OÜ Alinea Õigusbüroo hagi Oleg Kultajevi ja Liudmila Kultaeva vastu võla väljamõistmiseks 334,51 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Alinea Õigusbüroo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. jaanuar 2018 Apellant: OÜ Alinea Õigusbüroo (hageja), rk 11188107; esindaja advokaat Andrei Matvejev
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustajad: Oleg Kultajev, ik XXX ja Liudmila Kultaeva, ik XXX (kostjad), lepinguline esindaja Tatjana Kalin
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta Viru Maakohtu 27. juuni 2017 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtus kantud menetluskulud OÜ Alinea Õigusbüroo kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskuud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks pärast otsuse jõustumist. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas 25. veebruaril 2016 (maksekäsu esitamise aeg) Viru Maakohtule kostjate vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 173,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 57,03 eurot ja viivis alates 23.04.2016 kuni võlgnevuse kohase tasumiseni 0,1% iga viivitatud päeva eest põhivõlgnevuse maksmata jäänud summast ning sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hageja nõue tulenes AS-i Sillamäe Veevärk ja hageja vahel 10.11.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Loovutatud nõude aluseks olid tasumata arved AS-le Sillamäe Veevärk. Hagiavalduse kohaselt tarbisid kostjad võrguettevõtja poolt osutatud kommunaalteenuseid. Sillamäel, XXX asuva elamu korteriomanikud, s.h kostjad, otsustasid 06.10.2004 üldkoosolekul, et vee-ettevõttele tasumisel kasutatakse koefitsienti 1,3. Kostjad jätsid alates veebruarist kuni juunini 2015 kommunaalteenuste arved tasumata kokku summas 173,98 eurot.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad lõpetasid Sillamäe Veevärk AS-i poolt esitatud arvete maksmise alates 2015 märtsist (2015 veebruari kuu eest), kuna nad selgitasid välja, et vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest esitatud arved olid ebaseaduslikult täiendava tasu koefitsiendiga. Kostjatel puudub ülevaade, millise metoodika järgi väidetavat koefitsienti arvestatakse ja millisel tarbijal see tekib. Kostjad märgivad, et 21.06.2005 teavitas AS Sillamäe Veevärk, et vastavalt Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusele, Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadele ning linnavolikogu 31.05.2005 määrusele nr 34/84p, alates 01.07.2005 hakatakse Sillamäe linnas asuvate eluruumide omanike ja üürnikega teostama vee- ja kanalisatsiooniteenuste arveldust elamu ühise veearvesti järgi. Pärast linnavolikogu 31.05.2005.a. määruse nr 34/84p jõustumist kaotab varem kehtinud eluruumide omanike otsus, vee- ja kanalisatsiooniteenuste arvelduste kohta individuaalsete veearvestite ja normide järgi koefitsiendi 1,3 kohaldamisega, kehtivuse. Seega AS Sillamäe Veevärk kinnitas, et koefitsiendi 1,3 kohaldamine on tunnistatud kehtetuks alates juunist 2006.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 27. juuni 2017 otsusega hagi rahuldamata, kostjate tasaarvestuse taotluse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. Maakohtu põhjenduste kohaselt on poolte vahel põhiline vaidlus selles, kas koefitsiendi 1,3 kohaldamine oli seaduslik. Koefitsiendi 1,3 kohaldamise otsustasid Sillamäel, XXX asuva
elamu korteriomanikud 06.10.2004 üldkoosolekul. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et see otsus on muudetud või kehtetuks tunnistatud. Maakohus leidis, et asjakohane ei ole väide, et AS-i Sillamäe Veevärk 21.06.2005 kirja (I kd, lk 67) kohaselt kaotas pärast linnavolikogu 31.05.2005.a. määruse jõustumist varem kehtinud eluruumide omanike otsus, milles omanikud nõustusid vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindadele 1,3 koefitsiendi lisamisega, kehtivuse. Maakohtu hinnangul on koefitsiendi 1,3 kohaldamine seaduslik KOS § 13 lg 1 ja § 17 lg 1 alusel. Maakohus leidis, et Konkurentsiameti 09.03.2011 otsuses (I kd, lk 53) arvestati veekaod kuni liitumispunktini. Hageja seletustest ja kohtule esitatud ja kohtu poolt viidatud dokumentidest järeldas maakohus, et koefitsient 1,3 pidi katma veekaod ühise veearvesti näidu ja individuaalsete veearvestite näidu vahel. Kohus jättis arvestamata kostja esitatud tõendi KÜ XXX Sillamäe vee tarbimise analüüs (I kd, lk 156), kuna see ei ole antud asjas asjakohane. ÜVVKS § 142 lg-st 1 tuleneb, et kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam, koostab ta veeteenuse hinna ettepaneku (edaspidi hinnataotlus) ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet kontrollib, et taotletud hind sisaldaks üksnes käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Vastavalt Konkurentsiameti 09.03.2011 otsusele nr 9.1-3/11-001 AS Sillamäe Veevärk poolt taotletava veeteenuse hinna kooskõlastamise kohta (I kd, lk 49-66) oli kooskõlastatud AS Sillamäe Veevärk poolt 01.03.2011 esitatud veeteenuse hind alljärgnevalt: - tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 0,77 €/m3 (ehk 12,05 kr/m3); - tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 0,89 €/m3 (ehk 13,93 kr/m3); - tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 0,59 €/m3 (ehk 9,23 kr/m3); - tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 0,75 €/m3 (ehk 11,73 kr/m3). Vaidlusaluste arvete kohaselt (I kd, lk 26-28) vee hind on 0,924 ja kanalisatsiooni hind on 0,708, koefitsient 1,300. 2015 veebruaris ja juunis 17 m3 eest on arvestatud 30,05 eurot (summa sisaldab käibemaks 6,01 eurot). 2015 märtsis, aprillis ja mais 16 m3 eest on arvestatud 33,95 eurot (summa sisaldab käibemaksu 5,66 eurot). Maakohus leidis, et arvetes sisalduvad vee ja kanalisatsiooni hinnad ühe m3 eest ei vastanud Konkurentsiametiga kooskõlastatud hinnale ning ei kostjale ega kohtule ei olnud selge arvetes märgitud vee ja kanalisatsiooni hindade kujundamine, andis maakohus hagejale 20.03.2017 kohtuistungil (toimiku lk 131-133) tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja esitas täiendavad tõendid (toimiku lk 136-143), kuid nendest kostjatele esitatud arvetest ei nähtu hindade kujunemise aluseid. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud kostjatele esitatud summade põhjendatust, mistõttu jättis kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
Seoses hagi rahuldamata jätmisega jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse tasaarvestuse tegemiseks, kuna puudub nõue, mida saaks tasaarvestada. Samuti ei oma tähtsust seoses hagi rahuldamata jätmisega kostja väited viivise arvestuse ja nõude loovutamise kohta.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Viru Maakohtu 27. juuni 2017 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohtu otsus põhjendatud. Maakohus jättis hagi rahuldamata ainult põhjusel, et vee-ettevõtja arvetes sisalduvad vee ja kanalisatsiooni hinnad ühe m3 eest ei vastanud Konkurentsiametiga kooskõlastatud hindadele; 2) on kohus ekslikult jätnud hageja nõuded rahuldamata summade põhjendamatuse tõttu. Hageja põhjendas ja tõendas vee-ettevõtja hindade suurust. Arvatavasti on tegemist kohtu arvutusveaga; 3) leidis maakohus ekslikult, et vee-ettevõtja arvetes sisalduvad vee ja kanalisatsiooni hinnad ühe m3 eest ei vasta Konkurentsiametiga kooskõlastatud hinnale. Kohus jättis arvestamata asjaolu, et AS Sillamäe-Veevärk on alates 01.10.1994 käibemaksukohustuslane. Seega peab AS Sillamäe-Veevärk lisama enda poolt võõrandatavatele kaupadele või osutatavatele teenustele käibemaksu (on märgitud arvetel). Kuna Konkurentsiamet kooskõlastab hinnad ilma käibemaksuta, siis kooskõlastatud veeteenuste tasudele lisandub käibemaks 20%, mis suurendab vältimatult lõplikku hinda klientide jaoks; 4) pöörab hageja tähelepanu ka otsuses tehtud trükivigadele (otsuse lk 7, lg 2). 2015 veebruaris 17 m3 eest on arvestatud 36,06 eurot koos käibemaksuga ja juunis 17 m3 eest on arvestatud 36,07 eurot koos käibemaksuga, mitte 30,05 eurot nagu tuleneb otsusest; 5) jättis kohus lahendamata hagis esitatud kõrvalnõuded.
6.Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohtu otsuse tegemisel rikutud menetlusõiguse norme ja on õigesti kohaldatud materiaalõiguse norme; 2) andis maakohus hagejale 20.03.2017 kohtuistungil (I kd, lk 131-133) tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja esitatud tõenditest (toimiku lk 136-143) aga ei nähtu hindade kujunemine. Kostjad arvavad, et maakohus on õigesti tuvastanud, et vaidlusaluste arvete kohaselt (toimiku lk 26-28) vee hind on 0,924 ja kanalisatsiooni hind on 0,708, koefitsient 1,300. 2015 veebruaris ja juunis 17 m3 eest on arvestatud 30,05 eurot (summa sisaldab käibemaksu 6,01 eurot). 2015 märtsis, aprillis ja mais 16 m3 eest on arvestatud 33,95 eurot (summa sisaldab käibemaksu 5,66 eurot). Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud esitatud nõuet täies ulatuses. 3) märkisid kostjad vastuses, kuidas hageja on arvestanud viivist, kui hageja väidab, et kostjad on kohustatud maksma solidaarselt sissenõutavaks muutunud lepingujärgset viivist ostuhinna maksmisega viivitamise eest alates arvete sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamise päevani, s.t kuni 22.04.2016.a (kaasa arvatud). Arve peaks olema makstud kuu lõpuni ning see tähendab, et viivist arvestatakse alates järgneva kuu 1.
kuupäevast, aga mitte jooksva kuu 30. kuupäevast. Seega viiviste arvestamine ei vasta võlaõigusseadusele ja lepingule; 4) ei esitanud hageja esimese astme kohtumenetluse käigus dokumentaalseid tõendeid ja põhjendatud selgitusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta, kuid otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.
8.Ringkonnakohus täpsustas istungil hageja nõude alust ja kostjate vastuväidete sisu. Mõlemad pooled kinnitasid, et kostjad ei nõustunud sellega, et arvetel oli kajastatud ja kostjatelt nõuti vee tarbimise eest tasu, mis oli suurendatud 1,3 korda võrreldes kostjate poolt tarbitud veehulgaga.
9.Ringkonnakohus märgib, et pooled ei vaielnud maakohtus teenuse hinna seaduslikkuse üle vaid selle üle, kas kostjad olid kohustatud maksma 1,3 kordset tasu. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et Sillamäe Veevärk AS-i poolt arvetel märgitud vee- ja kanalisatsioonihinnad olid kooskõlas konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hindadega. Asja materjalide kohaselt on AS Sillamäe Veevärk käibemaksukohuslane, kellel on maksukohuslasena kohustus KMS § 37 lg 7 p-de 8, 9 ja 10 alusel arvetele muuhulgas märkida kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma. Hagile lisatud arvetel (I kd lk 26-28) on märgitud vee hind ning kanalisatsioonihind koos käibemaksuga ning tasumisele kuuluv summa kokku on esitatud nii käibemaksuta kui koos käibemaksuga ning eraldi on toodud käibemaksu suurus. Näiteks on vee hind 0,924 €/m3 hind koos käibemaksuga ning vee hind ilma käibemaksuta on 0,739 €/m3. Kooskõlastatud hinna piir oli 0,77 €/m3. Ringkonnakohus leiab, et konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinnale lisab maksukohuslane käibemaksu ning seetõttu ei ole hagi alusena toodud arvetel tasumäärad põhjendamatud ning maakohus jättis ebaõigesti sellel alusel hagi rahuldamata.
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega ka osas, milles maakohus luges koefitsiendi 1,3 kohaldamise õiguspäraseks. Ringkonnakohus märgib, et kuna hagi jäi rahuldamata, siis ei saa eeldada, et hageja oleks vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles 1,3 kordse koefitsiendi kasutamine vee ja kanalisatsiooni eest tasu võtmisel tunnistati õiguspäraseks. Samas ei saanud kostjad apellatsioonkaebust esitada, kuna vaidlustada saab üksnes otsuse resolutsiooni, mitte aga eraldiseisvalt põhjendusi, kuigi antud juhul jättis maakohus arvestamata ainsa kostjate esitatud vastuväitega. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohtu pädevuses on anda hinnang, kas tegemist on faktilise asjaolu või õigusliku väitega, samuti peab kohus omal algatusel tühisuse tuvastama. Õigusliku väite puhul peab kohus ise vajaduse korral asjaolusid selgitama ja oma seisukoha avaldama ka juhul, kui pool seda selgesõnaliselt ei taotle. Ringkonnakohus leiab, et vee tarbimise koefitsiendi kasutamise õiguspärasuse küsimus on samaaegselt nii faktiline asjaolu kui ka õiguse kohaldamine ja ringkonnakohus saab sõltumata poolte väidetest hinnata koefitsiendi kohaldamise õiguspärasust.
11.15.02. 2016 esitasid kostjad Sillamäe Veevärk AS-ile avalduse, milles märkisid, et nendelt on ebaseaduslikult võetud täiendavat tasu koefitsiendi (veekadu) näol (I kd lk 48). Kostjad lõpetasid Sillamäe Veevärk AS-ile esitatud arvete alusel maksmise 2015. aasta märtsist.
Kostjad esitasid oma vastuväidete kinnitamiseks maakohtule konkurentsiameti otsuse Sillamäel veehindade kooskõlastamise kohta ning AS Sillamäe Veevärk 21.06.2005 kirja XXX N. Šternile, kus veevärk teatab, et pärast 31.05.2005 linnavolikogu määruse jõustumist kaotab varem kehtinud eluruumide omanike otsus, vee- ja kanalisatsiooniteenuste arvelduste kohta individuaalsete veearvestite ja normide järgi koefitsiendi 1,3 kohaldamisega, kehtivuse ning kui elamu omanike üldkoosolekul ei võeta vastu teistsugust otsust, hakatakse arveldust teostama nii, et erinevus ühise veearvesti näidu ja individuaalsete veearvestite summeeritud näidu vahel jaotatakse korterite vahel elanike arvu järgi (I kd lk 68).
12.Asja materjalide kohaselt esitas hageja maakohtule korteriomanike kokkuleppe, millele ei olnud alla kirjutanud kõik korteriomanikud (I kd lk 23). Ringkonnakohus leiab, et XXX korteriomanike 14.10.2004 vastu võetud otsus ei ole käsitletav korteriomanike kokkuleppena 2004 aastal kehtinud korteriomandi (KOS) § 13 lg 1 teise lause mõttes. KOS § 13 lg 1 teises lauses sätestatud kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale KOS § 13 lg 1 esimeses lauses sätestatud kulutuste jaotamise põhimõttest, tähendab, et kulude jaotamisega teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega peavad nõus olema kõik korteriomanikud (RKTKo 9.02.2011, 3-2-1-146-10, p 11). Ringkonnakohus märgib, et kuna puudus kehtiv korteriomanike kokkulepe koefitsiendi 1,3 kohaldamiseks, siis puudus vee-ettevõtjal alus seda arvestada.
13.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid arvestades sellega, et apellatsioonkaebuses esile toodud etteheited maakohtule olid põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata muul alusel, siis jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna apellandilt nende välja mõistmine oleks ebaõiglane.
14.Ringkonnakohus märgib, et apellant tasus riigilõivu 100 eurot. TsMS § 123 ja § 137 lg 1 järgi võetakse tsiviilasja hinna sh edasikaebuse hinna määramisel aluseks hagi esitamise aeg. Maakohtus oli määratud tsiviilasja hinnaks 334, 51 eurot, millelt tuleks tasuda riigilõivu 75 eurot. TsMS § 150 lg 4 kohaselt saab kohus enammakstud riigilõivu tagastada üksnes avalduse alusel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.