P. K hagiavaldus E. R’e ja A. T vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagi hind
217.60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: P. K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, xxxx), esindaja RÕA korras: Heiki Kuningas (e-post: [email protected]); Kostja 1: E. R (isikukood xxxx, elukoht hagis: xxxx ja xxxx, epost: [email protected]), lepinguline esindaja: Anu Toomemägi (e-post: [email protected]); Kostja 2: A. T (isikukood xxxx, elukoht: xxxx e-post: [email protected]), lepinguline esindaja: Killu Kool (e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
22. jaanuar 2018 kell 10.00
Istungil osalenud isikud
Hageja P. K ja tema esindaja Heiki Kuningas; Kostja 1 E. R ja tema esindaja Anu Toomemägi; Kostja 2 A. T ja tema esindaja Killu Kool.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt. 1 (9)
2-17-10211
2.Välja mõista kostja 1 E. R’elt ja kostja 2 A. T’lt solidaarselt hageja P. K kasuks kahjuhüvitis 60 (kuuskümmend) eurot 67 senti.
4.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.03. juulil 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt xxxx juhatuse 13.12.2016 vastusest nähtuvalt ummistus kanalisatsioon esimese trepikoja vannitoa püstakus sinna sattunud seebikarbi tõttu. Nimetatud püstakut kasutavad korterid 2, 4 ja 6, kus korteri 2 omanik on hageja ning korterite 4 ja 6 omanikud kostjad. Vastusest nähtuvalt teavitas hageja ummistusest. Ummistuse tõttu sai kahjustada korter 2, kes asub kõige madalamal ja seetõttu voolas sinna reovesi. Selle tulemusena sai kahjustada korteri esiku ja köögi põrand. Agotec OÜ kalkulatsiooni kohaselt moodustab kahju rikutud põranda taastusremondi tööde maksumuses. Kahju moodustab 272 eurot. Sellele lisandub käibemaks 54.40 eurot ning kahju kokku moodustab 326.40 eurot.
2.Kui kanalisatsioonitoru ummistus sinna sattunud võõrkeha tõttu, siis on see korteriomaniku tegevuse/tegevusetuse tagajärg, sest korteriomanik peab tagama torustiku korrasoleku, mitte viskama sinna mittelagunevaid esemeid. Antud juhul oli kanalisatsioonitorusse sattunud seebikarp, mida ei ole lubatud kanalisatsiooni visata. Kahjujuhtumi põhjuseks olnud kanalisatsioonitorustik kuulub kõigi esimese püstaku korteriomanike kaasomandisse KOS § 1 lg 2 kohaselt. Kaasomanikel lasub ühine üldine kohustus tagada kaasomandieseme korrasolek, et ei tekiks kellelegi kahju. See ei ole aga üksnes passiivne kohustus hoiduda kaasomandieseme kahjustamisest. See kohustus hõlmab hoolsuskohustust kontrollida et tehnosüsteemide kasutamine toimuks vastavalt selle kasutusotstarbele vältimaks ummistusi. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras.
3.Kui kohustusi on rikkunud mitu korteriomanikku vastutavad kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. Antud juhul ummistust tekitanud ese sattus kanalisatsiooni ühest nimetatud korteristest 2, 4 ja 6. Eeltoodust arvestades vastutavad kõik korterid 2, 4 ja 6 tekitatud kahju eest solidaarselt. Vastutus lasub kõigil neil korteritel k.a ka hagejal ja tulenevalt VÕS 137 lg 2 jaguneb vastutus kõigi ülalnimetatud korteriomanike vahel.
2 (9)
2-17-10211
4.Hageja palus KOS § 10 lg 1, § 11 lg 1 p 1, lg 3, § 12 lg 3, § 15 lg 5 alusel kostjatelt välja mõista kahju kokku 217.60 eurot, s.o kostjalt 1 summas 108.80 eurot ja kostjalt 2 summas 108.80 eurot ning menetluskulud jätta kostjate kanda.
KOSTJA 1 VASTUVÄITED
5.28. juulil 2017 esitatud vastuses kostja 1 hagi ei tunnistanud, leides, et hagi on valesti menetlusse võetud, sest hagiavalduse juurde ei ole lisatud tõendeid sellest, et väidetav kahjujuhtum on toimunud ajal, mil kostja 1 oli korteriomandi omanikuks ja/või et see hagis kirjeldatud kujul üldse aset leidis. Hagiavaldus ei ole nõuetekohane, sest sellest ja selle juurde lisatud tõenditest ei nähtu mitte ainsatki pidepunkti väidetava kahjujuhtumi toimumise kohta. Pelgalt hinnapakkumise esitamisega oma korteri sanitaarremondiks ei saa väidetavat kahjujuhtumit tõendada, seda enam, et see hinnapakkumine on koostatud oluliselt hiljem, kui kahjujuhtumi järgne viimane survepesu toimus.
6.Puudub vaidlus selles, et konkreetset püstakut kasutavad korterid 2, 4 ja 6, kuid kuna ei ole teada ummistuse aeg ja puuduvad igasugused tõendid ummistusest tekkinud kahjuliku tagajärje kohta, siis ei ole kahju tekkimine tõendatud. Nimelt ei nähtu peale KÜ juhatuse kirja juurest ühtegi kirjalikku tõendit (fotot, protokolli, ekspertiisi vms), millest võiks välja lugeda, et ka juhul kui mingi ummistus tekkis, siis see tõi endaga kaasa mingi kahjuliku tagajärje. Isegi juhul, kui mingi ummistus tekkis ning sellega seoses hagejal ka mingeid pretensioone oli, siis on kummastav, et hageja kostjale 1 sellest midagi ei teatanud. Samas annab mitteteavitamine aluse arvata, et ummistust, mis toonuks kaasa kahjuliku tagajärje hagejale, ei ole tekkinudki või ei ole see tekkinud ajal, mil korteriomand kostjale 1 kuulus. Lisaks võis väidetav seebikarp olla torustikus ka juba aastaid. Seega kogu kahjunõude tõendamine peaks algama eeskätt ajalisest määratlusest selle kohta, kuna hageja väitel ummistus tekkis ning selle väite peab hageja suutma usutavaks teha kirjalike tõenditega või muude tõenditega. Asjaolu, et väidetava kahjujuhtumi põhjuseks olnud kanalisatsioonitorustik ei kuulu vaid korterile 2 vaid kõigi kortermaja korteriomanike kaasomandisse, on ilmne. Samas isegi kui lugeda see vaid konkreetse kortermaja konkreetse püstaku kaasomandiosaks ja mitte terve kortermaja kaasomandiosaks, siis puudub lisaks kuupäeva daatumile ka ekspertiisiarvamus sellest, et väidetav võõrkeha tuli just nimelt ülemistest korteritest mitte aga näiteks hageja enda korterist. Väidetud ei ole, et ummistus tekkis hageja korteri peal.
7.Hagist puudub kahjunõude selge arvestuskäik. 26.03.2017 hinnapakkumisest ei ole üldse selge, millise materjali kogust hinnapakkumises silmas on peetud, kui mitu töötundi selleks kulub jne. Seega ei ole võimalik ka juhul, kui kahju tekkimise juhtum oleks üldse aset leidnud hinnata seda, kas hinnapakkumises märgitu on väidetava kahjuga seotud. Lisaks ei võimalda hinnapakkumine hinnata seda, milline on potentsiaalne kasu, mis VÕS § 127 lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest mahaarvamisele kuuluks. Hagiavalduses on märgitud, KÜ vastuskirjale tuginevalt, et ummistus oli esimese trepikoja vannitoa püstakus. Remontööde kalkulatsioonis nõutakse kahju hüvitamist justkui elutoa ja köögi remondi eest. Seega soovib hageja kaasajastada oma korterit sanitaarremondiga ning selle kulud lasta teistel korteriomanikel hüvitada, mis ei ole õiguspärane tegevus. Kostjale 1 teadaolevalt on hagejal KÜ ees kommunaalmaksete võlg ning hageja otsib kõiki võimalusi, seda mitte tasuda. Kahjunõue on esitatud selleks, et saada rahalisi vahendeid oma kommunaalkulude võla likvideerimiseks. Hagist ei 3 (9)
2-17-10211 nähtu, kuidas ka juhul, kui kahjujuhtum oleks üldse tõendatud saaks esitatud hinnakalkulatsiooni, mis on tehtud ca 5 kuud peale viimase survepesu tegemist seostada väidatava kahjujuhtumiga.
KOSTJA 2 VASTUVÄITED
8.14. augustil 2017 esitatud ja 16. oktoobril 2017 täiendatud vastuses kostja 2 hagi ei tunnistanud, leides, et hageja nõue on tõendamata, alusetu ja pahatahtlik ja et paljasõnaliste kahju kirjeldustega püüab hageja jätta muljet, justkui oleksid kostjad tekitanud hagejale kahju. Ei hageja ega ka KÜ juhatus ei ole väidetavast ummistusest kostjat 2 teavitanud, samuti ei ole hageja koheselt peale väidetava ummistuse likvideerimisega seotud kahjude ilmsiks tulekut kutsunud kostjat 2 kohale, et viimane oleks saanud kinnituse kahju tekkimise kohta. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi kirjalikku dokumenti ega fotosid, millega oleks fikseeritud hagiavalduses kirjeldatud kahju ja selle tekkimise aeg. Samuti ei ole võimalik hageja tõenditest tuvastada, millises kanalisatsiooni torustiku piirkonnas ummistus oli ja ka seda, et väidetava ummistuse põhjustanud seebikarp on tulnud torustikust või oli see juba väljas olevas kaevus, mille kaudu on võimalik kanalisatsioonitorustikus survepesu teostada. KÜ juhatuse kirjast ei ole võimalik välja lugeda, täpset ummistuse tekkimise aega, ega ummistuse likvideerimise aega. Samuti ei ole kirjas välja toodud, milliseid kahjustusi väidetav ummistus ja selle likvideerimine kaasa on toonud.
9.Kostjale 2 jääb arusaamatuks, miks hageja olles teadlik, et tema korteriomand on saanud ummistuse likvideerimise tagajärjel kahju, on alles 3 kuud peale ummistuse likvideerimist esitanud KÜ juhatusele selgitustaotluse. Miks hageja ei ole koheselt peale väidetava kahju tekkimist kohale kutsunud KÜ juhatust ja teisi korteriomanikke või nende esindajaid. Hageja on kostjale 2 esitanud 11.01.2017 kahjunõude. Peale kahjunõude kättesaamist käis kostja 2 koos E. V ja R. T’ga hageja korteris, et tutvuda kahjunõudes kirjeldatud kahjudega. Hageja korteris kostja 2 hageja 11.01.2017 esitatud kahjunõudes kirjeldatud reovee poolt tekitatud kahjusid ei tuvastanud. Hageja poolt esiku põrandakattel näidatud kohtades olid vaevalt nähtavad jäljed, mida võiks oletuslikult pidada nii vee poolt tekkinuks, katte hooldamiseks kasutatud puhastusvahendite poolt põhjustatud jälgedeks, samuti võivad olla need tavapärase kasutamise tagajärjel tekkinud kulumise jäljed. Köögis ei olnud 11.01.2017 kirjeldatud kahju tekkinud. Köögi põrandal oleval kattel ei nähtu kahjustuse jälgi, samuti ei ole neid seinal ega ka põrandaliistudel. Seinaääres seisnud õmblusmasinaid ja muid esemeid hageja ei pidanud vajalikuks eemale tõsta, kuna esemete tagune sein ja põrandakate ei olnud tema sõnade kohaselt kahjustusi saanud. Kui kostja 2 juhtis hageja tähelepanu sellele, et köögis mingeid kahjustusi ei ole - vastas hageja, et „ta tahab koridoris ja köögis kogu põranda vahetust seetõttu, et siis jäävad põrandad ühesugused“. Visuaalselt tuvastas kostja 2, et hageja korteri esiku kate olid kulunud välimusega, kostjale 2 jäi mulje, et korteris ei ole juba pikemat aega tehtud remonti. Kuna kostjale 2 on teada asjaolu, et ca 17 aastat tagasi oli korteris 4 veeavarii, mille tagajärjel sai veekahjustusi ka hageja korteriomand, siis võisid esiku põranda kattel olevad vaevu nähtavad laigud olla tekkinud juba ka ca 17 aastat tagasi.
10.Kostja 2 esitas OÜ Euro Portery 07.02.2017 koostatud pakkumise, mille kohaselt on nii kööki kui ka esikusse paigaldatava linoleumi maksumuseks koos paigaldamistöödega kokku 120 eurot. Kostja 2 on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud OÜ Agotec 23.03.2017 koostatud veelekkest põhjustatud kahjude renoveerimise pakkumise näol on tegemist tõendiga, mis on koostatud hageja poolt esitatud 4 (9)
2-17-10211 andmetega ja tegelikult ei ole nimetatud ettevõtte poolt pakkumise koostanud isik hageja korteris kahjusid tuvastamas käinud. Hageja on 11.01.2017 kostjale 2 esitatud nõudele lisanud Ehituslux Grupp OÜ (uue nimega Ambrotex OÜ) pakkumise. Kuna kostja 2 on 02.03.2017 vastuväites märkinud, et Ehituslux Grupp OÜ ei ole käibemaksu kohuslane, siis on põhjendamatult suurendatud käibemaksuga kahju suurust. Hageja on esitanud 26.03.2017 koostatud uue pakkumise, samas on pakkumisel olevate tööde kirjeldused ja maksumused samad, mis kostjale 2 hageja poolt 11.01.2017 saadetud pakkumises, vahe on selles, et uue pakkumise esitanud ettevõte on käibemaksu kohuslane. Kostja II on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav asjaolu, et kaks erinevat ettevõtet, tehes pakkumised kolmekuise vahega on võimelised tegema äravahetamiseni sarnased pakkumised. Hagiavalduses esitatud asjaolude ja lisadega ei ole eeltoodud, et hagiavalduse p 11 viidatud eeldused täidetud.
11.Kuna hagiavalusest ja sellele lisatud tõenditest ei selgu, millisest korterist seebikarp püstikusse sattus, siis sarnaselt korterite 4 ja 6 omanikele on ka korter 2 omanik võimalik ummistuse põhjustaja. Hagiavalduse kohaselt on kahju suurus 326.40 eurot, mis jagatuna kostjate ja hageja korterite vahel teeb (326.40 :3) 108.80 eurot. Hageja nõuab kogu nõudest kostjatelt kokku (326.40:3-108.80)= 217.60 euro hüvitamist. Seega on hageja võtnud omaks, et ka tema korterist võis elamusisesesse kanalisatsioonisüsteemi sattuda seebikarp, mis väidetavalt on ummistuse põhjustanud. KÜ kirjast nähtub, et hageja helistamise peale leidis aset lõplik ummistuse likvideerimine ja kuna hageja viibis temale kuuluvas korteris sellel ajal, kui ummistust likvideeriti, siis sai ta ära hoida võimaliku kahju tekkimise. Hageja ei ole käitunud heas usus, kuna ei ole koheselt kostjat 2 teavitanud korterite 2, 4 ja 6 vannitoa püstakus olevast ummistusest ja ummistuse likvideerimise päevast ja ummistuse likvideerimise tagajärjel hageja korterisse valgunud reovee põhjustatud kahjudest. Kostja 2 on seisukohal, et temal oli kaasomanikuna samuti õigus saada koheselt teavet elamusisesest kanalisatsiooniummistusest ja selle likvideerimise päevast, mitte 3 kuud hiljem peale kahjude saamist. Seda seetõttu, et kui hageja ei teinud midagi selleks, et takistada reovee valgumist tema korterisse oleks saanud kostja 2 seda teha.
POOLTE SEISUKOHAD
12.27. oktoobril 2017 esitatud seisukohas teatas hageja, et omab tähtsust asjaolu, millal ummistus tekkis ja millal see avastati. Asjaolu, et ummistus oli tekkinud tõendab hageja esitatud korteriühistu vastus. Korteriühistu vastusest nähtuvalt on ummistust likvideeritud kaks korda. Esimesel korral käis kohal Feka Ekspress OÜ. Asjaolu, et hageja korteris oli vesi kinnitavad 05.09.2016 kuupäeva fotod, milledelt on näha, et esiku ja köögi põrand on veega üle ujutatud. Seega on võimalik ka fotode alusel tuvastada, millal ummistus toimus. Kostja A. T esitatud fotol hageja köögist (lisa 4) on näha linoleumi lainetus, mis on tingitud soome papi lainetusest. Sama on näha ka lisas 3 esiku põranda fotolt. Soome papp saades niiskust kaotab esialgse kuju ja muutub laineliseks. Fotodelt nähtub, et põrand on hallitanud ja saanud niiskuse kahjustusi. Kahju arvestus on esitatud Agotec pakkumises. Pakkumine peab sisaldama tehtavaid töid ja töö maksumust. Antud pakkumuses on ära näidatud töö maht ja selle maksumus. Õiendist nähtuvalt eemaldati linoleum, eemaldati soome papp, paigaldati uus soome papp ja uus linoleum. Kostja A. T lisatud kalkulatsioon ei kajasta tegelikku töö ja materjali mahtu. Seetõttu ei saa kostja esitatud pakkumust ka arvestada.
5 (9)
2-17-10211
13.16. novembril 2017 esitatud seisukohas kostja 2 teatas, et hageja esitatud fotodega ei ole tõendatud, et põrandal oleva vee näol oleks tegemist kanalisatsioonist voolanud heitveega. Ei ole eluliselt usutav, et kanalisatsioonis voolanud heitvesi oleks selge ja puhas. Pigem võib hageja fotodele tuginedes olla tegemist rohke veega põranda pesemisega või veeämbri ümber minemise tagajärgede likvideerimisega. Kostja 2 on seisukohal, et hageja on esitanud kohtule võltsitud tõendid, kuna ilmselge on, et fotodele on kuupäevad lisatud, sest kuidas muidu selgitada seda, et fotod on ebaselged ja hägused, aga kuupäevad väga selged. Kostja 2 ei nõustu hageja väitega selles osas, et kostja 2 poolt tehtud köögi põranda fotol on näha linoleumi lainetus, mis on tingitud soome pappi lainetusest. Kostja 2 viibis korteris ja kinnitab, et põrandakate ei lainetanud. Lisa 4 fotol olev joon põranda kattel ei ole lainetus vaid selgelt on näha, et põrandakattele on pikaajalise kasutamise tulemusel tekkinud põrandakatte all oleva pinna ebatasasusest jäljend. Hageja on vastusele lisanud tõendi, millega tõendab, et korteris on likvideeritud väidetavad kahjustused. Kuna hageja teadis, et vaidlus käib põrandakatte kahjustamise osas, siis oleks hageja pidanud ka kostja 2 kutsuma kohale, kui eemaldati põrandal olev linoleum, väidetavate veekahjustustega soome papp. Kuna hageja kostjaid kohale ei ole kutsunud, siis on ilmselge, et hageja ei ole saanud hagiavalduses kirjeldatud kahju.
KOHTUISTUNG
14.Kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid hagi juurde ja palusid hagi rahuldada.
15.Kostja 1 ja tema esindaja jäid esitatud vastuväidete juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata.
16.Kostja 2 ja tema esindaja samuti jäid esitatud seisukohtade juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata.
17.Kohtuistungil kuulas kohus vande all ära hageja ja kostja 2.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostjate vastustega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt P. K (hageja) on korteriomandi xxxx, xxxx, omanikuna kantud alates 19.09.2000 (t. lk. 21). E. R (kostja 1) on korteriomandi xxxx, xxxx, omanik alates 18.08.2016. A. T (kostja 2) oli korteriomandi xxxx, xxxx, omanik ajavahemikus 20.01.2016 kuni 18.04.2017 (t.lk. 18-20).
20.Hagiavalduse kohaselt toimus elumaja xxxx esimese trepikoja vannitoa püstakus kanalisatsiooni ummistus kanalisatsiooni torustikku sattunud seebikarbi tõttu. Kuna püstakut, milles ummistus toimus, kasutavad korterid 2, 4 ja 6, siis leiab hageja, et korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 2 tulenevalt kuulub püstak korteriomandike kaasomandisse, kostjad ühise kanalisatsioonitorustiku kasutamisel on 6 (9)
2-17-10211 rikkunud korteriomaniku hoolsuskohustust ja poolte vahel eksisteerivast seadusejärgsest võlasuhtest tulenevalt on hagejal tekkinud kostjate vastu kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. Ummistuse toimumise fakti tõendamiseks on hageja esitanud xxxx 13.12.2016 e-kirja hageja esindaja RÕA korras päringule.
21.Vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas ja millega on tõendatud kostjate poolt korteriomaniku kohustuste rikkumine ning kas on tõendatud kostjate poolt hagejale kahju tekitamine.
22.Vaidluse tekkimise ajal olid korteriomaniku kohustused reguleeritud kuni 01.01.2018 kehtinud KOS § 11, mille lg 1 punkti 1 kohaselt on korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Hageja on esitanud hagi kostjate kui korteriomanike vastu ja heidab kostjatele ette KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuste rikkumist, s.o korteriomanike ühises kasutuses oleva kanalisatsioonitorustiku ummistamist. Hageja esindajale 13.12.2016 esitatud e-kirjas kinnitab xxxx, et esimese trepikoja vannitoa püstakusse sattunud wc-poti seebi karbi tõttu tekkis ummistus, mis sai sinna sattuda kas korterist nr 2, nr 4 või nr 6 (t.lk. 9). Hageja 27.12.2017 menetlusdokumendi juurde lisatud Feka-Ekspress OÜ arvete kohaselt esitati korteriühistule 31.08.2016 arve nr 363 summas 72 eurot 26.08.2016 toimunud ummistuse likvideerimise eest ja 26.09.2016 arve nr 386 summas 36 eurot 05.09.2016 teostatud pesu eest (t.lk. 140-141). Kostja 2 16.11.2017 arvamuse juurde lisatud xxxx 31.08.2016 arve nr 90 kohaselt sisaldab kostjale 2 2016.a augusti kuu eest esitatud arve ka 56 eurot kanalisatsiooni ummistuse likvideerimise eest (t.lk. 113). Poolte seletuse kohaselt jagati Feka-Ekspress OÜ arvetel toodud summa ka kostja 1 kui korteri nr 4 omaniku vahel. Sellega on kohus tuvastanud, et hageja on tõendanud kaasomanike kasutuses oleva kanalisatsiooni torustiku ummistuse toimumise fakti ja seda, et pooled (nii hageja kui kostjad) ei taganud oma korteriomandite reaalosade kasutamist selliselt, et sellega ei kahjustataks teisi korteriomanikke. KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuste täitmisel ei oleks saanud tekkida olukorda, mille tagajärgede kõrvaldamiseks tuleks korteriühistul tellida kolmandate isikute teenuseid. Eeltoodu aga ei tähenda, et sellest tingituna peab kohus hagi hageja poolt nõutud ulatuses rahuldama.
23.Pooled on viidates Riigikohtu otsustele toonud hagiavalduses ja kostjate vastuses, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) teine korteriomanik kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; 3) kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
24.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest (TsMS § 231 lg 1). Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja 7 (9)
2-17-10211 tõendama nii kahju tekitamise fakti ja tekitatud kahju suurust kui ka seda, et kahju tekitamise eest vastutab kostja.
25.Kahju tekkimise tõendamiseks on hageja esitanud fototõendid ning hinnapakkumise. Hageja esitatud 05.09.2016 kuupäevaga fototõendite kohaselt hageja korteri köögi ja esiku põrand on märg, tõendite järgi on võimalik järeldada, et põrandale on kogunenud vesi koguses, millises põrandate pesemiseks seda ei vaja (t.lk. 96, 97, värvilised fotod on kättesaadavad KIS-ist). Arvestades seda, et Feka-Ekspress OÜ tõendi kohaselt on 05.09.2016 teostatud kanalisatsioonitorude pesu, siis leiab kohus, et vesi, mis on 05.09.2016 fototõenditel näha, on ilmselt kanalisatsiooni ummistuse tagajärjel hageja korteri esiku ja köögi põrandale sattunud vesi. Kohus on hageja tema taotlusel vande all ära kuulanud. Ärakuulamise käigus on hageja kinnitanud, et vesi sattus tema korteri esiku ja köögi põrandale tema WC põranda sees olevast kanalisatsioonitoru liitekohast. Hageja oli sellel ajal kodus ja vesi sattus sinna maksimaalselt kuni 1 tunni jooksul ja hageja asus koheselt vett koristama. Kostja 2 on teatanud, et pärast hageja poolt kostjale 2 kahjunõude esitamist 11.01.2017, käis kostja 2 hageja korteris. Kuigi kostja 2 16.10.2017 seisukoha juurde lisatud fototõendite kohaselt (t.lk. 79-81) ei ole võimalik järeldada, et hageja korteri köögi ja esiku põrandad oleks selliselt kahjustada saanud, et neid tuleks asendada, on hageja poolt esitatud 30.06.2017 ja 04.07.2017 dateeritud fototõendite (t.lk. 98, 99) alusel võimalik järeldada, et hageja korteri esiku põrandad on põrandakatte (linoleumi) alla sattunud vee tõttu kahjustada saanud.
26.Kohus leiab, et olukorras, kus ummistuse tekkimine on tõendatud, kahju tekkimise kohta on esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kahju tekkimise ajaolud on tuvastatud ka hageja vande all ärakuuamisega, siis käesolevas vaidluses ei ole kohtul võimalik tõendamiskoormust ümber pöörata ja lugeda kostjate tõendeid, väiteid ja seisukohti hageja tõenditest, väidetest ja seisukohtadest kõrgemal seisvateks. Sellise kohtu tegevusega kaasneks vale otsuse tegemine. Samas ei nõustu kohus hagejaga väidetega temal hagiavalduses toodud ulatuses kahju tekkimise kohta. Kahju suuruse väljatoomisel on hageja lähtunud OÜ Agotec 26.03.2017 pakkumisest nr 173, mille punkti (positsiooni) 4 kohaselt xxxx esiku ja põranda remonditööde maksumus on 272 eurot, millele lisandub käibemaks (t.lk. 10). OÜ Agotec 15.08.2017 õiendi kohaselt positsiooni 4 töödena teostati linoleumi ja soome pappi eemaldamine ning uue soome pappi ja linoleumi paigaldamine (t.lk. 100). Kohtuistungil on hageja vande all kinnitanud, et tegelikult ei ole OÜ Agotec remonditööd teostanud. Tegelikult hagejal olemasolev linoleum on peale pandud, kuid see on veel kinni liimimata. Samuti on hageja kinnitanud, et ta ei nõua kostjatelt materjali maksumuse hüvitamist ja seda, et töid teostab eraisik R. P, kellele hageja ei ole veel midagi maksnud. Sellega kohus on tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et temal tema poolt nõutud ulatuses kahju tekkis.
27.Kostja 2 vastuse juurde lisatud OÜ Euro Property 07.02.2017 hinnapakkumise järgi 11.2 m 2 linoleumi maksumus koos paigaldusega on 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot, sellest linoleumi paigaldus 20 eurot, millele lisandub käibemaks (t.lk. 85-86). OÜ Ehituslux Grupp kuupäevata pakkumise kohaselt esiku ja põranda remonditööd (vana katte eemaldamine ja asendamine linoleumiga) 10 m2 maksumus on 272 eurot, millele lisandub käibemaks (t.lk. 87). Kohus leiab, et esitatud tõendite alusel on võimalik välja tuua arvestuslik kahju ja peab mõistlikuks hageja korteri köögi ja esiku põrandale linoleumi paigaldamise tööde maksumuseks 1/3 Agotec OÜ 26.03.2017 või OÜ Ehituslux Grupp pakkumisest toodud summast ehk 91 eurot. 8 (9)
2-17-10211
28.VÕS § 115 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käesoleva otsuse põhjenduste punktis 22 on tuvastatud, et kostjad ei täitnud KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustust. VÕS 137 lg 1 alusel, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 137 lg 2 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Nende sätete alusel peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada osaliselt ja kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks kahju summas 60.67 eurot (91 : 3 x 2). Kuna kahju eest vastutab ka hageja, siis vähendab kohus kahju tema osa 30.30 euro võrra (91 : 3).
29.TsMS § 405 lg 1 p 9 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käesolevas vaidluses on hagi hinnaks 217.60 eurot. Seega ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldamist rohkem põhistada. Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.TsMS § 164 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Viru Maakohtu 19.10.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-14755 rahuldati P. K taotlus ja talle anti riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi andmisel on kohus lähtunud sellest, hageja varaline seisund ei võimalda tal tasuda õigusabi eest. Kohtuistungil 22.01.2018 on hageja teatanud, et tema sissetulek uks on pension summas 370 eurot (t.lk. 146). Eeltoodu alusel maakohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest antud olukorras menetluskulude võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kindlaksmääramine oleks hageja jaoks äärmisel ebaõiglane.
32.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.
9 (9)
2-17-10211 /digitaalselt allkirjastatud /
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 7. veebruari 2018 otsus osas, milles maakohus mõistis E. Relt ja A. Tlt solidaarselt P. K kasuks välja kahjuhüvitise 60,67 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista E. Relt ja A. Tlt kummaltki P. K kasuks välja kahjuhüvitis 30,33 eurot.
3.2.Välja mõista E. Relt ja A. Tlt kummaltki P. K kasuks kahjuhüvitis 30,33 eurot.
3.3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus E. Re ja A. T kanda.
6.Välja mõista E. Relt ja A. Tlt kummaltki 75 eurot menetluskulude katteks riigituludesse. 07.02.2018 kohtuotsus 2-17-10211 jõustus 14.06.2018 Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.
10 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.