Priit Kuhi hagi Tõnu Villo vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
552 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. novembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Priit Kuhi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Priit Kuhi (isikukood XXXX), esindaja RÕA korras Heiki Kuningas
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): Tõnu Villo (isikukood XXXX), esindaja RÕA korras Henn Koduvere
1.Tühistada Viru Maakohtu 30. novembri 2017 otsus.
2.Teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ja mõista Tõnu Villolt Priit Kuhi kasuks välja 159 eurot. Jätta rahuldamata hagi 393 euro väljamõistmiseks.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.03.07.2017 esitas Priit Kuhi (hageja) Tõnu Villo (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista kahju hüvitamiseks 552 eurot. Hagiavalduse kohaselt toimus 05.05.2016 vee läbijooks kostja korterist hageja korterisse. Hageja korterile tekkis sellega seonduvalt veekahjustus. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 11 lg 1 punkti 1 ning et kostja tegevus oli õigusvastane. Hageja lasi tekkinud veekahjustused üle vaadata Agotec OÜ-l, kelle kalkulatsiooni kohaselt on korteri kahjustuse taastamistööde koguhind 552 eurot. Hageja palus kohtul kostjalt kahjuhüvitisena taastamistöödeks kuluva 552 euro väljamõistmist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja märkis, et hagi on alusetu, tõendamata ja esitatud vale kostja vastu. Lisaks oli kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud veeavariist tekkinud kahjustusi ega kahju suurust.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule esitatud tõendeid tuvastamaks kostja õigusvastast käitumist hageja suhtes hindas kohus ebapiisavateks. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud vee läbijooksu 05.05.2016 ega asjaolu, et tekkinud veekahjustus toimus kostja korterist. Maakohus nõustus kostja vastuväitega, et ummistus võis olla tekkinud malmist kanalisatsioonitorus, mis on üldkasutatav ja mille tekkimise eest kostja ei vastuta põhjusel, et ummistus ei ole tekkinud kostja poolt KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud rikkumisega. Maakohtu hinnangul kinnitas seda ka asjaolu, et osaühing VERX RAKVERE (OÜ Verx) esitas arve vastavalt hinnapakkumisele korteriühistule. Hageja ei ole selgitanud, miks esitati kostja väidetava õigusvastase tegevusetusega tekkinud kahju eest arve korteriühistule ning kas korteriühistu on nõudnud kostjalt 243 euro hüvitamist. Seega ei ole tuvastatud, et kostja on hagejale kahju tekitanud ning kohus jättis hagi rahuldamata.
4.19.03.2016 hinnapakkumise osas eeldas kohus, et tegemist on veaga, ning hinnapakkumise tegelik väljastamise aeg on 19.05.2016.
Kostja vastuse juurde esitatud fototõendite alusel järeldas kohus, et kostja korteris olid varem vee läbijooksud toimunud, kuid sellest ei piisa järeldamaks, et ka 05.05.2016 kostja korterist vesi läbi jooksis. Seda kinnitavad kostja vastuse kohaselt 05.05.2016 kostja korterit kontrollinud Evi Neudorf ja Ene Laane ning Tiiu Niit, kes uputust ega muid veekahjustusi kostja korteris ei tuvastanud. Maakohus jättis vaidluse lahendamisel arvestamata Aire Toomjõe seletuse, kes on kostjaks tsiviilasjas 2-17-10211, kus Priit Kuhi on samuti esitanud vee läbijooksust tingitud kahju hüvitamise nõude, kuna ei loe seda piisavalt usaldusväärseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale 27.12.2017 apellatsioonkaebuse, milles palub Viru Maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on Viru Maakohus lahendi tegemisel jätnud tõendid hindamata, järeldused põhjendamata ning läinud vastuollu kohtupraktikaga; 2) on maakohus ebaõigesti tuvastanud toimunud veelekke põhjuse; 3) andis OÜ Verx kostja korteris tehtud parandustööde arvele väära hinnangu ning jättis selgitamata, kuidas seondub kostja köögis olev torustik hoone kanalisatsiooniga ning miks ühistu peaks vastutama kostja köögis paikneva torustiku eest; 4) on maakohtu seisukoht vastuolus kohtupraktikaga ning vääralt on kohaldatud KOS § 11; 5) on maakohus jätnud põhjendamata, miks tõendavad fotod kostja korteri parandatud torudest varasemaid läbijookse, aga ei tõenda 05.05.2016 toimunud läbijooksu; 6) on maakohus tuginenud järelduse tegemisel lubamatule tõendile, milleks on kostja esitatud Evi Neudorfi ja Ene Laane selgitused ilma nende allkirjadeta. Kohus oleks võinud selgitusi arvesse võtta, kui oleks Evi Neudorfi ja Ene Laane tunnistajana üle kuulanud; 7) on maakohus andnud Eha Villo ütlustele ebaõige hinnangu ja ei ole Eha Villo ütlusi hinnanud kogumis teiste tõenditega; 8) ei ole maakohus arvesse võtnud OÜ Verx 13.05.2016 kirja, mis tõendab, et läbijooks toimus enne 13.05.2016.
6.Kostja Tõnu Villo (vastustaja) esitas apellatsioonkaebusele 19.02.2018 vastuse, milles vaidles apellandi väidetele vastu, palus apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Oma vastuses esitas kostja järgnevad seisukohad: 1) maakohus hindas asjas esitatud tõendeid õigesti. Hageja esitatud OÜ Verx kiri ei tõenda vee läbijooksu kostja korterist; 2) kostja kirjaga, tunnistaja Eha Villo ütlustega ja hageja ütlustega istungil on tõendatud, et kostja köögis toimus aastaid tagasi veeleke ja selle jäljed on senini alles. Tunnistaja kinnitas, et nad vaatasid ka köögi valamu alla ja et seal oli kõik korras ja kuiv; 3) OÜ Verx 21.05.2016 kirjaga ei saa tõendada kostja kahjuks rääkivaid asjaolusid, sest kiri on koostatud 19.05.2016 toimunud ülevaatuse põhjal, mille juures viibisid ka kostja ja Eha Villo. Kostjale ega Eha Villole ei antud võimalust avaldada arvamust või selgitusi, nendele ei tutvustatud vaatluse tulemusi ja nendega ei kooskõlastatud vaatluse tulemusi ning ei koostatud ega allkirjastatud vaatluse akti; 4) Hageja ei ole tõendanud kahju suurust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ja maakohtus otsus tühistada ning ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 159 eurot.
8.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on andnud asjas esitatud tõenditele väära hinnangu. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 järgi maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 45) kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (kanalisatsioonitorustik) korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa. Eeltoodust tuleneb, et kui üks korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, on teiselt korteriomanikult võimalik nõuda kahju VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest ei mõjuta iseenesest maja haldava korteriühistu võimalik vastutus (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 28).
9.Hageja heidab kostjale ette KOS § 11 lg 1 rikkumist. KOS § 11 lg 1 kohaselt peab korteriomanik hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Ringkonnakohus loeb kostja rikkumise tuvastatuks OÜ Verx 21. mai 2016 kirjaga. OÜ Verx kinnitab, et teostas 13. mail 2016 KÜ tellimusel vaatlust korteris 2 ja 4 ning vaatluse tulemusena kujunes arvamus, et leke võis tulla korteri 4 köögi torustikust. OÜ Verx teostas 19.05.2016 põhjalikumad uuringud koos santehnikuga ning selgus, et kanalisatsioonitoru põlv oli korteris nr 4 katki ning kanalisatsioonitoru oli ummistunud, samuti oli valamu äravoolutoru liitumise kohast tihendamata (lk 7). Samuti võttis kostja kirjalikus vastuses omaks asjaolud, et kanalisatsioonitoru oli ummistunud ja ummistus kõrvaldati 19.05.2016 (lk 78).
10.Faktilist asjaolu, et hageja korteri lagi sai niiskuskahjustusi 5.05.2016 ummistuse ja vee lekkimise tagajärjel, tõendab OÜ Verx 21.05.2016 kiri, milles märgitakse, et KÜ tellimusel 13.05.2016 korterit 2 üle vaadates oli näha, et elutoa laes olid veekahjustuse jäljed (lk 7). Tunnistaja Eha Vilo kinnitas, et nägi pärast sündmust hageja korteris laekahjustust suures toas, lambi ümbruses oli laik (23.11.2017 kohtuistngi protokollile lisatud salvestis). Samuti võtab kostja kirjalikus vastuses omaks faktiväited, et hageja märkas veeavariid 5. mail, kui elutoa laevalgusti juhtmeaugust hakkas vett voolama. Kostja kirjelduse kohaselt vesi keerati kinni, kuid ühistu lubas korteril 6 vett tarbida ja selle tagajärjel tekkis hageja korteri laes taas läbijooks Kuna ühistu lubas korduvalt perioodil 5.05.-19.05. 2016 vett tarbida, siis sellega tekkis hagejal kahju.
11.Ringkonnakohus märgib, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole veel asja korda teinud. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral tuleb kahjuhüvitis välja mõista kulutuste eest mõistlikus ulatuses. Hageja on kahju suurust tõendanud OÜ Agotec pakkumisega mh veelekkest põhjustatud kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike renoveerimistööde tegemisele. Hageja nimetab kahju kõrvaldamiseks järgmiste tööde tegemist (koos materjalidega): 4,5 m2 kipsi eemaldamist (80 eurot) ja uue kipsi panemist (145 eurot) koos maalritöödega (235 eurot), kokku 552 eurot (lk 9). Kostja juhtis kirjalikus vastuses tähelepanu, et hageja nõue hõlmab ka köögi lae parandustöid ja leidis, et summa ei saa olla suurem kui 318,80 eurot (lk 79). Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on tõendanud üksnes elutoa lael veekahjustuse, siis ei saa arvestada köögi remonditöödega ja kahju põhjendatud suuruseks saab lugeda 318,80 eurot.
12.Ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et kostja korteris oli kanalisatsiooni ummistus ja selle tagajärjel tekkis hageja elutoa lakke veekahjustus. Samas ei ole hageja vaidlustanud kostja poolt esile toodud
asjaolu, et ühistu lubas krt 6 vett tarbida ja selle tagajärjel tekkis hageja korteri laes taas läbijooks perioodil 5.05.- 19.05. 2016. Ringkonnakohus leiab, et kostja saab vastutada VÕS § 138 lg 1 alusel. VÕS § 138 lg 1 sätestab, et kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. VÕS § 138 lg-t 1 kohaldatakse juhul, kus ei ole selge, millise kahju tekitaja käitumine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega kahjustatud isikul. Nimetatud säte lihtsustab kannatanu tõendamiskoormist olukordades, kus on selge, et vähemalt ühe isiku tegu tõi kaasa kahju tekkimise, kuid kahjustatud isikul ei ole võimalik tõendada, millise konkreetse isiku käitumine oli põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Asja materjalidest nähtuvalt toimus Rakveres XXX korterelamus asuvas kostja korteri köögis kanalisatsioonitoru ummistus ning hageja elutoa lagi sai veekahjustusi. Samas ei ole asjas tuvastatud ning ka esitatud tõenditest ei nähtu, kas hageja kahju põhjustas üksnes ummistus või suurendas kahju korteriühistu poolt hilisem korduv vee lahti keeramine. Kostja vastuväite kohaselt korteriühistu suurendas kahju, hageja sellele vastu vaielnud ei ole. VÕS § 138 lg 3 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Seega on VÕS § 138 lg 3 puhul tegemist osavastutusega. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja kahju oli 318,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja osa kahju põhjustamises on 50 %, kuna tema rikkumine tõi kaasa kahju tekkimise võimalikkuse. VÕS § 138 lg 3 alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 159 eurot.
13.Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Arvestades nõude rahuldamise ulatust ja vaidluse olemust peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on mõlemale poolele antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada kulud, mistõttu eelduslikult pooltel kulud puuduvad.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.