T.C hagi P.S vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise kahju hüvitise ning viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.03.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
T.C apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8122,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): T.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari Kostja (vastustaja): P.S (isikukood lepinguline esindaja Anu Baum
Menetluse liik
XXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.03.2024 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada menetluskulud vastavalt tervikresolutsiooni punktile 3.5. Muus osas jätta maakohtu 21.03.2024 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.
2.Harju Maakohtu 21.03.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt: kohustas kostjat ümber lükkama ebaõige faktiväite selle kohta, et hageja on toime pannud garaaži erastamiskatse; mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 156 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 40,97 eurot ja viivise põhinõudelt (156 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1.Rahuldada T.C hagi osaliselt.
2-21-10447
3.2.Kohustada P.S saatma e-posti aadressidele /e-postiaadresside loetelu/ e-kiri pealkirjaga „Ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade“ ja e-kirja sisus selgesti loetavas kirjas ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: „P.S avaldas T.C suhtes ebaõige faktiväite. P.S avaldas 11.11.2020 kell 11.27 Tallinn, XXX korteriühistu liikmetele saadetud e-kirjas pealkirjaga „Re: 09.11.20 kordusüldkoosoleku protokoll“ järgmise ebaõige faktiväite: T.C on pannud toime garaaži erastamiskatse.
3.3.Mõista P.S-ilt T.C kasuks välja varalise kahju hüvitis 156 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 40,97 eurot ja viivis põhinõudelt (156 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
3.4.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
3.5.Maakohtu menetluskuludest jätta 92% hageja kanda ja 8% kostja kanda.
3.6.Ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 95% hageja kanda ja 5% kostja kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta vastu võtmata kostja 31.03.2025 menetlusdokumendile lisatud tõend. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.T.C esitas 01.07.2021 Harju Maakohtule hagi P.S vastu ebaõigete ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise kahju ning viivise väljamõistmiseks.
andmete
2.Hageja ja kostja on Tallinn, XXX korteriühistu liikmed. Kostja saatis 11.11.2020 korteriühistu liikmetele kirja, milles avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid: „Tere, ka minul on eriarvamus, mida olen kordi väljendanud e-kirjavahetuses kõigi ühistu liikmetega ja palun see lisada KÜ üldkoosoleku 09.11.2020 protokollile avatud tekstina:
2
2-21-10447
1.Pean garaažide hõivamist ja erastamiskatset käputäie KÜ liikmete poolt õigustühiseks. Ei nõustu KÜ kuuluvate garaažide kinkimisega väiksele grupile isikutele.
2.Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha politseile avaldus. Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi kuritegelikku käitumise õigustamisega st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha väärkasutamisega.
3.Nõuan asjaolude avalikku ja läbipaistvat uurimist, mille alusel väike grupp isikuid on üldse oma valdusesse kõnealused KÜ kuuluvad garaažid võtnud, mida püüavad nüüd teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada. NB! Lisan: olin majas korteriomanik ka ajal, mil nimetatud KÜ kuuluvad garaažipinnad anti AJUTISEKS kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ juhatuse esimehe hr F. soosingus). Soovin teada, millistel alustel aga need isikud nüüd neid pindu erastada püüavad? Kordan: Omanikuna ja kaasomanikuna ei nõustu mina oma kaasomandi mõttelise osa sundloovutamisega.“
3.Nimetatud e-kirjas on seega esitatud hageja kohta järgmised faktiväited: 1) garaažid on hõivatud käputäie korteriühistu liikmete poolt; 2) garaažide suhtes on toimunud erastamiskatse käputäie korteriühistu liikmete poolt; 3) garaažid on kingitud väiksele grupile isikutele; 4) garaažide suhtes on toimunud garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks ja see on kuritegu; 5) ühe grupi kuritegelik käitumine; 6) ühe grupi õigusvastane tegu; 7) ühe grupi korteriühistu raha väärkasutamine; 8) väike grupp isikuid on oma valdusse võtnud korteriühistule kuuluvad garaažid; 9) väike grupp isikuid püüab teiste omanike arvelt garaaže omastada ja eraomandiks seadustada; 10) korteriühistule kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks grupile isikutele, kes olid korteriühistu juhatuse esimehe hr F. soosingus.
4.Tõele ei vasta kostja väide, et hageja ja teised korteriühistu liikmed on ebaseaduslikult ehitanud ümber maja soklikorrusel asuvad hoiuruumid garaažideks. Juba 14.10.1999 ja 01.07.2003 sõlmisid korteriühistu ja hageja lepingud garaažiboksi ehitamiseks ja kasutamiseks. Lepingute aluseks olnud korteriühistu üldkoosoleku 1998. a ja 1999. a vastuvõetud otsused on jõustunud ja need on endiselt kehtivad. 14.10.1999 ja 01.07.2003 lepingud on käsitatavad rendilepingutena, kuna hageja sai nende alusel õiguse kasutada garaažiboksi ja kohustus tasuma tarbitud elektri ja vee eest ning tegema enda vahenditest garaažiboksis remonti. Korteriühistu ei ole lepinguid lõpetanud ja järelikult on need kehtivad.
5.Hageja palub kohustada kostjat saatma e-posti aadressidele /e-postiaadresside loetelu/ e-kiri e-kirja teemaga „Ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade“ ja e-kirja sisus selgesti loetavas kirjas ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: P.S avaldas T.C suhtes ebaõigeid faktiväiteid. P.S avaldas 11.11.2020 kell 11.27 Tallinn, XXX korteriühistu liikmetele saadetud e-kirjas teemaga „Re: 09.11.20 kordusüldkoosoleku protokoll“ järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: „garaažid on hõivatud käputäie KÜ liikmete poolt“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „garaažide suhtes on toimunud erastamiskatse käputäie KÜ liikmete poolt“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „garaažid on kingitud väiksele grupile isikutele“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „garaažide suhtes on toimunud garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks ja see on kuritegu“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „ühe grupi kuritegelik käitumine“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „ühe grupi õigusvastane 3
2-21-10447 tegu“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „ühe grupi KÜ raha väärkasutamine“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „väike grupp isikuid on oma valdusesse võtnud KÜ kuuluvad garaažid“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „väike grupp isikuid püüab teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele; „KÜ kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks grupile isikutele, kes olid KÜ juhatuse esimehe hr F. soosingus“. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele.
6.Hageja palub mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kostja tegevuse tõttu oli hageja sunnitud abi saamiseks advokaadi poole pöörduma, mistõttu tekkisid tal kohtueelsed õigusabikulud 936 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 936 eurot. Samuti palub hageja kohustada kostjat tasuma hüvitistelt viivist seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.11.11.2020 kiri ei sisalda hagejat puudutavaid andmeid. Kirjas käsitles kostja teatud grupi tegevust. Ebaselgeks jääb, miks hageja peab ennast grupi liikmeks.
9.Kostja avaldas, et XXX soklikorrusel asusid majaelanike hoiuruumid. Tänaseks on viis korteriühistu liiget (sh hageja) ehitanud sinna garaažid, mis on nende ainukasutuses. Teistel korteriomanikel puudub ligipääs antud ruumidele. Kostja ei ole kunagi andnud hagejale nõusolekut selleks, et kasutada hoiuruumi garaažina. Korteriomanikud ei ole sõlminud ka kokkulepet hoiuruumide ümberehitamiseks garaažideks. Puuduvad kokkulepped, et ühel või mitmel korteriühistu liikmel oleks ainuõigus maja soklikorrust kasutada. Soklikorrusel asuvad ruumid on kõikide korteriomanike kaasomandis. 1999. a ja 2003. a sõlmitud lepingud ei ole õiguspärased.
10.Kirjas avaldatut ei saa tõlgendada selliselt, et hageja on väidetavalt kuriteo toime pannud. Kostja avaldas kirjas oma arvamust soklikorruse kasutuse kohta temale teadaolevate andmete alusel. Korteriühistu liikmetel puudub informatsioon selle kohta, millisele õiguslikule regulatsioonile tuginedes on maja soklikorrus viie korteriomaniku kasutada ning mis alusel puudub teistel korteriühistu liikmetel õigus seda pinda kasutada. Kostjal kui korteriühistu liikmel on õigus esitada küsimusi kaasomandi osa kohta. Seda enam, et pikki aastaid ei ole korteriühistu liikmete enamusel olnud võimalik maja soklikorrust kasutada sellepärast, et osa liikmeid on muutnud panipaigad garaažideks. Enne andmete avaldamist on kostja kasutanud kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid veendumaks selles, et hageja poolt korteriühistu ühisomandi kasutamine ei ole kooskõlas seadusega.
11.Kirjas sisalduvad andmed ei kahjusta hageja mainet. Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitist. Kuna kostja ei ole hageja õigusi rikkunud, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja poolt kantud kohtueelsete õigusabikulude vahel. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat saatma e-posti aadressidele /epostiaadresside loetelu/ e-kirja pealkirjaga „Ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade“ ja e-kirja sisus selgesti loetavas kirjas ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: „P.S avaldas T.C suhtes ebaõige faktiväite. P.S avaldas 11.11.2020 kell 11.27 Tallinn, XXX korteriühistu liikmetele 4
2-21-10447 saadetud e-kirjas pealkirjaga „Re: 09.11.20 kordusüldkoosoleku protokoll“ järgmise ebaõige faktiväite: T.C on pannud toime garaaži erastamiskatse. Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele“. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 156 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 40,97 eurot ja viivise põhinõudelt (156 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
13.Kostja on avaldanud 11.11.2020 kirjas andmeid hageja kohta. 11.11.2020 kiri sisaldab järgmist: „Pean garaažide hõivamist ja erastamiskatset käputäie KÜ liikmete poolt õigustühiseks“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „garaažid on hõivatud käputäie KÜ liikmete poolt“ ning „garaažide suhtes on toimunud erastamiskatse käputäie KÜ liikmete poolt.“. Sellest saab mõistlik lugeja aru, et kostja omistab kirjas mainitud „käputäie liikmete“, „isikute grupi“ jne tegevust muu hulgas hagejale. Seega avaldas kostja mõistliku isiku arusaama järgi käsitletavas lõikus järgmist: „hageja on hõivanud garaaži“ ja „hageja on pannud toime garaaži erastamiskatse“.
13.1.Väide „hageja on hõivanud garaaži“ on hinnatav faktiväitena. Hinnates väidet kirja kontekstis avaldas kostja, et hageja on saanud enda valdusse garaaži ja kasutab seda ebaseaduslikult. Väide kahjustab hageja mainet. Poolte vahel puudub vaidlus, et osa korteriomanikke (sh hageja) on ehitanud ümber maja soklikorrusel asuvad keldriruumid garaažideks. Puudub vaidlus ka selles, et garaažid on osade omanike (sh hageja) ainukasutuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus garaaži ainuisikuliselt kasutada. 28.11.1998 üldkoosoleku protokolli järgi otsustati ehitada panipaikade asemel viis garaažiboksi. Ehituskulusid pidid kandma tulevased garaažide kasutajad. Garaažide ehitamise küsimus on olnud arutamisel ka järgmistel aastatel toimunud üldkoosolekutel. Näiteks 17.04.1999 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati alustada garaažibokside projekteerimisega ning 21.06.1999 üldkoosoleku protokolli järgi otsustati jätta muutmata 28.11.1998 koosolekul vastuvõetud otsus garaažibokside väljaehitamise kohta. Korteriühistu juhatuse 08.04.2000 koosoleku protokolli järgi otsustati, et garaažibokside ehitamise õiguse saanud korteriomanikud ehitavad omavahendite arvelt garaažiboksid, müürivad kinni keldriaknad ja korraldavad keldrist prahi koristamise ja äraveo. 14.10.1999 allkirjastasid hageja ja korterühistu kaks lepingut selle kohta, et lepingu objektiks olev maja soklikorrusel asuv garaažiboks nr 02 on antud korterile nr 36 ümberehitamiseks ja kasutamiseks. Kuigi lepingud kannavad sama kuupäeva, on need osaliselt erineva sisuga. Näiteks esimene leping hakkab kehtima alates 01.08.1999 ja teine alates 15.10.1999. Kohtule ei ole esitatud korteriomanike kokkulepet keldribokside ümberehitamisest garaažiboksideks. Korteriomanikud ei saanud seda küsimust koosolekutel häälteenamusega otsustada. Seega ei oma asjas tähtsust hageja esitatud üldkoosolekute protokollid. Isegi juhul, kui möönda, et keldribokside ümberehitamise üle oli võimalik otsustada kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, ei ole tõendatud, et korteriomanike enamus oleks hääletanud 1998. a ja 1999. a üldkoosolekutel ehitustööde tegemise poolt. Kohtule on küll esitatud 1998. a nimekiri korteriomanikest, kes olid andnud allkirja selle kohta, et nad on nõus loovutama oma keldriruumid garaažibokside ehitamise kasuks, kuid sellest dokumendist ei nähtu, kas nendele omanikele kuulus suurem osa ühises asjas. Kostja väitis, et 1998. a nimekirjas ei ole tema allkirja. Sellega vaidlustas kostja enda allkirja ehtsuse ja hageja ei ole tõendanud, et nimekiri sisaldab kostja allkirja. Olukorras, kus keldriruumide ümberehitamine sai toimuda kaasomanike kokkuleppel, ei saanud korteriühistu juhatus seda küsimust oma otsustega reguleerida. Ka 14.10.1999 ja 01.07.2003 lepingud ei oma asjas tähtsust, sest keldriruumi ümberehitamine garaažiboksiks ja selle hagejale kasutusse andmine sai toimuda kaasomanike kokkuleppel. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal 5
2-21-10447 seadusest tulenevalt õigust garaažiboksi ainuisikuliselt kasutada. Järelikult on väide „hageja on hõivanud garaaži“ õige.
13.2.Väide „hageja on pannud toime garaaži erastamiskatse“ on hinnatav faktiväitena. Hinnates väidet kirja kontekstis ei kahjusta see hageja mainet ja seega ei ole väite avaldamine õigusvastane. Kohtule ei ole aga esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks üritanud garaažiboksi erastada. Seega on väide ebaõige ning kostjal tuleb see ümber lükata.
14.11.11.2020 kiri sisaldab järgmist: „Ei nõustu KÜ kuuluvate garaažide kinkimisega väiksele grupile isikutele“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „garaažid on kingitud väiksele grupile isikutele“. Kuigi kostja kasutas sõna „kinkimine“, saab lugeja kirja kontekstist aru, et mõeldakse garaaži hageja kasutusse andmist. See väide on hinnatav faktiväitena. Hinnates väidet kirja kontekstis ei kahjusta see hageja mainet ja seega ei ole väite avaldamine õigusvastane. Puudub vaidlus, et hageja kasutab garaažiboksi. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et korteriühistu võimaldas hagejal garaaži kasutamist. Seega vastab väide tõele.
15.11.11.2020 kiri sisaldab järgmist: „Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha politseile avaldus“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „Garaažide suhtes on toimunud garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks ja see on kuritegu“.
15.1.Lauses sisalduv väide „katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks“ on hinnatav faktiväitena, sest objektiivselt on võimalik kontrollida, kas hageja üritas garaaži korteriühistu arvel enda nimele erastada. Samas sisaldab lause sõna „kuritegu“. Sellega annab kostja hinnangu väite esimeses osas kirjeldatud hageja käitumisele. Hinnates andmeid kogumis ja kirja kontekstis tuleb väidet pidada kostja poolt hageja tegevusele antud väärtushinnanguks. Hinnang kahjustab hageja mainet. Korteriühistu liige peab taluma kriitikat selle kohta, kui teised liikmed avaldavad arvamust, et nende hinnangul ei ole liikme käitumine kooskõlas seaduse ja teise kaasomanike huvidega. Hinnang on küll negatiivse alatooniga, mis kahjustab hageja mainet, kuid kostja ei ole hinnangut väljendanud ebasündsalt ega ole kasutanud vulgaarset, inimväärikust alandavat või ähvardavat sõnastust. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis ei ole sellise väärtushinnangu avaldamine õigusvastane.
15.2.Kirjas nimetas kostja hagejat „garaažide kaaperdajaks“. Tegemist on hageja mainet kahjustava väärtushinnanguga. Hinnangu avaldamise õigusvastasuse kontrollimisel peab arvestama, et hageja kasutab garaažiboksi ilma seadusliku aluseta. Väärtushinnangu avaldamine ei ole õigusvastane, kuna hageja peab sellist kriitikat antud juhul taluma.
16.11.11.2020 kiri sisaldab järgmist: „Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi kuritegelikku käitumise õigustamisega st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha väärkasutamisega“. Kostja avaldas eeltoodud lõigus järgmist: „ühe grupi kuritegelik käitumine“; „ühe grupi õigusvastane tegu“; „ühe grupi KÜ raha väärkasutamine“.
16.1.Lauses sisalduvat „hageja käitus kuritegelikult“ tuleb lugeda väärtushinnanguks. Kostja avaldas oma arvamust korteriühistu juhatuse käitumise kohta, sidudes seda oma hinnanguga hageja tegevuse kohta. Hinnang kahjustab hageja mainet. Väärtushinnangu avaldamine ei ole õigusvastane, kuna hageja peab sellist kriitikat antud juhul taluma.
6
2-21-10447
16.2.Mõistliku isiku arusaama järgi ei ole kostja avaldanud, et üks grupp, kuhu kuulub muu hulgas hageja, oleks õigusvastases teos osalenud või korteriühistu raha väärkasutanud. Seega ei ole need andmed avaldatud hageja kohta. Kostja etteheited õigusvastases teos osalemise ja raha väärkasutamise kohta on suunatud korteriühistu juhatuse vastu.
17.11.11.2020 kiri sisaldab järgmist: „Nõuan asjaolude avalikku ja läbipaistvat uurimist, mille alusel väike grupp isikuid on üldse oma valdusesse kõnealused KÜ kuuluvad garaažid võtnud, mida püüavad nüüd teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada“. Kostja avaldas eeltoodud lõigus järgmist: „väike grupp isikuid on oma valdusesse võtnud KÜ kuuluvad garaažid“ ja „väike grupp isikuid püüab teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada“.
17.1.Väide „hageja on oma valdusesse võtnud korteriühistule kuuluva garaaži“ on faktiväide. Väide jätab mulje, et hageja kasutab garaaži ebaseaduslikult. Seega kahjustab väide hageja mainet. Puudub vaidlus, et hageja kasutab garaažiboksi. Kuna hagejal puudub seaduslik alus garaaži kasutada, vastab väide tõele.
17.2.Väide, et „hageja püüab teiste omanike arvelt garaaži omastada ja eraomandiks seadustada“ on väärtushinnang. Kostja avaldas oma hinnangut hageja tegevuse kohta. Hinnang kahjustab hageja mainet, kuid sellise väärtushinnangu avaldamine ei ole õigusvastane, kuna hageja peab sellist kriitikat antud juhul taluma.
18.11.11.2020 kiri sisaldab järgmist: „KÜ kuuluvad garaažipinnad anti AJUTISEKS kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ juhatuse esimehe hr. F. soosingus)“. Kostja avaldas eeltoodud lõigus järgmist: „KÜ kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks grupile isikutele, kes olid KÜ juhatuse esimehe hr. F. soosingus.“ Tegemist on liitväitega, mis koosneb kahest osast. Esimene osa „korteriühistule kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks hagejale“ on faktiväide. See on tõene väide. Lisaks ei kahjusta see hageja mainet ja selle avaldamine ei ole õigusvastane. Väärtushinnang „hageja oli KÜ juhatuse esimehe hr F. soosingus“ ei kahjusta hageja mainet. Hinnangu avaldamine ei ole õigusvastane.
19.Kostja on avaldanud hageja mainet kahjustavaid andmeid, kuid nende avaldamine ei olnud õigusvastane. Seega ei ole mittevaralise kahju rahalise hüvitamise eeldus täidetud.
20.Õigusabi osutamine hagejale on tõendatud hageja esindaja poolt kostjale 30.01.2021 saadetud nõudekirja ja 04.01.2021 õigusabi arvega, mille järgi osutati hagejale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta) kokku kuus tundi. Kohtueelse õigusabi kasutamine oli põhjendatud. Hageja õigusabikulud ei ole täies mahus vajalikud. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, st kostja peab ühe ebaõige faktiväite ümber lükkama. Kohtueelsed õigusabikulud on vajalikud osas, mille ulatuses hagi rahuldatakse. Põhjendatud ja vajalikud kohtueelsed õigusabikulud, arvestades hagi rahuldamise ulatust, on üks tund. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 156 eurot (tunnitasu 130 eurot + käibemaks 20%).
21.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis hüvitiselt (156 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2021 kuni 27.03.2024 kokku 40,97 eurot ning alates 28.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
7
2-21-10447
22.Hagi rahuldatakse väga marginaalses ulatuses hagis taotletust. Suuremas ulatuses jäävad hageja nõuded rahuldamata. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks on 670 eurot. Apellatsioonkaebus
23.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldamata jättis, ja palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
24.Vaidlusaluste väidete analüüsimisel on kohus lähtunud kitsalt keldriruumide garaažiboksideks ümberehitamise temaatikast ja on jätnud tähelepanuta hageja väited selle kohta, et hagejal on õigus garaažiboksi kasutada vähemalt lepingulisel alusel. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks keldribokside ümberehitamine kõigi omanike nõusolekuta takistab üheaegselt ja n-ö automaatselt juba välja ehitatud garaaži kasutamist konkreetse korteriomaniku poolt. Hageja hinnangul kuulub kohaldamisele enne 1. juulit 2002. aastal kehtinud Eesti Vabariigi rendiseaduse § 2 lg 1, mis sätestas, et rendisuhte puhul kasutab üks isik (rendile võtja ehk rentnik) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara. Hageja on seisukohal, et lepingud 09 ja 14 on rendilepingud, kuna vastavad korteriomanikud said selle alusel õiguse kasutada garaažibokse ja korteriomanikud kohustusid vastavalt lepingutele igakuiselt tasuma vastavalt esitatud näitudele elektri ja vee eest ettenähtud maksetähtajaks korteriühistu arveldusarvele ning tegema oma vahenditega tema valduses olevas garaažiboksis avarii-remonttööd. Korteriühistu ei ole hagejaga lepingulist suhet lõpetanud ja seega toimub garaaži kasutamine lepingulisel alusel ehk siis seaduslikult. Garaaži lepingulist kasutamist ei väära kuidagi see, et bokside väljaehitamiseks puudus väidetavalt kõigi korteromanike nõusolek.
25.Kohus asus seisukohale, et sõnast „kinkimine“ saab lugeja kirja kontekstist aru, et mõeldakse garaaži hageja kasutusse andmist. Kohtu seisukoht ei ole millegagi põhjendatud. Mõistliku kõrvalseisja jaoks ei ole sõna/väljend „kinkimine“ ja „kasutusse andmine“ ilmselgelt ühe ja sama tähendusega ja spekulatiivne on väita, et kinkimine kui tasuta võõrandamine on samastatav kirja kontekstis kasutusse andmisega. Tegemist on täiesti ebaõige faktiväitega.
26.Hageja nõustub kohtuga, et „katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks“ on hinnatav faktiväitena. Üllatuslikult leidis kohus aga seda, et sõna „kuritegu“ muudab kogu väite väärtushinnanguks. Hageja sellega ei nõustu. Kostja on avaldanud: „katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks“. Selline väide on kontrollitav sellega, et kostja esitab tõendid raha väidetava väärkasutamise või selle katse kohta. Faktiväidet ei muuda väärtushinnanguks see, et kostja arvates on väidetav väärkasutamine kuritegu.
27.Hageja ei nõustu sellega, et „ühe grupi kuritegelik käitumine“, „ühe grupi õigusvastane tegu“ ja „ühe grupi KÜ raha väärkasutamine“ on väärtushinnangud. Hageja ei ole garaaži kasutamisega pannud toime õigusvastaseid tegusid, ammugi mitte kuritegusid. Samuti ei ole hageja väärkasutanud ühistu rahalisi vahendeid. Kõik need väited (õigusvastase teo toimepanemine, kuritegelik käitumine, korteriühistu raha väärkasutamine) on verifitseeritavad ja seega käsitatavad faktiväidetena. Tegemist on ebaõigete faktiväidetega. Kohus on leidnud, et need väited ei ole avaldatud hageja kohta ja käivad korteriühistu juhatuse kohta. Kohtu seisukoht on üllatuslik ja vastuoluline, sest seda (et kostja avaldas väiteid juhatuse kohta) ei ole väitnud isegi kostja ise. Vaidlust ei ole selles, et „grupi“ all pidas kostja silmas alati sh hagejat. 8
2-21-10447
28.Hagejal on seaduslik (lepinguline) alus garaaži kasutada ja lepingulist kasutamist ei eita ka kohus. Seega ei vasta väide, et grupp isikuid on võtnud enda valdusse garaažid, tõele. Väide „väike grupp isikuid püüab teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada“ on hageja hinnangul siiski faktiväide (sest see on verifitseeritav) ja see ei vastaks tõele ka siis, kui hagejal ei oleks (lepingulist) alust garaaži kasutamiseks. Tegemist on ebaõigete faktiväidetega.
29.Nii „ajutine kasutamine“ kui ka „juhatuse esimehe hr F. soosing“ on kontrollitavad asjaolud ja seega faktiväited. Kostja ei ole vastavaid tõendeid aga esitanud.
30.Kostja ei ole tõendanud tema esitatud faktiväidete tõelevastavust. Kõik vaidlusalused faktiväited kahjustavad hageja mainet, sest hagejat „süüdistatakse“ sh nii ühistu raha väärkasutamises kui ka garaaži „tasuta“ saamises („kinkimine“, „kaaperdamine“ jne). Kostja ei ole tõendanud, et tal oli väidete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning et ta kontrollis avaldatud asjaolusid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele. Vähemalt ei ole kostja kohtu ette toonud, kuidas ta kontrollis näiteks seda, et hageja „väärkasutab“ korteriühistu raha. Käesoleval juhul ei ole hageja kohustatud taluma selliseid konkreetseid, ebaõigeid ja konkreetsele isikute grupile avaldatud „süüdistusi“. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimise eeldus (st hageja mainet kahjustavate andmete õigusvastane avaldamine) on seega käesoleval juhul täidetud.
31.Hageja on seisukohal, et tegelikult peab kostja ümber lükkama kõik faktiväited ja seega on kohtueelsed õigusabikulud terves mahus põhjendatud. Igal juhul pidi esindaja analüüsima kõiki avaldatud väidetega seotud asjaolusid, kohtuma kliendiga ja koostama ka vastava nõudekirja, mistõttu kohtu seisukoht, et sellele kulus ainult üks tund, ei ole asjakohane. Hageja hinnangul ei saa kohtueelses menetluses kantud kulusid siduda hagi rahuldamise ulatusega.
32.Kohus jaotas menetluskulud valesti. Juhul kui kohus pidas otsuses silmas kulude jaotamist võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, siis tulnuks otsuse resolutsioonis märkida murd või protsent, mille järgi hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratakse. Otsusest ei selgu, mida tähendab kohtu arvates hagi rahuldamise marginaalne ulatus. Vastustaja seisukohad
33.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega jaotada menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
35.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt: kohustas kostjat ümber lükkama ebaõige faktiväite selle kohta, et hageja on toime pannud garaaži 9
2-21-10447 erastamiskatse; mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 156 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 40,97 eurot ja viivise põhinõudelt (156 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Selles ulatuses on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
36.Kostja esitas 31.03.2025 täiendava seisukoha lisana hageja 2019. a augusti kirja korteriühistule. Ringkonnakohus arvestab kostja täiendavate seisukohtadega, kuid 31.03.2025 täiendava seisukoha lisana esitatud hageja 2019. a augusti kirja vastu ei võta põhjusel, et see on juba maakohtu menetluses kohtule esitatud (tl 70).
37.Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi, teeb nendes vajadusel muudatused ja vastab apellatsioonkaebuse väidetele.
38.Pooled ei vaidle, et kostja saatis 11.11.2020 korteriühistu liikmetele kirja järgmise sisuga: „Tere, ka minul on eriarvamus, mida olen kordi väljendanud e-kirjavahetuses kõigi ühistu liikmetega ja palun see lisada KÜ üldkoosoleku 09.11.2020 protokollile avatud tekstina:
1.Pean garaažide hõivamist ja erastamiskatset käputäie KÜ liikmete poolt õigustühiseks. Ei nõustu KÜ kuuluvate garaažide kinkimisega väiksele grupile isikutele.
2.Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha politseile avaldus. Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi kuritegelikku käitumise õigustamisega st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha väärkasutamisega.
3.Nõuan asjaolude avalikku ja läbipaistvat uurimist, mille alusel väike grupp isikuid on üldse oma valdusesse kõnealused KÜ kuuluvad garaažid võtnud, mida püüavad nüüd teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada. NB! Lisan: olin majas korteriomanik ka ajal, mil nimetatud KÜ kuuluvad garaažipinnad anti AJUTISEKS kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ juhatuse esimehe hr. F. soosingus). Soovin teada, millistel alustel aga need isikud nüüd neid pindu erastada püüavad? Kordan: Omanikuna ja kaasomanikuna ei nõustu mina oma kaasomandi mõttelise osa sundloovutamisega.“
39.Riigikohus on selgitanud, et selleks, et otsustada, kas avaldatu käis hageja kohta, tuleb hinnata avaldatu sisu selle avaldamise kontekstis (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127, p 19). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Sama kehtib ka juhul, kui kohus tuvastab faktide esitamise viisist või kontekstist tulenevalt, kas kostja on lisaks faktiväidetele avaldanud ka väärtushinnangu ja kas see väärtushinnang on hagejate mainet kahjustav (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21). Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 11). Kaudsed faktiväited ei nähtu kostja avaldatust sõnaselgelt, vaid järelduvad avaldatu sisust (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980/127, p 19).
10
2-21-10447
39.1.Maakohus leidis, et mõistliku isiku arusaama järgi avaldas kostja ülaltoodud kirjas hageja kohta järgmist: -
lauses „Pean garaažide hõivamist ja erastamiskatset käputäie KÜ liikmete poolt õigustühiseks“ avaldas kostja, et hageja on toime pannud garaaži erastamiskatse ja hageja on hõivanud garaaži;
-
lauses „Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha politseile avaldus“ avaldas kostja, et hageja on garaaži kaaperdaja ja hageja on toime pannud kuriteo;
-
lauses „Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi kuritegelikku käitumise õigustamisega st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha väärkasutamisega“ avaldas kostja, et hageja kui grupi liige on kuritegelikult käitunud;
-
lauses „Nõuan asjaolude avalikku ja läbipaistvat uurimist, mille alusel väike grupp isikuid on üldse oma valdusesse kõnealused KÜ kuuluvad garaažid võtnud, mida püüavad nüüd teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada“ avaldas kostja, et hageja on garaaži enda valdusse võtnud ning hageja püüab teiste korteriomanike arvelt garaaži omastada ja eraomandiks seadustada;
-
lauses „Olin majas korteriomanik ka ajal, mil nimetatud KÜ kuuluvad garaažipinnad anti AJUTISEKS kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ juhatuse esimehe hr F. soosingus)“ avaldas kostja, et garaažipind anti ajutiseks kasutamiseks hagejale ning hageja oli korteriühistu juhatuse esimehe hr F. soosingus.
39.2.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et lauses „Ei nõustu KÜ kuuluvate garaažide kinkimisega väiksele grupile isikutele“ avaldas kostja tegelikult, et garaaž on antud hageja kasutusse. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kinkimine ei tähenda mitte kasutusse andmist, vaid omandi üle andmist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. 11.11.2020 kirja konteksti arvestades ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kostja pidas kinkimise all silmas garaaži hagejale kasutamiseks andmist. Kostja selgitas, et 11.11.2020 kirja ajendas teda saatma muuhulgas hageja 2019. a augusti kiri korteriühistu juhatusele. Selles kirjas on hageja ennast korduvalt nimetanud garaaži omanikuks (tl 70). Seega on kostja „kinkimise“ all hageja kohta avaldanud, et hageja on saanud garaaži omanikuks.
39.3.Maakohus leidis lisaks eelnevale, et mõistliku isiku arusaama järgi ei ole kostja lauses „Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi kuritegelikku käitumise õigustamisega st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha väärkasutamisega“ avaldanud, et üks grupp, kuhu kuulub muu hulgas hageja, oleks õigusvastases teos osalenud või korteriühistu raha väärkasutanud. Seega ei ole need andmed avaldatud hageja kohta ning kostja etteheited õigusvastases teos osalemise ja raha väärkasutamise kohta on maakohtu hinnangul suunatud korteriühistu juhatuse vastu. Hageja vaidleb sellele maakohtu seisukohale vastu. Hageja hinnangul ei ole vaidlust selles, et „grupi“ all pidas kostja silmas alati mh hagejat. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et „õigusvastases teos osalemine“ ja „KÜ raha väärkasutamine“ käib hageja kohta. 11.11.2020 kirja 2. lause 2. lõigus on mõistliku isiku arusaama järgi viidatud sellele, et korteriühistu õigustab hageja käitumist ja sellisel juhul on tegemist korteriühistu poolt õigusvastases teos osalemisega ja korteriühistu raha väärkasutamisega. Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et need etteheited on
11
2-21-10447 suunatud korteriühistu vastu. Muude väidete osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga selle osas, kuidas mõistlik isik kostja avaldatut mõistis.
40.Järgmisena kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus luges õigesti kostja poolt avaldatu faktiväideteks ja väärtushinnanguteks. Riigikohus on selgitanud, et faktiväide on kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (RKTKo 18.05.2022, 2- 20- 12495/29, p 11). Ringkonnakohus nõustub, et kostja avaldas järgmised faktiväited: „hageja on hõivanud garaaži“; „hageja on garaaži enda valdusse võtnud“; „garaažipind anti ajutiseks kasutamiseks hagejale“. Pooled vaidlevad, kas ülejäänud hageja aadressil avaldatud väited on faktiväited või väärtushinnangud.
40.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et „garaažide kaaperdajaks“ nimetamine on väärtushinnang. Sõna „kaaperdamine“ tähendab ebaseaduslikku hõivamist. Kohtupraktikas on sellist väljendit peetud väärtushinnanguks (nt TrtRnKo 31.03.2021, 2-19-16880). Antud juhul on kostja seda 11.11.2020 kirja sisust nähtuvalt kasutanud, andmaks hinnangut hageja käitumisele garaažipinna omavolilisel kasutamisel.
40.2.Maakohtu hinnangul on lauses „Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha politseile avaldus“ avaldatud väide „katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks“ faktiväide, kuid lauses sisalduv sõna „kuritegu“ muudab selle väärtushinnanguks. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist on antud juhul väärtushinnanguga, kuid maakohtu otsuse põhjendusi on vajalik selles osas muuta. Kui isiku kohta avaldatakse, et ta on toime pannud kuritegusid, siis ei ole tegemist mitte arvamuse avaldamisega, vaid asjaolu, st faktiväite avaldamisega (RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 10). Ehkki eraldivõetuna võib kuriteo väitel olla faktiväite tunnused, tuleb arvestada selle väite avaldamise kontekstiga (RKTKo 03.10.2023, 3-19-1565, p 20). Kostja selgitas, et 11.11.2020 kirja ajendas teda saatma muuhulgas hageja 2019. a augusti kiri korteriühistu juhatusele (tl 70). Ringkonnakohtu hinnangul on antud juhul kuriteo toimepanemise väide avaldatud kostja poolt seoses sellega, et hageja on üritanud kasutada korteriühistu raha garaažipinna enda omandisse saamiseks. Väide tuleneb hageja 2019. a augusti kirjast, milles hageja on nõudnud korteriühistult teatud toimingute tegemist – garaaži projekt- ja ehitusdokumentatsiooni vormistamist ja kooskõlastamist korteriühistu kulul. Lisaks on hageja selles kirjas ennast korduvalt nimetanud garaaži omanikuks. Kostja väljendas kolleegiumi hinnangul 11.11.2020 kirjas enda suhtumist ja arvamust, et omavolilise garaaži hõivamise ning katsega kasutada selleks korteriühistu raha, on tegemist kuriteoga. Seega on tegemist kostja hinnanguga hageja kirjas märgitud nõudmistele ja avaldustele, mistõttu ei ole 11.11.2020 kirja ja hageja 2019. a augusti kirja kontekstist tulenevalt tegemist kuriteo toimepanemise faktiväitega, vaid väärtushinnanguga. Samuti ei saa sellest tulenevalt lugeda kostja avaldatut, et hageja kui grupi liige on kuritegelikult käitunud, pidada faktiväiteks.
40.3.Pooled vaidlevad, kas väide „hageja püüab teiste omanike arvelt garaaži omastada ja eraomandiks seadustada“ on faktiväide või väärtushinnang. Maakohus leidis, et tegemist on väärtushinnanguga, kuna kostja avaldas sellega oma hinnangut hageja tegevuse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi sellega, et praegusel juhul tugines kostja hageja poolt korteriühistule saadetud 2019. a augusti kirjale, milles hageja nimetas ennast garaaži omanikuks. Kostja ongi 11.11.2020 kirja 3. lause sõnastanud selliselt, et ta soovib saada selgust, mille alusel hageja püüab garaaži enda omandisse saada.
12
2-21-10447
40.4.Samuti tuleb kostja väidet garaaži „kinkimise“ kohta pidada hinnanguks hageja poolt 2019. a augusti kirjas väidetud olukorrale (garaaži kuulumisele hagejale). Olukorras, kus hageja tugines sellele, et tema on garaaži omanik, on mõistliku isiku arusaama järgi võimalik järeldada, et garaaži omandiõiguse üleminek on toimunud kas tasuta või tasulise võõrandamise teel.
40.5.Maakohus leidis, et lauses „Olin majas korteriomanik ka ajal, mil nimetatud KÜ kuuluvad garaažipinnad anti AJUTISEKS kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ juhatuse esimehe hr F. soosingus)“ on liitväide, mis koosneb kahest osast. Esimene osa („korteriühistule kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks hagejale“) on maakohtu hinnangul hinnatav faktiväitena, kuid teine osa („hageja oli KÜ juhatuse esimehe hr. F. soosingus“) on hinnatav väärtushinnanguna. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et „kellegi soosingus olemine“ on väärtushinnang. Selle tõesust ei ole võimalik tõendada, vaid üksnes põhjendada.
41.Pooled ei vaidle selle üle, et avaldatud faktiväited „hageja on hõivanud garaaži“ ja „hageja on garaaži enda valdusse võtnud“ on hageja au teotavad. Maakohus leidis, et faktiväide „garaažipind anti ajutiseks kasutamiseks hagejale“ ei ole hageja au teotav ega mainet kahjustav. Seda järeldust ei ole hageja vaidlustanud, kuid hageja leiab, et kõik faktiväited on ebaõiged.
41.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et faktiväited „hageja on hõivanud garaaži“ ja „hageja on garaaži enda valdusse võtnud“ on tõesed väited. 41.1.1.Esile toodud ja vaidlustamata asjaolude kohaselt otsustati korteriühistu XXX 28.11.1998 üldkoosoleku protokolli järgi ehitada Tallinn, XXX panipaikade asemele viis garaažiboksi. Ehituskulusid pidid kandma tulevased garaažide kasutajad. 17.04.1999 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati alustada garaažibokside projekteerimisega. 21.06.1999 üldkoosoleku protokolli järgi otsustati jätta muutmata 28.11.1998 koosolekul vastuvõetud otsus garaažibokside väljaehitamise kohta. 10.05.1999 juhatuse koosoleku protokolli järgi ehitakse viis garaažiboksi. 14.10.1999 allkirjastasid hageja ja korterühistu kaks lepingut selle kohta, et lepingu objektiks olev maja soklikorrusel asuv garaažiboks nr 02 on antud korterile nr 36 ümberehitamiseks ja kasutamiseks. Maakohus leidis, et selleks, et ehitada keldriruumid garaažiboksideks ümber, pidi olema kõikide korteriomanike kokkulepe (kuni 23.03.2014 kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 redaktsioon ja kuni 01.07.2003 kehtinud AÕS § 74 lg 1 redaktsioon). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et keldriruumide ümberehitamine garaažiboksideks on hinnatav asja olulise muutmisena, mida korteriomanikud ei saanud otsustada häälteenamusega. Kohtule ei ole esitatud korteriomanike kokkulepet keldribokside ümberehitamise kohta garaažiboksideks. Aastatel 1998-1999 kehtinud AÕS § 72 lg 1 nägi ette, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et tõendatud ei ole ka see, et kaasomanike enamus oleks otsustanud keldriruumide ümberehitamise garaažiboksideks ja nende kasutamiseks andmise osadele korteriomanikest.
41.1.2.Hageja ei nõustu maakohtuga, kuna korteriühistu koosoleku protokolle pole vaidlustatud ja hageja oli sõlminud korteriühistuga üürilepingud garaažiboksi kasutamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et need asjaolud annavad alust järeldada, et hageja kasutab garaažiboksi õiguslikul alusel. Riigikohus on selgitanud, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-des 38 ja 39 sätestatut rikkuvad korteriomanike üldkoosoleku otsused on tühised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 esimese lause järgi. 13
2-21-10447 Selliseid korteriomanike üldkoosoleku otsuseid ei pea korteriomanik vaidlustama (RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450, p 15). Sarnaselt korteriomandiseaduse (KOS) § 16 lg-ga 1 näeb ka KrtS § 38 lg 1 ette erandi, mille kohaselt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet (RKTKo 24.10.2018, 217-7999, p 25.1). Seega saab ka KOS-i kehtivuse ajal vastu võetud otsuste tühisusele tugineda vaatamata sellele, et neid ei ole vaidlustatud. Samuti ei saa üürilepingute sõlmimisest järeldada, et hagejal oleks teiste korteriomanike suhtes õiguslik alus garaažiboksi ainukasutamiseks. Kaasomandis oleva asja võib AÕS § 74 lg 1 järgi võõrandada või koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus on selgitanud, et kaasomandis oleva kinnisasja rendilepingu sõlmimine ei tähenda kinnisasja koormamist AÕS § 74 lg 1 mõttes, st võlaõigusliku lepingu kehtivuseks ei ole vaja kinnisasja kaasomanike kokkulepet (RKTKo 32-1-51-11, p 17). Võlaõiguslik leping saab kehtida korteriühistu ja korteriomaniku sisesuhtes. Korteriomanike omavahelises suhtes on kaasomandis oleva eseme ümberehitamiseks ja osade korteriomanike kasutusse andmiseks vajalik korteriomanike enamuse otsust või kõigi korteriomanike kokkulepe. Maakohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul kumbki nendest tingimustest täidetud ei ole.
41.1.3.Hageja ei vaidlusta seda, et garaažid on välja ehitatud ja hageja kasutab ühte garaaži. Kuna hagejal puudub õiguslik alus garaaži kasutamiseks, on tegemist ebaseadusliku valdusega. Seega ei saa faktiväidet, et „hageja on hõivanud garaaži“ pidada ebaõigeks, kuna hageja on omavoliliselt kasutanud ühte osa (panipaigast garaažiks ümber ehitatud) kõikide korteriomanike kaasomandisse kuuluvast esemest. Kuna hageja kasutab garaažiboksi, on tõene ka faktiväide, mille kohaselt on hageja garaaži enda valdusse võtnud. Samuti on tõene faktiväide, et garaažipind anti ajutiseks kasutamiseks hagejale.
42.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kuna kostja poolt avaldatud faktiväited on tõesed, on maakohus vaidlustatud osas õigesti leidnud, et hageja nõue faktiväidete ümberlükkamiseks tuleb jätta rahuldamata.
43.Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas maakohus jättis õigesti rahuldamata ka hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kuna ebaõigeid faktiväiteid ei ole kostja hageja suhtes avaldanud, saab hinnata üksnes seda, kas kostja poolt avaldatud väärtushinnangud annavad alust mittevaralise kahju välja mõistmiseks.
43.1.Väärtushinnangute avaldamise puhul peab kohus tuvastama nende avaldamise õigusvastasuse VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses. Hageja peab tõendama, et väärtushinnang on au teotav. Väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei saa tõendada. Väärtushinnangut saab üksnes põhjendada. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist. (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p-d 11 ja 13). Käesoleval juhul ei ole kostja hageja suhtes väljendanud ennast ebasündsalt. Maakohus leidis siiski, et kõik väärtushinnangud (v.a „hageja oli KÜ juhatuse esimehe hr F. soosingus“) on hageja mainet kahjustavad.
43.2.Kui on tuvastatud väärtushinnangu au teotav iseloom ja selle ebakohasus, hinnatakse sellise väärtushinnangu avaldamise õigusvastasust VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi. VÕS § 1046 lg 1 ls 2 järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Seega tuleb mh 14
2-21-10447 arvestada nii rikutud isikliku õiguse liiki ja rikkumise viisi kui ka seda, kas kostja rikkumise ajendiks oli hageja enda tegu ja kas kostja tegu vastab hageja teole. Kohtul tuleb hinnata kostja tegevuse kõiki asjaolusid (RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032, p 12.3). VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673/96, p 15). Maakohus leidis, et kostja poolt mainet kahjustavate väärtushinnangute avaldamine ei olnud õigusvastane, kuna hageja pidi korteriühistu liikmena sellist kriitikat taluma. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb teha kaalutlusotsus küsimuses, kas kostja teo õigusvastasus võib olla välistatud VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 13). VÕS § 1046 alusel ei peaks lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11).
43.3.Kostja avaldas hageja suhtes järgmised väärtushinnangud: „hageja on garaaži kaaperdaja“; „hageja on üritanud kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks, mis on kuritegu“; „hageja kui grupi liige on kuritegelikult käitunud“; „hageja püüab teiste omanike arvelt garaaži omastada ja eraomandiks seadustada“; „garaaž on kingitud hagejale“. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja pidi selliseid väärtushinnanguid taluma, kuid leiab, et mitte seetõttu, et hageja on korteriühistu liige, vaid hageja 2019. a augusti kirjas avaldatud väidete tõttu. Hageja andis ise põhjust tema suhtes hinnangute andmiseks selle kohta, et hageja üritab garaažipinda enda omandisse saada, kasutades selleks korteriühistu raha. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja teo õigusvastasus sellega välistatud VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi.
43.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väärtushinnang selle kohta, et „hageja oli KÜ juhatuse esimehe hr F. soosingus“ ei ole hageja mainet kahjustav. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas kahjustab korteriühistu esimehe soosingus olemine hageja mainet.
43.5.Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti jätnud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat ümber lükkama ebaõige faktiväite selle kohta, et hageja on toime pannud garaaži erastamiskatse. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti ka selle väite osas mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Nagu kolleegium eelnevalt selgitas, siis ei peaks VÕS § 1046 alusel lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Riigikohus on märkinud, et igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328, p 12). Seega tuleks ka ebaõige faktiväite avaldamise puhul hinnata, kas mõistlikult võttes peab kannatanu taluma avaldatut ja kahju hüvitist välja mõista ei tule. Ringkonnakohtu hinnangul peab hageja 2019. a augusti kirjas avaldatu tõttu kostja avaldatud väidet erastamiskatse kohta taluma.
44.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vaja sekkuda ka maakohtu otsustusse kohtueelsete õigusabikulude hüvitise välja mõistmisel. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 156 eurot tulenevalt sellest, et maakohus rahuldas hagi üksnes ühe väite osas. Hageja hinnangul ei saa kohtueelses menetluses kantud kulusid siduda hagi rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus õigesti kohtueelsete õigusabikulude hüvitise välja mõistmisel sellest, mis ulatuses on kostja rikkumine tõendatud.
15
2-21-10447
44.1.Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Pooled ei vaidle, et õigusabi kasutamine oli käesoleval juhul vajalik.
44.2.Lisaks õigusabi kasutamise vajalikkusele peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Riigikohus on selgitanud, et kulutused õigusabile võivad olla mittevajalikud ulatuses, milles need on seotud asjaoluga, mis menetluses tuvastamist ei leidnud (vt nt RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24). Praegusel juhul on kostja esitanud üksnes ühe ebaõige faktiväite, mille ta on kohustatud ümber lükkama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtueelne õigusabi (nõupidamine kliendiga ja nõude koostamine) oli sellest tulenevalt põhjendatud ühe tunni ulatuses.
45.Maakohus jättis menetluskulud tervikuna hageja kanda. Sellega hageja ei nõustu ja leiab, et maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 163 lg-t 1 ning jaotama menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus rikkus TsMS § 163 lg 1 kohaldamata jätmisel menetlusnormi. Ringkonnakohus saab selles osas ise uue otsuse teha, lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja arvestades hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas hagi kokku 10 faktiväite ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja 936 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Sellest rahuldas maakohus hagi ühe faktiväite ümberlükkamise osas ja varalise kahju hüvitamise nõudest 156 eurot. Samuti rahuldas maakohus osaliselt hageja viivisenõude. Rahuldatud ümberlükkamise nõue moodustab sellest nõudest 10% ja rahuldatud varalise kahju hüvitamise nõue 16%. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäi täielikult rahuldamata. Tervest hagist (3 nõuet) moodustab rahuldatud ümberlükkamise nõue 3% (=10% /3) ja rahuldatud varalise kahju hüvitamise nõue 5% (=16%/ 3). Hagi rahuldatud osa moodustab tervest hagist ca 8%. Menetluskulud tuleb seega TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada selliselt, et maakohtu menetluskuludest jääb hageja kanda 92% ja kostja kanda 8%.
46.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas tervikuna, mis ei olnud edukas. Hageja soovis apellatsioonkaebuses kostja kohustamist 9 ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, samuti kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmist ja varalise kahju väljamõistmist 156 eurot ületavas osas. Lisaks vaidlustas hageja menetluskulude jaotust. Kaebusest moodustab põhilise osa (ca 75%) hageja nõue kostja kohustamiseks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja ülejäänud nõuded kumbki ca 10%. Seega, arvestades, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt üksnes menetluskulude jaotuse osas, moodustab kaebuse rahuldatud osa kolleegiumi hinnangul ca 5%. Seega tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud jaotada selliselt, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda.
47.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole poolte vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab menetluskulud TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.