Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 21.03.2024, Tallinn 2-21-10447 Q Qu (Q) hagi W W vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise kahju hüvitise ning viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 8290,88 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Q Q (isikukood xxx), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Ilja Sipari Kostja W W (isikukood xxx), lepinguline esindaja A B Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Q Qu hagi osaliselt.
2.Kohustada W W saatma e-posti aadressidele xxx e-kiri pealkirjaga „Ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade“ ja e-kirja sisus selgesti loetavas kirjas ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: „W W avaldas Q Qu suhtes ebaõige faktiväite. W W avaldas 11.11.2020 kell 11:27 Tallinn, xxx korteriühistu liikmetele saadetud e-kirjas pealkirjaga „Re: 09.11.20 kordusüldkoosoleku protokoll“ järgmise ebaõige faktiväite:
Q Q on pannud toime garaaži erastamiskatse.
Nimetatud väide on eksitav ega vasta tegelikkusele“.
3.Jätta rahuldamata Q Qu nõue kohustada W W lükkama ümber 11.11.2020 e-kirjas avaldatud järgmised andmed:
garaažid on hõivatud käputäie KÜ liikmete poolt;
garaažid on kingitud väiksele grupile isikutele;
garaažide suhtes on toimunud garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks ja see on kuritegu;
väike grupp isikuid on oma valdusesse võtnud KÜ kuuluvad garaažid;
väike grupp isikuid püüab teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada;
KÜ kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks grupile isikutele, kes olid KÜ juhatuse esimehe hr. E soosingus.
4.Jätta rahuldama Q Qu nõue mõista W Wlt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
5.Jätta rahuldamata Q Qu nõue mõista W Wlt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras mittevaralise kahju hüvitiselt alates 01.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Mõista W Wlt Q Qu kasuks välja varalise kahju hüvitis 156 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 40,97 eurot ja viivis põhinõudelt (156 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
7.Jätta rahuldamata Q Qu nõue mõista W Wlt välja varalise kahju hüvitis 156 eurot ületavas osas ja seda summat ületavalt osalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
8.Jätta menetluskulud Q Qu kanda ning mõista Q Qult W W kasuks välja menetluskulud 670 eurot (käibemaksuta). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.03.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Q Q (hageja) esitas 01.07.2021 Harju Maakohtule hagi W W (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise kahju ning viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Tallinn, xxx korteriühistu liikmed. Kostja saatis 11.11.2020 korteriühistu liikmetele kirja, kus avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja avaldatud andmed kahjustasid hageja mainet. Kuigi hageja nimi ei ole kirjas välja toodud, saab andmete esitamise kontekstist aru, et kostja väited puudutavad hagejat. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei teadnud, et avaldatud andmed on ebaõiged. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et enne andmete avaldamist on ta kontrollinud andmeid piisavalt põhjalikult.
Tõele ei vasta kostja väide, et hageja ja teised korteriühistu liikmed on ebaseaduslikult ehitanud ümber maja soklikorrusel asuvad hoiuruumid garaažideks. Juba 14.10.1999 ja 01.07.2003 sõlmisid korteriühistu ja hageja lepingud garaažiboksi ehitamiseks ja kasutamiseks. Lepingute aluseks olnud korteriühistu üldkoosoleku 1998. a ja 1999. a vastuvõetud otsused on jõustunud ja need on endiselt kehtivad. 14.10.1999 ja 01.07.2003 lepingud on käsitletavad rendilepingutena, kuna hageja sai nende alusel õiguse kasutada garaažiboksi ja kohustus tasuma tarbitud elektri ja vee eest ning tegema enda vahenditest garaažiboksis remonti. Korteriühistu ei ole lepinguid lõpetanud ja järelikult on need kehtivad. Hageja palus kohustada kostjat lükkama andmed ümber saates kirja saajatele teate andmete ümberlükkamise kohta. Hageja palus mõista kostjalt välja õiglane mittevaraline kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kostja tegevuse tõttu oli hageja sunnitud abi saamiseks advokaadi poole pöörduma, mistõttu tekkisid tal kohtueelsed õigusabikulud 936 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 936 eurot. Hageja palus kohustada kostjat tasuma hüvitistelt viivis seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et 11.11.2020 kiri ei sisalda hagejat puudutavaid andmeid. Kirjas käsitles kostja teatud grupi tegevust. Ebaselgeks jääb, miks hageja peab ennast grupi liikmeks. Kostja avaldas, et xxx soklikorrusel asusid majaelanike hoiuruumid. Tänaseks on viis korteriühistu liiget (sh hageja) ehitanud sinna garaažid, mis on nende ainukasutuses. Teistel korteriomanikel puudub ligipääs antud ruumidele. Kostja ei ole kunagi andnud hagejale nõusolekut selleks, et kasutada hoiuruumi garaažina. Korteriomanikud ei ole sõlminud ka kokkulepet hoiuruumide ümberehitamisest garaažideks. Puuduvad kokkulepped, et ühel või mitmel korteriühistu liikmel oleks ainuõigus maja soklikorrust kasutada. Soklikorrusel asuvad ruumid on kõikide korteriomanike kaasomandis ning hagejal kui ühel ruumi kasutajal ei ole õiguslikku alust kaasomandi osa kasutada. Hageja väitel 1999. a ja 2003. a sõlmitud lepingud ei ole õiguspärased. Mainitud lepingud praegu ei kehti. Andmeid ei saa tõlgendada selliselt, et hageja on väidetavalt kuriteo toime pannud. Kostja avaldas kirjas oma arvamust soklikorruse kasutuse kohta temale teadaolevate andmete alusel. Korteriühistu liikmetel puudub informatsioon selle kohta, millisele õiguslikule regulatsioonile tuginedes on maja soklikorrus viie korteriomaniku kasutada ning mis alusel puudub teistel korteriühistu liikmetel õigus seda pinda kasutada. Kostjal kui korteriühistu liikmel on õigus esitada küsimusi kaasomandi osa kohta. Seda enam, et pikki aastaid ei ole korteriühistu liikmete enamusel olnud võimalik maja soklikorrust kasutada sellepärast, et osa liikmeid on muutnud panipaigad garaažideks. Enne andmete avaldamist on kostja kasutanud kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid veendumaks selles, et hageja poolt korteriühistu ühisomandi kasutamine ei ole kooskõlas seadusega. Kostja oli seisukohal, et kirjas sisalduvad andmed ei kahjusta hageja mainet. Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitist. Kuna kostja ei ole hageja õigusi rikkunud, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja poolt kantud kohtueelsete õigusabikulude vahel. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue mõista välja varalise kahju hüvitis. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja on xxx korteriühistu liikmed. Puudub vaidlus, et kostja saatis 11.11.2020 korteriühistu liikmetele järgmise kirja: „Tere, ka minul on eriarvamus, mida olen kordi väljendanud e-kirjavahetuses kõigi ühistu liikmetega ja palun see lisada KÜ üldkoosoleku 09.11. 2020 protokollile avatud tekstina:
1.Pean garaažide hõivamist ja erastamiskatset käputäie KÜ liikmete poolt õigustühiseks. Ei nõustu KÜ kuuluvate garaažide kinkimisega väiksele grupile isikutele.
2.Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha politseile avaldus. Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi kuritegelikku käitumise õigustamisega st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha väärkasutamisega.
3.Nõuan asjaolude avalikku ja läbipaistvat uurimist, mille alusel väike grupp isikuid on üldse oma valdusesse kõnealused KÜ kuuluvad garaažid võtnud, mida püüavad nüüd teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada. NB! Lisan: olin majas korteriomanik ka ajal, mil nimetatud KÜ kuuluvad garaažipinnad anti AJUTISEKS kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ juhatuse esimehe hr. E soosingus). Soovin teada, millistel alustel aga need isikud nüüd neid pindu erastada püüavad? Kordan: Omanikuna ja kaasomanikuna sundloovutamisega.“
ei
nõustu
mina
oma
kaasomandi
mõttelise
osa
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas eeltoodud kirjas avaldatud teave puudutab hagejat. Seega peab kohus esmalt otsustama, kas kostja kirjas sisalduvaid andmeid saab lugeda hageja kohta avaldatuks.
6.Kohtupraktikast nähtuvalt saab isiku kohta andmeid avaldada ka sellisel viisil, et teabeallikas ei ole andmete adressaat välja toodud, kuid tema isiku saab informatsiooni esitamise kontekstist lähtuvalt kaudsete asjaolude abil tuletada. Näiteks on Riigikohus avaldanud, et kohtuotsuse täpne refereering (kontekst) koos kannatanu eesnime ja perekonnanime esitähega võimaldas tema identifitseerimist (Riigikohtu 05.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-02, p 9). Riigikohus möönis ka seda, et andmed võivad riivata isiku head nime ka siis, kui avaldatud teave ei olnud suunatud konkreetselt kannatanu vastu, vaid isikute grupi vastu, kuhu kannatanu kuulub (Riigikohtu 11.02.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 11; 16.11.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-8673, p 11).
7.Selleks, et otsustada, kas 11.11.2020 kirjas on avaldatud teavet hageja kohta, peaks käsitlema poolte käitumist laiemalt. Hageja on esitanud kohtule kostja 28.10.2020 kirja korteriühistu liikmetele (tl 7). Mainitud kiri on saadetud samadele isikutele nagu vaidlusalune kiri. 28.10.2020 kirjutas kostja järgmist: „Tere, olen korteriomanikuna huvitatud teada saama meie kõigi kaasomandi (maja kelder-garaažid) kasutamiseasjaoludest. Olen huvitatud meie maja keldri kasutamise võimalusest kasvõi nö moosiriiuli või väikese panipaiga-kohana, milleks meil kõigil on õigus korteriomanikena ja kaasomanikena proportsionaalselt kaasomandi mõtteliseleosale.
Praegu on kogu maja ühisesse kaasomandisse kuuluva pinna kaaperdanud ja okupeerinud väike, viiest omanikust koosnev seltskond (sh pr. Q Q). See olukord, kus Q Q ja veel neli omanikku on hõivanud mitmekümnele omanikule kuuluva kaasomandi osa, on ebanormaalne ja seadusevastane. Selline olukord tuleb lõpetada ja kaasomand anda tagasi kõigi kaasomanike kasutusse./.../“
8.Eeltoodud kirjast nähtub, et kostja avaldas juba oktoobris 2020 samu etteheiteid nagu novembris 2020 saadetud kirjas ning et kostja kriitika on suunatud muu hulgas hageja vastu. Kuivõrd mõlemad kirjad on saadetud samadele isikutele, saavad 11.11.2020 kirja lugejad aru, et selles kirjas sisalduvad kostja väiteid puudutavad ka hagejat, kuigi tema nimi ei ole teabeallikas välja toodud. Kohus asub seisukohale, et kostja avaldas 11.11.2020 kirjas andmeid hageja kohta.
9.Järgnevalt käsitleb kohus 11.11.2020 kirjas avaldatud andmeid, kvalifitseerides neid faktiväideteks või väärtushinnanguteks ning hinnates andmete avaldamise õigusvastasust. Kui leiab tõendamist hagejale õigusvastase kahju tekitamine kostja poolt, hindab kohus kostja süüd.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26, 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu 13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 13). Hoolimata eeltoodust ei loeta VÕS § 1047 lg 3 järgi andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11; 26.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 11–14). Ebaõigete faktiväidete avaldamisel tuleb kontrollida õigusvastasuse puudumist ka VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 14).
11.Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Väärtushinnang on õigusvastane, kui see on isiku au teotav, s.t kui sellel on konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Õigusvastane on väärtushinnang siis, kui see on ebakohane, mis võib tuleneda selle ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu 18.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495, p 11) või põhjendamatusest (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Otsustamaks väärtushinnangu põhjendatuse üle, tuleb igal konkreetsel juhul teha väärtusotsustus, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause). Ebakohase väärtushinnangu avaldamine ei pruugi olla õigusvastane ka siis, kui esinevad VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud alused.
12.Hageja on toonud 25.10.2021 menetlusdokumendis välja vaidlustatud andmed kvalifitseerides neid faktiväideteks või väärtushinnanguteks (tl 18-19). Kohus võtab aluseks hageja poolt esitatud andmed.
13.11.11.2020 kiri sisaldab järgmiseid andmeid: „Pean garaažide hõivamist ja erastamiskatset käputäie KÜ liikmete poolt õigustühiseks“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „garaažid on hõivatud käputäie KÜ liikmete poolt“ ning „garaažide suhtes on toimunud erastamiskatse käputäie KÜ liikmete poolt“.
14.Vaidlusaluses kirjas puudub hageja nimi ning kirjeldades kostja rahulolematust tekitanud isikute tegevust kasutab kostja mõisteid nagu „käputäis liikmeid“, „isikute grupp“, „kaaperdajad“, „üks grupp“, „väike grupp“. Samas saab mõistlik lugeja aru, et kostja omistab kirjas mainitud „käputäis liimete“, „isikute grupi“ jne tegevust muu hulgas hagejale. Seega avaldas kostja mõistliku isiku arusaama järgi käsitletavas lõikus järgmist: „hageja on hõivanud garaaži“ ja „hageja on pannud toime garaaži erastamiskatse“.
15.Esmalt käsitleb kohus väidet „hageja on hõivanud garaaži“. Kohus leiab, et väide on hinnatav faktiväitena. Hinnates väidet kirja kontekstis avaldas kostja, et hageja on saanud enda valdusesse garaaži ja kasutab seda ebaseaduslikult. Väide kahjustab hageja mainet.
15.1.Asja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus, et osa korteriomanikke (sh hageja) on ehitanud ümber maja soklikorrusel asuvad keldriruumid garaažideks. Puudub vaidlus ka selles, et garaažid on osa omanike (sh hageja) ainukasutuses. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas hagejal on õigus garaaži ainuisikuliselt kasutada.
15.2.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et juba 1998. aastal võeti korteriühistus vastu otsus garaažide ehitamise ja kasutamise kohta. 28.11.1998 üldkoosoleku protokolli järgi otsustati ehitada panipaikade asemel viis garaažiboksi. Ehituskulusid pidid kandma tulevased garaažide kasutajad (tl 94). Garaažide ehitamise küsimus on olnud arutamisel ka järgmistel aastatel toimunud üldkoosolekutel. Näiteks 17.04.1999 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati alustada garaažibokside projekteerimisega (tl 94 pöördel); 21.06.1999 üldkoosoleku protokolli järgi otsustati jätta muutmata 28.11.1998 koosolekul vastuvõetud otsus garaažibokside väljaehitamise kohta (tl 95 pöördel).
15.3.Garaažide ehitamist on arutanud ka korteriühistu juhatuse koosolekutel. Näiteks 10.05.1999 juhatuse koosoleku protokolli järgi ehitakse viis garaažiboksi. Tulevased bokside omanikud finantseerivad ehitustöid ning maksavad kinni keldriakende kinnimüürimise, keldriuste remondi ja vahetuse ning kogu prügi väljaveo. Keldriruumidest loobusid garaažibokside ehitamise kasuks 34 korteriomanikku, kuid boksid hõivavad ainult 20 korteriomaniku panipaika (tl 84, tl 96). Korteriühistu juhatuse 08.04.2000 koosoleku protokolli järgi otsustati, et garaažibokside ehitamise õiguse saanud korteriomanikud ehitavad omavahendite arvelt garaažiboksid, müürivad kinni keldriaknad ja korraldavad keldrist prahi koristamise ja äraveo. Garaažiboksi saavad kasutada ainult komisjoni poolt kinnitatud korteriomanik või tema perekonnaliige. Korteri võõrandamisel läheb garaažiboksi kasutamise õigus üle uuele korteriomanikule. Garaažiboksi kasutamisest loobumise puhul saab kasutamisõiguse üle anda korteriühistu mõnele teisele korteriomanikule ainult juhatuse loal, mille kinnitab üldkoosolek (tl 96 pöördel).
15.4.Garaažiboksiga on seotud ka mitmed hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud lepingud. Näiteks 14.10.1999 allkirjastasid hageja ja korterühistu kaks lepingut selle kohta, et lepingu objektiks olev maja soklikorrusel asuv garaažiboks nr 02 on antud korterile nr xx ümberehitamiseks ja kasutamiseks (tl 78-78 pöördel). Kuigi lepingud kannavad sama kuupäeva, on need osaliselt erineva sisuga. Näiteks esimene leping hakkab kehtima alates 01.08.1999 (tl 78) ja teine alates 15.10.1999 (tl 78 pöördel). Teine leping erineb esimesest ka selle poolest, et garaažiboks nr xxx antakse korterile nr xxx ümberehitamiseks ja igaveseks kasutamiseks (tl 78 pöördel). Esimeses lepingus puudub boksi kasutamise tähtaeg (tl 78). Kohtule on esitatud
01.07.2003 hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud leping selle kohta, et lepingu objektiks olev maja soklikorrusel asuv garaažiboks nr xxx on antud korterile nr xxx ümberehitamiseks ja igaveseks kasutamiseks (tl 79).
15.5.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et otsustused keldriruumide ümberehitamisest garaažiboksideks olid tehtud 1998. a ja 1999. a. Seega tuleb kohaldada mainitud ajal kehtinud seadust. Kostja viited alates 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusele ei ole asjakohased.
15.6.Kohus leiab, et maja ala, kus asusid keldiruumid, mille asemele otsustati ehitada garaažiboksid, on kõikide korteriomanike kaasomandis. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas (kuni 23.03.2014 kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 redaktsioon). Samuti võib kaasomandis oleva asja tervikuna või reaalosana võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (kuni 01.07.2003 kehtinud AÕS § 74 lg 1 redaktsioon). Kohus on seisukohal, et selleks, et ehitada keldriruumid garaažiboksideks ümber pidi olema kõikide korteriomanike kokkulepe (kuni 23.03.2014 kehtinud AÕS § 72 lg 1 redaktsioon ja kuni 01.07.2003 kehtinud AÕS § 74 lg 1 redaktsioon). Vastav tegevus on hinnatav asja olulise muutmisena. Seda küsimust ei saanud korteriomanikud otsustada häälteenamusega.
15.7.Kohtule ei ole esitatud korteriomanike kokkulepet keldribokside ümberehitamisest garaažiboksideks. Korteriomanikud ei saanud seda küsimust koosolekutel häälteenamusega otsustada. Seega ei oma asjas tähtsust hageja esitatud üldkoosolekute protokollid. Isegi juhul, kui möönda, et keldribokside ümberehitamise üle oli võimalik otsustada kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, ei ole tõendatud, et korteriomanike enamus oleks hääletanud 1998. a ja 1999. a üldkoosolekutel ehitustööde tegemise poolt. Kohtule on küll esitatud 1998. a nimekiri korteriomanikest, kes olid andnud allkirja selle kohta, et nad on nõus loovutama oma keldriruumid garaažibokside ehitamise kasuks (tl 8), kuid sellest dokumendist ei nähtu, kas nendele omanikele kuulus suurem osa ühises asjas. Kostja väitis, et 1998. a nimekirjas ei ole tema allkirja. Sellega vaidlustas kostja enda allkirja ehtsuse ja hageja ei ole tõendanud, et nimekiri sisaldab kostja allkirja.
15.8.Olukorras, kus keldriruumide ümberehitamine sai toimuda kaasomanike kokkuleppel, ei saanud korteriühistu juhatus seda küsimust oma otsustega reguleerida. Juhatuse otsused ei toonud endaga kaasa õiguslikke tagajärge. Ka hageja poolt esitatud 14.10.1999 ja 01.07.2003 lepingud ei oma asjas tähtsust, sest keldriruumi ümberehitamine garaažiboksiks ja selle hagejale kasutusse andmine sai toimuda kaasomanike kokkuleppel.
15.9.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal ei ole seadusest tulenevalt õigust garaažiboksi ainuisikuliselt kasutada. Järelikult on käsitletav väide – „hageja on hõivanud garaaži“ ehk hageja kasutab tema valduses olevat garaaži ilma seadusliku aluseta – õige. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (VÕS § 1047 lg 2; Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6710, p 18). Hageja ei saa nõuda väite ümberlükkamise.
16.Kohus käsitleb väidet „hageja on pannud toime garaaži erastamiskatse“. Kohus leiab, et väide on hinnatav faktiväitena. Hinnates väidet kirja kontekstis ei kahjusta see hageja mainet ja seega ei ole väide avaldamine õigusvastane. Kohtule ei ole aga esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks üritanud garaažiboksi erastada. Seega on väide ebaõige. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel ka siis, kui nende avaldamine ei olnud õigusvastane. Kohtupraktika järgi nähakse VÕS § 1047 lg-s 4 ette ebaõigete
andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26). Kohus kohustab kostja ebaõige väite ümber lükkama.
17.11.11.2020 kiri sisaldab järgmiseid andmeid: „Ei nõustu KÜ kuuluvate garaažide kinkimisega väiksele grupile isikutele“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „garaažid on kingitud väiksele grupile isikutele“.
17.1.Hinnates väidet kirja kontekstis avaldas kostja, et „korteriühistu on andnud garaaži hageja kasutusse“. Kuigi kostja kasutas sõna „kinkimine“, saab lugeja kirja kontekstist aru, et mõeldakse garaaži hageja kasutusse andmist. Kohus leiab, et väide on hinnatav faktiväitena. Hinnates väidet kirja kontekstis ei kahjusta see hageja mainet ja seega ei ole väite avaldamine õigusvastane. Puudub vaidlus, et hageja kasutab garaažiboksi. Kohus on eelnevalt toonud välja korteriühistu üldkoosolekute protokollid, juhatuse koosolekute protokollid ning korteriühistu ja hageja vahel sõlmitud lepingud. Nendest dokumentidest nähtub, et korteriühistu võimaldas hagejal garaaži kasutamist. Seega vastab väide tõele. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tõele vastava ja mainet mittekahjustava väite ümberlükkamist.
18.11.11.2020 kiri sisaldab järgmiseid andmeid: „Garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks on kuritegu ja selle kohta palun KÜ juhatusel teha politseile avaldus“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „Garaažide suhtes on toimunud garaažide kaaperdajate katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks ja see on kuritegu“.
18.1.Hinnates andmeid kirja kontekstis avaldas kostja, et „hageja katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks on kuritegu“. Kohtu hinnangul on lauses sisalduv väide „katse kasutada ühistu raha garaažipindade endale vormistamiseks“ hinnatav faktiväitena, sest võimalik on objektiivselt kontrollida, kas hageja üritas garaaži korteriühistu arvel enda nimele erastada. Samas sisaldab lause väljendit „kuritegu“. Seda väljendit ei ole kasutatud omaette, vaid sellega annab kostja hinnangu väite esimeses osas kirjeldatud hageja käitumisele. Hinnates andmeid kogumis ja kirja kontekstis tuleb neid pidada kostja poolt hageja tegevusele antud väärtushinnanguks. Hinnang kahjustab hageja mainet.
18.2.Hinnates hageja maine teotamise õigusvastasust arvestab kohus järgmist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal puudub seaduslik alus garaažiboksi kasutada. Kostjal kui korteriühistu liikmel ja kaasomanikul on õigus nõuda asja kasutamist kooskõlas seaduse ja teiste kaasomanike huvidega. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et vaidlus garaažibokside kasutamise üle on kestnud pikka aega. Kaudselt seda kinnitab kostja 28.10.2020 kiri korteriühistu liikmetele. Seega ei saanud kostja avaldatud andmed tulla 11.11.2020 kirja adressaatidele üllatuseks. Andmed olid avaldatud piiratud isikute hulgale ja kõik need on korteriühistu liikmed. Kohtu hinnangul saab korteriühistu liikmelt oodata kriitika talumist, kui teised liikmed avaldavad arvamust, et nende hinnangul ei ole liikme käitumine kooskõlas seaduse ja teise kaasomanike huvidega. Hinnang on küll negatiivse alatooniga, mis kahjustab hageja mainet, kuid kostja ei ole hinnangut väljendanud ebasündsalt ega ole kasutanud vulgaarset, inimväärikust alandavat või ähvardavat sõnastust (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis on kohus seisukohal, et käsitletava väärtushinnangu avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 2 teise lause alusel.
19.11.11.2020 kiri sisaldab järgmiseid andmeid: „Vastasel korral on tegu KÜ juhatuse poolt ühe grupi kuritegelikku käitumise õigustamisega st õigusvastases teos osalemisega ja KÜ raha
väärkasutamisega“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „ühe grupi kuritegelik käitumine“; „ühe grupi õigusvastane tegu“; „ühe grupi KÜ raha väärkasutamine“.
19.1.Hinnates andmeid kirja kontekstis avaldas kostja, et „hageja käitus kuritegelikult“. Kohtu hinnangul tuleb neid andmeid lugeda väärtushinnanguks. Lauses, mis eelneb käsitletavaid andmeid sisaldavale lausele avaldas kostja oma hinnangut hageja käitumise kohta ning tegi korteriühistule ettepaneku esitada avaldus politseile. Ka andmeid sisaldavas lauses avaldas kostja oma arvamust korteriühistu juhatuse käitumise kohta sidudes seda oma hinnanguga hageja tegevuse kohta. Hinnang kahjustab hageja mainet. Hinnates hageja maine teotamise õigusvastasust arvestab kohus otsuse p-s 18.2 esitatud põhjendusi neid kordamata ning mainitud põhjenduste alusel asub kohus seisukohale, et käsitletava väärtushinnangu avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 2 teise lause alusel.
19.2.Seoses hageja väitega, et käsitletavas lõigus avaldas kostja hageja kohta väiteid „ühe grupi õigusvastane tegu“ ja „ühe grupi KÜ raha väärkasutamine“ märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et mõistliku isiku arusaama järgi ei ole kostja avaldanud, et üks grupp, kuhu kuulub muu hulgas hageja, oleks õigusvastases teos osalenud või korteriühistu raha väärkasutanud. Seega ei ole need andmed avaldatud hageja kohta. Kostja etteheited õigusvastases teos osalemise ja raha väärkasutamise kohta on suunatud korteriühistu juhatuse vastu. Kuivõrd käsitletavad andmed ei ole avaldatud hageja kohta, puudub vajadus neid pikemalt käsitleda.
20.11.11.2020 kiri sisaldab järgmiseid andmeid: „Nõuan asjaolude avalikku ja läbipaistvat uurimist, mille alusel väike grupp isikuid on üldse oma valdusesse kõnealused KÜ kuuluvad garaažid võtnud, mida püüavad nüüd teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „väike grupp isikuid on oma valdusesse võtnud KÜ kuuluvad garaažid“ ja „väike grupp isikuid püüab teiste omanike arvelt omastada ja eraomandiks seadustada“.
20.1.Hinnates andmeid kirja kontekstis avaldas kostja, et „hageja on oma valdusesse võtnud korteriühistule kuuluva garaaži“. Tegemist on faktiväitega. Väide jätab mulje, et hageja kasutab garaaži ebaseaduslikult. Seega kahjustab väide hageja mainet. Puudub vaidlus, et hageja kasutab garaažiboksi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal puudub seaduslik alus garaaži kasutada. Seega vastab väide tõele. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (VÕS § 1047 lg 2; Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Hagejal ei ole õigust nõuda väite ümberlükkamist.
20.2.Hinnates andmeid kirja kontekstis avaldas kostja, et „hageja püüab teiste omanike arvelt garaaži omastada ja eraomandiks seadustada“. Kohtu hinnangul tuleb neid andmeid väärtushinnanguks lugeda. Hinnates andmeid teabeallika kontekstis avaldas kostja oma hinnangut hageja tegevuse kohta. Hinnang kahjustab hageja mainet. Hinnates hageja maine teotamise õigusvastasust arvestab kohus otsuse p-s 18.2 esitatud põhjendusi neid kordamata ning mainitud põhjenduste alusel asub kohus seisukohale, et käsitletava väärtushinnangu avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 2 teise lause alusel.
21.11.11.2020 kiri sisaldab järgmiseid andmeid: „KÜ kuuluvad garaažipinnad anti AJUTISEKS kasutamiseks grupile isikutele (kes olid toonase KÜ juhatuse esimehe hr. E soosingus)“. Hageja hinnangul avaldas kostja eeltoodud lõigus järgmist: „KÜ kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks grupile isikutele, kes olid KÜ juhatuse esimehe hr. E soosingus“.
21.1.Hinnates andmeid kirja kontekstis avaldas kostja, et „korteriühistule kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks hagejale, kes oli KÜ juhatuse esimehe hr. E soosingus“. Tegemist on liitväitega, mis koosneb kahest osast. Esimene osa on järgmine:
„korteriühistule kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks hagejale“, mis on hinnatav faktiväitena. Teine osa on järgmine: „hageja oli KÜ juhatuse esimehe hr. E soosingus“, mis on hinnatav väärtushinnanguna.
21.2.Kohus leiab, et faktiväide – „korteriühistule kuuluvad garaažipinnad anti ajutiseks kasutamiseks hagejale“ – ei kahjusta hageja mainet ja selle avaldamine ei ole õigusvastane. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja kasutab garaažiboksi ja seega vastab väide ka tõele. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tõele vastava ja mainet mittekahjustava väite ümberlükkamist.
21.3.Kohus leiab, et väärtushinnang – „hageja oli KÜ juhatuse esimehe hr. E soosingus“ – ei kahjusta hageja mainet. Hinnangu avaldamine ei ole õigusvastane.
22.Hageja avaldas, et kirjas nimetas kostja hagejat „garaažide kaaperdajaks“. Kohus nõustub, et selline väide sisaldub 11.11.2020 kirjas ja tegemist on hageja mainet kahjustava väärtushinnanguga. Hinnangu avaldamise õigusvastasuse kontrollimisel peab arvestama, et hageja kasutab garaažiboksi ilma seadusliku aluseta. Lisaks arvestab kohus otsuse p-s 18.2 esitatud põhjendusi neid kordamata. Neid asjaolusid kogumis hinnates ei ole väärtushinnangu avaldamine õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi.
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja kohustab kostjat lükkama ümber hageja kohta avaldatud ebaõige väite, et „hageja on pannud toime garaaži erastamiskatse“. Hageja taotlusel määrab kohus, et hageja peab saatma 11.11.2020 kirja saajatele andmeid ümberlükkav teate. Ülejäänud osas jätab kohus hageja andmete ümberlükkamise nõude rahuldamata.
24.Kohus leiab, et tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse sätestab üldalusena VÕS § 134 lg 2. Kohus leiab, et kui nõutakse mittevaralise kahju hüvitist isikliku õiguse rikkumise tõttu, tuleb viidatud sätet kohaldada koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-i 4 ning §-dega 1046 ja 1047. Kohtupraktikas märgitakse, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (Riigikohtu 26.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 12). Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et kostja on küll avaldanud hageja mainet kahjustavaid andmeid, kuid nende avaldamine ei olnud õigusvastane. Kuna täidetud ei ole mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimise üks eeldus (st mainet kahjustavate andmete õigusvastane avaldamine), tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise nõude rahuldamata jätmise tõttu, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista hüvitiselt viivis seaduses sätestatud määras alates hagi esitamises kuni põhinõude täitmiseni.
25.Hageja palus mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 936 eurot kohtueelsete õigusabikulu katteks. Hageja avaldas, et kostja tegevuse tõttu pöördus ta kohtueelselt õigusabi saamiseks advokaadi poole ja kandis õigusabikulusid 936 eurot. Õigusabi osutamine on tõendatud hageja esindaja poolt kostjale 30.01.2021 saadetud nõudekirja (tl 9–13) ja 04.01.2021 õigusabi arvega (tl 14), mille järgi osutati hagejale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta) kokku kuus tundi.
25.1.Kohus leiab, et kohtueelse õigusabi kasutamine oli põhjendatud. Tegemist on piisavalt keerulise vaidlusega ja hagejal oli õigus pöörduda advokaadi poole oma õiguste kaitseks. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu on mõistliku suurusega. Hagejal tekkinud varalise kahju põhjuseks on kostja käitumine. Hageja kantud õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise
kahjuna (VÕS § 128 lg 3). Kostja poolt rikutud sätete eesmärgiks oli kaitsta hagejat varalise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 1). Kostjale pidi olema ettenähtav, et tema kohustuste rikkumise korral võib hagejal käsitletav varaline kahju tekkida. Kohus on aga seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole praegu täies mahus vajalikud. Kohus on tuvastanud, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, st kostja peab ühe ebaõige faktiväite ümber lükkama. Kohtu hinnangul on kohtueelsed õigusabikulud vajalikud osas, mille ulatuses hagi rahuldatakse. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikud kohtueelsed õigusabikulud arvestades hagi rahuldamise ulatust on üks tund. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 156 eurot (tunnitasu 130 eurot + käibemaks 20%). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 156 eurot ületavas osas.
25.2.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitiselt (156 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2021 kuni 27.03.2024 kokku 40,97 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ning alates 28.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
26.Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus, et hagi rahuldatakse väga marginaalses ulatuses hagis taotletust. Suuremas ulatuses jäävad hageja nõuded rahuldamata. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
27.Kostja on käesolevas tsiviilasjas esitanud menetluskulude nimekirjad 16.02.2022, 20.07.2023, 10.08.2023 ning 23.02.2024. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud kokku summas 670 eurot (perioodil 27.01.2022 kuni 16.02.2022 kantud õigusabikulud summas 280 eurot + perioodil 17.02.2022 kuni 20.07.2023 kantud õigusabikulud summas 150 eurot + 10.08.2023 menetlusdokumendi koostamisega seotud õigusabikulud summas 120 eurot + 23.02.2024 menetlusdokumendi koostamiseks seotud õigusabikulud summas 120 eurot). Kostja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
28.Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et kostja poolt menetluskulude nimekirjas välja toodud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
29.Menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud summas kokku 670 eurot (käibemaksuta). Kostjale on perioodil 27.01.2022 kuni 16.02.2022 osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 40 eurot (käibemaksu ei lisandu) ning alates 17.02.2022 on kostjale ostutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 60 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostjale käesolevas asjas osutatud õigusabiteenust kokku mahus 13,5 tundi.
30.Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, vajalik ning põhjendatud.
31.Kostjale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 13,5 tundi. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjades välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on täielikult põhjendatud ja vajalik.
32.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 670 eurot ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja.
33.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2025 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.