaleda.“, „Juhtisime tähelepanu, et selliseid kokkuleppeid ei tohiks olla ja et jätkamine Katiga, reklaamides teadlikult litsentsita koera lugemiskoerana, on vastutustundetu ja potentsiaalselt ohtlik.“ Hageja leiab, et kostja avaldatud andmetest järelduvad ebaõiged faktiväited: a) omamata kostja litsentsi, on hageja poolt pakutav lugemiskoera teenus ohtlik; b) omamata kostja litsentsi, ei saa hageja koerad, Xxxx ja Xxxx, tegutseda lugemiskoertena; c) kui hageja ja temale kuuluvad koerad, Xxxx ja Xxxx, ei ole sooritanud kostja eksamit ja kordustestimist, ei tohi nad mistahes sekkumistes osaleda. Hageja leiab, et tegemist on hageja kohta käivate ebaõigete faktidega, sest hageja on sekkumiste läbiviimiseks pädev ning pädevad on ka tema koerad (tl 31-47, tõlge tl 107-110). Hageja väidab, et kostja litsentsi omamine ja kordustestimise läbimine ei ole sekkumiste korraldamiseks ja neil osalemiseks kohustuslikud, sest hageja ei ole kostja liige. Kostja leiab, et ta ei ole selliseid hageja kohta käivaid faktiväiteid avaldanud. Käesoleval juhul nõuab hageja, et kostja lükkaks ümber kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Hageja nimetatud faktiväited peavad järelduma e-kirja sisust. Kohus on hageja tähelepanu osutanud, et hageja peab tõendama, et nimetatud faktiväited järelduvad e-kirja sisust (kohtu selgitus, tl 114). Hageja ei ole tõendeid oma väidete tõendamiseks esitanud ning seega tuleb kohtul lähtuda, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. Kohtu hinnangul tuleb sellise tõlgendusviisi kasutamisel arvestada, kes on e-kirja lugejad ja milliseid järeldusi nemad teevad. Käesoleval juhul on lugejateks kostja ühingu liikmed ning e-kiri on neile saadetud vastusena hageja 24.08.2016 e-kirjale (tl 10-11). Puudub vaidlus, et hageja ja kostja juhatuse vahel tekkis vaidlus, kas hageja esitab kostjale piisavalt andmeid sekkumistes osalemise kohta. Samuti leidis hageja, et kostja juhatus edastab hageja tegemiste kohta ebaõiget informatsiooni ja nõuab isikutelt temaga koostöö lõpetamist. Kostja leidis, et hageja rikkus põhikirjas ja
tegevliikme lepingus sätestatud nõudeid ning arvas hageja 26.08.2016 otsusega liikmete hulgast välja (tl 11). Kohus leiab, et väitest „Ühingu kindel seisukoht ja kõige olulisem reegel on see, et koeratiim, kes ei ole sooritanud eksamit, kordustestimist, ei ole teraapiakoeratiim ega tohi mistahes sekkumistes osaleda.“ ei saa teha hageja poolt välja toodud järeldusi. Nimetatud lausega on selgitanud kostja ühingu toimimise põhimõtteid. Lausest „Juhtisime tähelepanu, et selliseid kokkuleppeid ei tohiks olla ja et jätkamine Katiga, reklaamides teadlikult litsentsita koera lugemiskoerana, on vastutustundetu ja potentsiaalselt ohtlik.“ tuleneb hageja hinnang, et litsentsita koera lugemiskoerana reklaamimine on vastutustundetu ja potentsiaalselt ohtlik. Tegemist on väärtushinnanguga, mille ümberlükkamist hageja nõuda ei saa. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka ebakohase väärtushinnanguga, sest sertifitseerimata koerad võivad olla ohtlikud, kuna nende sobivust pole asjatundja poolt hinnatud. Kostja avaldatust ei saa järeldada, et hageja koerad ei tohi mistahes sekkumistes osaleda. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et sekkumistes võivad osaleda sertifitseeritud koerad ning kohtu hinnangul saab lähtuda rahvusvahelistest põhimõtetest, et loomi tuleb korrapäraselt hinnata ja läbi viia vajalikud veterinaarsed toimingud (IAHAIO). Enne vaidlusaluseid lauseid on kostja avaldanud: „Võtsime ühendust Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning XxxxErahuviringiga, teavitasime, et xxxxei saa lugemist ühingu lugemiskoerajuhina jätkata.“ Pärast vaidlusaluseid lauseid on avaldatud: „Et üldsus ja lapsevanemad eeldavad, et ringis osaleb (nagu kõik lugemiskoerad) n-ö korras paberitega tiim, kes töötab teistega samadel alustel, ja et kui teadlikult eksitava info levitamist ei lõpetata, on meil kohustus sellest avalikkust (eelkõige lapsevanemaid) teavitada.“ Puudub vaidlus, et varasemalt osutas hageja teenuseid kostja poolt korraldatud sekkumistes ning sellistes sekkumistes tohib osaleda üksnes sertifitseeritud koer. Kostja on tõendanud, et XxxxOÜ kodulehel on pärast hageja liikmelisuse lõppemist avaldatud, et hageja koerad on kostja koerad, kasutades teraapiakoeratiimi unikaalset ID tunnuskoodi, mis on seostatav kostja liikmelisusega (tl 144-145, 148).
13.Kostja avaldatud andmeid tuleb võtta sellisena, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. Käesoleval juhul on hageja teinud subjektiivsed tõlgendused ja jätnud arvestamata, kellele andmeid avaldati ning millises kontekstis. Kostja on avaldanud: selgituse ühingu toimimise põhimõtete kohta (väide ei ole vaidluse all), väärtushinnangu litsentseerimata koerte sekkumistes kaasamise kohta ning tegelikkusele vastava fakti, et hageja reklaamib koeri ühingu koertena, kuigi koerte litsentside kehtivus oli lõppenud ning koerad ei tohtinud osaleda ühingu poolt korraldatavatel sekkumistel. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta käivaid ebaõigeid andmeid ja hageja ei saa nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kuna nimetatud e-kirjas sisalduvate andmete avaldamine hageja õigusi ei rikkunud, siis ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldus tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja §-st 1050 täidetud.
14.Hageja on esitanud alternatiivse nõude VÕS § 136 lg 5 alusel. Alternatiivsel alusel nõuab hageja sama, mis on ka tema põhinõue – kohustada kostjat edastama ühingu liikmetele hagiavalduse resolutsiooni punktis 5 toodud viisil ja sõnastuses teade. VÕS § 136 lg 5 järgi seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Hageja nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist ning tegemist ei ole VÕS § 136 lg 5 sätestatud olukorraga.
15.Kohus analüüsib e-kirja nr 3 (tl 17-18). 12.06.2017 saatis kostja XXXXLE ja viimase juhatuse liikmetele hageja kohta e-kirja, mis sisaldab väiteid: „ ... ja Xxxxei esinda Eesti Xxxx(XXXX) kui lugemiskoerte programmi algatajat ja tegevuse koordineerijat ning nende tegevus Xxxx raames on vastuolus kõige olulisemas loomade ja laste turvalisuse tagamise põhimõtetes nii
meie, kui antud valdkonnas rahvusvaheliselt oluliseks peetavate reeglitega.“, „ ... xxxxjätkavad kodulehel xxxxkoera Xxxxi lugemiskoeraks nimetamist vaatamata sellele, et koeratiimil puudus kehtiv litsents (mida tuleb uuendada iga aasta ning mille kohta peab XXXX registrit).“, „Peame ikka ja jälle kordama, et eetilise ja professionaalse koerjuhi koer võib olla väga eriline sõber ja protsessides motivaator ja toetaja kuid seda saab hinnata vaid erapooletu ekspert. Samuti võib koer olla vale inimese käes taparelv.“ Hageja leiab, et kostja avaldatud andmetest järelduvad ebaõiged faktiväited: a) hageja tegevus on vastuolus kostja poolt kehtestatud loomade ja laste turvalisuse tagamise reeglitega; b) hageja tegevus on vastuolus rahvusvaheliste loomade ja laste turvalisuse tagamise reeglitega; c) hageja koer Xxxx ei ole lugemiskoer; d) hageja koerad on taparelvad; e) omamata kostja litsentsi, ei saa hageja koer Xxxx tegutseda lugemiskoerana.
16.Hageja leiab, et tegemist on ebaõigete andmetega, sest hageja ei pea lähtuma kostja reeglitest, hageja tegevus on kooskõlas rahvusvaheliste regulatsioonidega, hageja koerad läbivad regulaarselt tervisekontrolli ning osalevad koolitustel ning Xxxx tegutseb lugemiskoerana ja selleks ei ole vaja kostja litsentsi. Kostja leiab, et ei ole selliseid faktiväiteid avaldanud. Kohtu hinnangul on kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldanud, et: a) hageja tegevus on vastuolus kostja poolt kehtestatud loomade ja laste turvalisuse tagamise reeglitega; b) hageja tegevus on vastuolus rahvusvaheliste loomade ja laste turvalisuse tagamise reeglitega. IAHAIO reeglite kohaselt AAIsse kaasatud loomi hindab hoolikalt looma käitumise spetsialist, näiteks veterinaar ja/või käitumise ekspert. Ainult need, kellel on vastav valmidus ning koolitus, valitakse AAIsse. Selleks, et hinnata loomade jätkuvat valmidust, korraldatakse regulaarselt kordushindamisi (eesti keeles, tl 71). Kostja põhikirja p 4.2.3 järgi saab liige osaleda sekkumistes üksnes sertifitseeritud koeraga. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et ekirja saatmisel ei olnud hageja enam kostja liige. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et väited vastavad tegelikkusele. Hageja kasutas sekkumistes osalemistel kostja poolt väljastatud teraapiakoeratiimi unikaalset ID tunnuskoodi. Isegi kui ID tunnuskoodi avaldasid kolmandad isikud, siis sellist teenust pakkudes oleks hageja pidanud tähelepanu juhtima, et kostjapoolne litsents on lõppenud. Hageja koertele on väljastatud sertifikaadid 10.12.2017 (hageja e-kiri on saadetud 12.06.2017), et nad on sooritanud teraapiakoera eksami ning omandanud teraapiakoera A ja B taseme (tl 128-131). Hageja tegevus oli vastuolus kostja põhikirja punktiga 4.2.3, sest viitas kehtivuse kaotanud kostja litsentsile. Puudub vaidlus, et IAHAIO kehtestab rahvusvahelised reeglid, mille kohaselt tuleb loomi regulaarselt hinnata. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda sellest, et koerad on suurema ohu allikad ning nende sobivust sekkumistes osalemiseks peab hindama (tl 146). Kostja ei ole avaldanud, et hageja koer Xxxx ei ole lugemiskoer ja et hageja koerad on taparelvad. Kohtu hinnangul ei ole kostja avaldanud, et ainult kostjal on ainuõigus koertele litsentside väljastamiseks ja nende nimetamiseks lugemiskoerteks. E-kirjas on vaidlusaluse esimese lause jätkuna avaldatud: „... juhtisime Andra tähelepanu asjaolule, et lapsevanemad tõenäoliselt eeldavad, et tegemist on meie programmi ning litsentsi omava lugemiskoeraga ja et nende tegevus on eksitav ja ei ole korrektne. Palusime kaaluda võimalust nimetada nende tegevust kuidagi teistmoodi.“. Kostja on selgitanud, et mõistlik lugeja seostab sõna „lugemiskoer“ kostja tegevusega, sest Google’i otsingus on selle sõna otsingutulemus seotud
kostjaga (tl 150-151). Lisaks on kostja tõendanud, et hageja poolt korraldatud sekkumisi seostati e-kirja saatmise ajal läbi kostja ID numbri kostja tegevusega (tl 144-145, 148). E-kirjas on kostja juhatuse liige avaldanud arvamust Eesti madalast loomapidamisekultuurist ning probleemidest koera käitumise teadlikkuse osas. Kohtu hinnangul ei saa teha sellest järeldust, et kostja on nimetanud hageja koeri taparelvadeks. Lisaks sellele leiab kohus, et tegemist on väärtushinnanguga („Samuti võib koer olla vale inimese käes taparelv“), mille ümberlükkamist ei saa hageja nõuda.
17.Kostja ei ole avaldanud hageja kohta käivaid ebaõigeid andmeid ja hageja ei saa nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kuna nimetatud e-kirjas sisalduvate andmete avaldamine hageja õigusi ei rikkunud, siis ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldus tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja §-st 1050 täidetud.
18.Hageja on esitanud alternatiivse nõude VÕS § 136 lg 5 alusel. Alternatiivsel alusel nõuab hageja sama, mis on ka tema põhinõue – kohustada kostjat edastama XXXXLE ja viimase juhatuse liikmetele hagiavalduse resolutsiooni punktis 7 toodud viisil ja sõnastuses teade. VÕS § 136 lg 5 järgi seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Hageja nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist ning tegemist ei ole VÕS § 136 lg 5 sätestatud olukorraga.
19.Järgmisena analüüsib kohus hageja hoidumisnõudeid (hagiavalduse punktid 8 ja 11). Hoidumisnõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1055 lg 1. VÕS § 1055 lg 1 esimese lause järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Sama sätte lõike 2 järgi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele, mh kohustada kostjat au teotavate ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks.
20.Kostja veebilehel xxxx on avaldatud andmed: „Xxxx / Xxxx) / – / 29.juuni 2014 / Litsents lõppes 30.juuni 2016 / XXXX tegevliikmelisus lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016; Xxxx / Xxxx(Xxxx) / – / 29.juuni 2014 / Litsents lõppes 30.juuni 2016 / XXXX tegevliikmelisus lõpetatud lepingu rikkumise tõttu 26.08.2016.“ (tl 19-20). Hageja nõuab eeltoodud andmete kustutamist. Hageja leiab, et mõistlikule lugejale võib jääda ebaõige mulje, justkui oleks hagejale kuuluvatel koertel keelatud Eestis mistahes sekkumistes osaleda. Samuti on väär faktiväide, et hageja ja temale kuuluvate koerte liikmelisus kostja ühingus lõpetati lepingu rikkumise tõttu. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu nii IKS-i kui ka VÕS-i alusel. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt avaldatud koerte nimed on isikuandmed IKS § 4 lg 1 tähenduses. Kostja on esitanud Andmekaitse Inspektsiooni arvamuse IKS § 4 lg 1 tõlgenduse kohta, mis ei ole kohtule siduv ega ole hinnatav dokumentaalse tõendina (tl 86). Kostja on kohtuistungil väitnud, et hageja on andnud nõusoleku andmete avaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja on ühingu liikmena andnud nõusoleku andmete avaldamiseks ning andmed on avaldatud ka pärast seda, kui hageja kostja liige enam ei ole (IKS § 10 lg 1). Sellist nõusolekut tegevliikme lepingust ega ühingu põhikirjast ei tulene ning samuti ei ole nõusolekut, et andmeid võib avaldada pärast liikmelisuse lõppemist (tl 28-29, 7374).
IKS § 4 lg 1 järgi isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isikuandmete tõlgendamisel tuleb lähtuda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31–50). Direktiivi eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja –vabadusi ning eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele. Hageja põhjendab IKS-ile tuginemist sellega, et hageja koerad Xxxx ja Xxxx on teraapia- ja lugemiskoerte valdkonnas hästi tuntud ning nende omanikku on interneti otsingumootori abil võimalik lihtsalt tuvastada. Selleks, et tuvastada, kas koerte nimede näol on tegemist isikuandmetega, tuleb lähtuda neljast elemendist: igasugune teave, tuvastatud või tuvastatav, füüsiline isik, kohta. Fraas „igasugune teave“ viitab selgelt seadusandja tahtele luua laialt piiritletud isikuandmete mõiste. Koerad kuuluvad omaniku vara hulka ning selline teave käib koera omaniku kohta. Isiku saab kaudselt koera nime kaudu tuvastada. Arvestades juhtumi asjaolusid ja kitsast valdkonda (teraapia- ja lugemiskoerad) peab kohus koera nimede kaudu isiku tuvastamist tõenäoliseks, sest see võimaldab isikut teistest eristada. Kohtu hinnangul on koerte nimede avaldamisel tegemist isikuandmete töötlemisega. IKS § 5 järgi isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. IKS § 21 lg 2 p-d 2 ja 3 annavad andmesubjektile õiguse nõuda isikuandmete avalikustamise lõpetamist ja kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. IKS § 11 lg 3 järgi andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll. Kohus, kaaludes mõlema poole huvisid, leiab, et kostjal puudub õiguslik alus andmete avaldamiseks. Kostja ei saa avalikku huvi põhjendada sellega, et neil on kohustus avalikkust informeerida, kui koera litsents on lõppenud. Käesoleval juhul kogub ja avalikustab kostja andmeid isiku kohta, kes ei ole ühingu liige. Kostja põhjendusest tulenevalt peaks kostja register sisaldama andmeid kõikide koerte kohta, kellel litsents puudub või on lõppenud. Kohtu hinnangul kostjal selline õiguslik alus puudub. Eeltooust tulenevalt kuulub hageja nõue rahuldamisele, sh andmete osas, millal koera omaniku tegevliikmelisus on lõpetatud ja mis alusel. Andmete jätkuv avalikustamine kahjustab ülemääraselt hageja õigusi, sest hageja tegutseb kostjaga samas valdkonnas ning avalikkusele võib jääda muljet, et hageja ei või nimetatud valdkonnas kostja litsentsi puudumisel tegutseda. Siinjuures tuleb arvestada, et võrreldes e-kirjades sisalduvate andmete avaldamisega, on registriandmete mõistliku lugeja kriteerium laiem. Mõistlikul lugejal võib puududa varasem kokkupuude teraapiakoerte valdkonnaga ning sellega luuakse ebaõige ettekujutus, et ainult kostja peetavas registris märgitud litsentsiga koerad võivad sekkumistes osaleda.
21.Kohus ei ole esitatud asjaoludel tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Kuna kostja tegevus andmete avaldamisel on õigusvastane, peab kostja hagejale mittevaralise kahju hüvitama. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Kohtul tuleb
VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatut arvestades otsustada ka kostjalt väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle. Hageja nõuab mittevaralist kahju 1500 eurot.
22.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
23.Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kohtu hinnangul on hageja nõue 1500 eurot rikkumist arvestades ebaproportsionaalselt suur. Andmete õigusvastase avaldamise juhtudel tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust, nt seda, kus andmeid avaldati (kas paberväljaandes või Internetis) ja kui suure hulga lugejateni see jõuab. Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist. Kohus võtab kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse, mis ajendil on kostja andmed avaldanud, tegemist on kaudsete isikuandmete avaldamisega ja hageja on varasemalt olnud kostja liige. Kohus võtab arvesse ka asjas tuvastatud hageja käitumise, kus hageja kasutas teenuse osutamisel kostja poolt väljastatud litsentsi ID numbrit, mis on lõppenud. Nimetatud andmete avaldamine ei saanud tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Pooled tegutsevad ühes ja samas valdkonnas. Lisaks sellele tuleb arvestada, et kostjaks on mittetulundusühing, mille sissetulekuks on liikmetasud, annetused ja üritustel teenitav tulu. 2016. a majandusaasta aruande kohaselt lõpetati aasta 3386 euro suuruse kahjumiga (tl 89-94). Arvestades eeltoodud asjaolusid on mõistlik mittevaralise kahjuhüvitise suurus 400 eurot.
24.Hageja nõuab teise hoidumisnõudega, et kohus kohustaks kostjat tulevikus hoiduma hageja halvustamisest ning tema kohta ebaõigete andmete ja väärtushinnangute avaldamisest (hagiavalduse nõue p 11). Hagiavalduses esitatud nõue peab olema selge ja täidetav. Kohtuistungil on hageja nõuet täpsustanud ja palub kostja kohustamist mitte avaldama informatsiooni selle kohta, et hageja ei tohi oma koertega osaleda sekkumistes. Hageja on tõendanud kahju tekitamise reaalset ohtu sellega, et kostja juhatuse liige Maarja Tali levitab hageja kohta ühingu liikmetele ebaõigeid andmeid, et vastavas valdkonnas tegutsemiseks puudub hagejal kvalifikatsioon (tl 113). Kostja vaidleb nõudele vastu. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud nõude eeldused täidetud. Nõude eelduseks on, et kostja ähvardab hagejat kahju õigusvastase tekitamisega VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel, e isiklike õiguste kahjustamisega. Kohus ei ole esitatud asjaoludel tuvastanud kahju tekitamise ohtu. Käesoleval juhul on kostja avaldanud e-kirjadega hageja kohta käivaid andmeid oma koostööpartneritele ja teavitanud, et hageja ei ole enam ühingu liige ja ühingu poolt väljastatud litsents on lõppenud. Kohtuvaidluse ajal saadetud teavituse sisuks on see, et hageja ei ole esitanud ühingule õigeid andmeid enda hariduse kohta (tl 113). Nimetatud asjaolu ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ning kohus jätab selle väite ja sellega seotud tõendid arvestamata (tl 85, 154-155). Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust poolte poolt terminite kasutamine ja kohus jätab selle väitega seotud tõendid arvestamata (tl 105-106, 156-158). Eeltoodud nõude jätab kohus rahuldamata.
25.Hageja on taotlenud, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja TsMS § 445 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on hageja poolt registriandmete kustutamise nõude täitmise tähtaeg 7 päeva mõistlik. Samuti on põhjendatud, et kostja teavitab hagejat andmete kustutamisest, edastades hagejale selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teade. Kuna tegemist on andmete kustutamisega, siis kohtu hinnangul ei saa kohustada kostjat selle kohta esitama tõendit. Piisab sellest, kui kostja hagejat andmete kustutamisest teavitab ning hageja saab seda asjaolu kontrollida. Menetluskulud
26.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus on kuuest nõudest rahuldanud kaks nõuet. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
28.Käesolevas asjas tuleb kohtul hinnata mõlema poole menetluskulusid. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Asja läbivaatamise kulu on dokumentaalse tõendi saamise kulu (TsMS § 143 p 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 5749,20 eurot käibemaksuga (tl 175-178). Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 3266 eurot käibemaksuga (tl 179-185). Mõlemad pooled on esitanud vastuväited vastaspoole menetluskuludele. Hageja ja kostja ei ole käibemaksukohuslased, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
29.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
30.Riigilõiv hageja menetluskuluna on vajalik ja põhjendatud kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 150 eurot (500 x 30 %). Hageja esindaja on ajakuluks märkinud: 13,7 tundi tunnihinnaga 130 eurot käibemaksuta ja 21,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on tunnihinna suurus mõistlik ja vastab väljakujunenud kohtupraktikale. Kohus ei nõustu hageja esindaja ajakulu ja kahe esindajaga. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud käesolevas asjas kahe esindaja kasutamine (TsMS § 175 lg 3). Seega hindab kohus üksnes ajakulu, mis on seotud ühe esindajaga. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud ajakulu: •
Hagiavalduse koostamine (sh kõik sellega seoses vajalikud menetlustoimingud) 8 tundi (6 tundi hinnaga 130 eurot ja 2 tundi hinnaga 140 eurot);
•
Kostja vastusega tutvumine ja 29.11 ja 01.12.2017 menetlusdokumendid 4 tundi (tunnihinnaga 140 eurot);
•
21.12.2017 menetlusdokument 2 tundi (tunnihinnaga 140 eurot);
•
Kohtuistungiks ettevalmistamine, osalemine ja kompromissi läbirääkimised 6 tundi (tunnihinnaga 140 eurot).
Seega loeb kohus esindaja kulud põhjendatuks 6 tunni ulatuses tunnitasuga 130 eurot ja 14 tunni ulatuses tunnitasuga 140 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 986,40 eurot (2740 x 30 % + käibemaks). Kostja esindaja ajakuluks on 26 tundi ja 54 min tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta (tl 179185). Kohtu hinnangul on tunnihinna suurus mõistlik ja vastab väljakujunenud kohtupraktikale. 13.11.2017 menetlusdokumendi on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja. Kohtule ei esitatud andmeid kostja lepingulise esindaja olemasolu kohta. Kohtu hinnangul ei ole menetluskuludena hüvitatavad arvetel nr 171321 ja 171431 esitatud toimingud. Asja materjalidest tulenevalt on nimetatud toimingud teinud kostja ise ning õigusnõustamine ei muuda esindajat tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes lepinguliseks esindajaks. Tõendi saamise kuluna on hüvitatav 2 eurot (majandusaasta aruande väljatrükk) tulenevalt TsMS § 143 p-st 2, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista summas 1,40 eurot (2 x 70 %). Kohtule teadaolevalt on kostjal lepinguline esindaja alates 22.12.2017 menetlusdokumendi esitamisest. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud ajakulu: •
22.12.2017 menetlusdokument 8 tundi;
•
Kohtuistungiks ettevalmistamine, osalemine ja kompromissi läbirääkimised 6 tundi.
Seega loeb kohus esindaja kulud põhjendatuks 14 tunni ulatuses. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1176 eurot (1400 x 70 % + käibemaks).
31.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus kostja ja hageja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu (1177,40-1136,40) 41 eurot.
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud.
33.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.