Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus annab loa edasikaebamiseks. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasi nr 2-16-103692

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. OSAÜHING ALINEA ÕIGUSBÜROO (avaldaja) esitas 25. veebruaril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Oxxx Kxxxilt ja Lxxx Kxxxlt (võlgnikud) 532,96 euro saamiseks. Pärnu Maakohus 7. aprilli 2016 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgnikute vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnikud esitasid avaldaja nõudele vastuväite. OÜ ALINEA ÕIGUSBÜROO (hageja) esitas 22. aprillil 2016 Viru Maakohtule Oxxx Kxxxi ja Lxxx Kxxx vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 173,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 57,03 eurot ja viivis alates 23.04.2016 kuni võlgnevuse kohase tasumiseni 0,1% iga viivitatud päeva eest põhivõlgnevuse maksmata jäänud summast ning sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kuna haginõue on varaline ja lähtudes TsMS §-dest 123, 124 lg-st 1, 133 ja 367 hagihind on 334,51 eurot (173,98+57,03+63,50+40), teeb kohus vastavalt TsMS §-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

2(8)

Tsiviilasi nr 2-16-103692

Hageja nõue tuleneb võlasuhetest, mis on tekkinud AS Sillamäe Veevärk, kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse mõttes ja müüja maagaasiseaduse mõttes, ja kostjate, kes on xxx asuva korteriomandi ühisomanikud, vahel. AS Sillamäe Veevärk teenindas xxxx asuvat elamut 31.12.2001 sõlmitud joogivee ostu-müügi ja reovee puhastamise lepingu nr 42/01 alusel, kostjad aga on nimetatud korteriomandi otsesed valdajad, kes elavad püsivalt selles korteris ja tarbisid tegelikult võrguettevõtja poolt osutatud kommunaalteenuseid. Kostjad jätsid alates veebruarist kuni juunini 2015 kommunaalteenuste arved täiesti tasumata kokku summas 173,98 eurot. AS Sillamäe Veevärk loovutas hagejale oma nõuded kostjate vastu 10.11.2010 lepingu alusel. Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad, kui tarbijad, maksid korrektselt ja õigeaegselt Sillamäe Veevärk AS-i poolt esitatud arveid vee tarbimise ja kanalisatsiooni eest kuni märtsini 2015. Kostjad lõpetasid Sillamäe Veevärk AS-i poolt esitatud arvete maksmise alates 2015 märtsist (2015 veebruari kuu eest), kuna nad selgitasid välja, et vee tarbimise ja kanalisatsiooni eest arved olid esitatud ebaseaduslikult täiendava tasu koefitsiendiga. Vastavalt hagile lisatud joogivee ostu-müügi ja reovee puhastamise lepingu nr 42/01 p-le 4.1. määratakse kliendile antava vee maht kindlaks hoone veemõõtesõlmes paigaldatud veearvesti abil. AS-i Sillamäe Veevärk poolt on esitatud arved, millel on lisaks kostjate korteris asuva veemõõtja näidu alusel arvestatud veetarbimisele kajastatud ka mingi teenus „koefitsient 1.3“ ning seega arve summa ei vasta tarbitava vee mahule. Kostjatele jäi arusaamatuks, millisel alusel AS Sillamäe Veevärk sellist summat arvel kajastavad või mis alusel nad seda kostjatelt nõuavad. Kostjad ei ole kohustatud AS-le Sillamäe Veevärk sellise kuluartikli eest tasuma. Hageja väidab, et „...Kuna elamus ei olnud moodustatud korteriühistu, esitas võrguettevõtja osutatud teenuste eest kõikidele korteriomanikele eraldi arved arvesti näitude alusel tuginedes Viru 17a korteriomanike 06.10.2004.a otsusele.“ Kostjad märgivad, et 21.06.2005.a. AS Sillamäe Veevärk teavitas, et „Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele, Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadele ning linnavolikogu 31.05.2005.a. määrusele nr 34/84p, alates 01.07.2005.a. hakatakse Sillamäe linnas asuvate eluruumide omanike ja üürnikega teostama vee- ja kanalisatsiooniteenuste arveldust elamu ühise veearvesti järgi. Pärast linnavolikogu 31.05.2005.a. määruse nr 34/84p jõustumist kaotab varem kehtinud eluruumide omanike otsus, vee- ja kanalisatsiooniteenuste arvelduste kohta individuaalsete veearvestite ja normide järgi koefitsiendi 1,3 kohaldamisega, kehtivuse.“ Seega AS Sillamäe Veevärk kinnitas, et koefitsiendi 1,3 kohaldamine on tunnistatud kehtetuks alates juunist 2006.a. Kostjad pöördusid Konkurentsiameti poole ja leiavad, et Konkurentsiameti otsusest nähtuvalt arve ei pea sisaldama mingeid täiendavaid makseid. Kostjad paluvad teha ümberarvestuse alates 01.01.2013 kuni juunini 2015.a. (TsÜS § 154) ja tasaarvestada enammakstud raha arve tasumiseks alates veebruarist 2015.a. kuni 30. juunini 2015.a. Kostjad ei tunnista esitatud nõuet viiviste osas ning arvavad, et kostjad olid sunnitud lõpetama Sillamäe Veevärk AS-i poolt esitatud arvete maksmise, kuna arvete sisu ei vastanud Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni seadusele, Lepingule, Konkurentsiameti 9.märtsi 2011.aasta otsusele ja 21.06.2005.a. AS Sillamäe Veevärk teatele. Kostjatele jäid arusaamatuks kuidas hageja poolt on arvestatud viivist, kui hageja väidab, et „kostjad on kohustatud maksma solidaarselt sissenõutavaks muutunud lepingujärgset viivist 3(8)

Tsiviilasi nr 2-16-103692

ostuhinna maksmisega viivitamise eest alates arvete sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamise päevani, s.t kuni 22.04.2016.a (kaasa arvatud).“ Arve peaks olema makstud kuu lõpuni ning see tähendab, et viivist arvestatakse alates järgneva kuu 1. kuupäevast, aga mitte jooksva kuu 30.kuupäevast. Seega viiviste arvestamine ei vasta Võlaõigusseadusele ja Lepingule. Kostjad juhivad tähelepanu, et võlausaldajad ei teatanud võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Kostjad said sellest teada ainult pärast menetlusdokumentide kättesaamist 29.05.2016. Kostjad arvavad, et AS Sillamäe Veevärk on loovutanud hagejale nõude, mida tegelikult ei eksisteeri, puudub ka hagejal õigus esitada nõuet kostjate vastu võla nõudes. Hageja on seisukohal, et alates ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse kehtiva redaktsiooni jõustumisest peavad korterielamu korteromanikud osta veeteenuseid ühiselt ühe veearvesti näidete alusel. Siinkohal tuleb eristada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni süsteemi kinnistu veevärgi- ja kanalisatsiooni süsteemist. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 3 lg 1, § 7 lg 1, § 8 lg 1 ja § 11 koosmõjus kehtestavad selgelt, et vee-ettevõtja vastutus lõpeb liitumispunktis, mille kaudu kinnistu veevarustuse süsteemi tarnitakse vett. Korterielamu puhul müüb veeettevõtja vett liitumispunktis, selles punktis paigaldatud veearvesti näitude alusel. On selge see, et liitumispunktist korterielamu (kinnistu) veevarustuse süsteemi kaudu vee tarnimisel iga korterini kaotatakse teatud protsent tarbitud veest. Antud korterielamu puhul korteriomaniku otsustasid selliselt, et selleks, et jagada korteriomanike vahel veekaotused kinnistu veevarustuse süsteemis, lisavad nad tarbitud vee juurde koefitsienti, mis on võrdne keskmise veekao protsendiga. Lisaks sellele korteriomanike enamuse otsuse alusel palusid korteriomanikud vee-ettevõtjal esitada arved iga korteri kohta eraldi arvestades eelviidatud kao katteks vajalikud summad. Selles osas põhinevad vee mõõtmise alused korteriomanike enamuse otsusele. Kadude maksumus arvestatakse lähtudes Konkurentsiameti poolt kehtestatud tariifidest ja selles osas puudub igasugune rikkumine. Kostjad esitasid väite oma soovist teostada tasaarvestust. Hagejale jääb täiesti arusaamatuks, millist tasaarvestust soovivad teostada kostjad. Hageja võiks aru saada sellisest soovist selliselt, et kostjad leiavad, et vee-ettevõtjal puudus õiguslik alus nn koefitsiendi väljanõudmiseks. Kostjad jätavad praktiliselt aasta jooksul tasumata AS-i Sillamäe Veevärk teenuste eest, mille kohta puuduvad vaidlused: tarbitud maagaasi vastavalt mõõturi näitudele ja samuti tarbitud vee veearvesti näitude alusel. Siinkohal soovib hageja juhtida tähelepanu järgmisele: isegi kui võtta õigeks kostjate arvamust selle kohta, et nn koefitsiendina tasutud summad olid makstud kostjate poolt alusetult, siis tegemist on alusetu rikastumisega. Sellel juhul, arvestades aegumistähtaega (3 aastat), võivad kostjad nõuda tasaarvestuse tegemist viimase 3 aasta eest. Kolm aastat arvestaks tagasiulutavalt alates avalduse tasaarvestuse tegemise kohta päevast. Arvestades koefitsiendi suurust ja seda, et kostjad ei maksnud üldse ühegi teenuse eest aasta jooksul ja nende võla suurust v.a. nn tasu koefitsiendi eest, siis tuleb asuda seisukohale, et kostjatel jääb nii ja naa võlgnevus AS-i Sillamäe Veevärk ees. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (lühend ÜVVKS) § 3 lg-le 1 ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

4(8)

Tsiviilasi nr 2-16-103692

ÜVVKS § 7 lg 1 kohaselt vee-ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. ÜVVKS § 8 lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Lähtuvalt ÜVVKS § 11 lg-st 1 kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka. Poolte vahel ei ole vaidlust, et:  AS Sillamäe Veevärk on vee-ettevõtja  Sillamäel x asuv kinnistu on ühendatud ühisveevärgi- ja –kanalisatsiooni võrku  AS Sillamäe Veevärk teenindas Sillamäel, x asuvat elamut tema ja kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindaja kaudu (toimiku lk 22) 31.12.2001 sõlmitud joogivee ostu-müügi ja reovee puhastamise lepingu nr 42/01 alusel (toimiku lk 20-21)  Sillamäel, x asuva elamu korteriomanikud tarbivad kinnistuga ühendatud ühisveevärgi- ja –kanalisatsiooni võrgust veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust  Sillamäel, x asuva elamu korteriomanikud 06.10.2004 üldkoosolekul otsustasid, et korteriomanikud peavad tasuma tarbitud vee eest korteri veearvesti näitude alusel arvestades koefitsienti 1,3 (toimiku lk 23)  kostjad on x korteriomandi omanikud (toimiku lk 25)  AS Sillamäe Veevärk esitas tema poolt osutatud teenuste eest kõikidele korteriomanikele eraldi arved arvestite näitude alusel tuginedes x asuva elamu korteriomanike 06.10.2004 otsusele  kostjad tasusid AS Sillamäe Veevärk osutatud teenuste eest esitatud arved kuni 2015 märtsini (toimiku lk 93-107, 108, 109)  kostjad jätsid ajavahemikul 2015 veebruar-juuni esitatud arveid tasumata (toimiku lk 2628)  x asuva elamu korteriomanikud moodustasid korteriühistu peale vaidlusaluste arvete esitamist. Poolte vahel on põhiline vaidlus seisneb selles, kas on seaduslik koefitsienti 1,3 kohaldamine. Koefitsienti 1,3 kohaldamist otsustasid x asuva elamu korteriomanikud 06.10.2004 üldkoosolekul. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et see otsus on muudetud või kehtetuks tunnistatud. AS Sillamäe Veevärk 21.06.2005 kirjas nr 89 (toimiku lk 67, tõlge toimiku lk 68) sisalduv selle kohta, et pärast linnavolikogu 31.05.2005.a. määruse nr 34/84p jõustumist kaotab varem kehtinud eluruumide omanike otsus, vee- ja kanalisatsiooniteenuste arvelduste kohta individuaalsete veearvestite ja normide järgi koefitsiendi 1,3 kohaldamisega, kehtivuse, ei ole asjakohane. Korteriomandiseaduse (lühend KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. 5(8)

Tsiviilasi nr 2-16-103692

Vastavalt KOS 17 lg-le 1 käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Seega korteriomanike üldkoosolekul vastuvõetud otsused saavad tühistada, kehtetuks tunnistada jne. vaid korteriomanikud uue otsusega või kohus vastava hagi esitamisel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et koefitsienti 1,3 kohaldamine on seaduslik. Asjaolu, et arved tarbitud teenuste eest esitas AS Sillamäe Veevärk korteriomanikele ja korteriomanikud teatasid veenäitud just AS-le Sillamäe Veevärk, on aastate jooksul väljakujunenud praktika, kuni 2015 märtsini (peaaegu 12 aasta jooksul kostja O. Kxxx ja 9 aasta jooksul kostja L. Kxxx peale korteriomanikuks saamist) kostjad tasusid AS Sillamäe Veevärk poolt esitatud arveid kinni. Kostja viitab Konkurentsiameti 09.03.2011 otsusele nr 9.1-3/11-001 (toimiku lk 49-66) ja leiab, et seal kooskõlastatud hind juba sisaldab võimaliku veekadu. Lähtuvalt Konkurentsiameti 09.03.2011 otsusest (toimiku lk 53 pöördel-54) veekao all mõistab KA (Konkurentsiamet) veekoguste vahet, mis avaldub trassidesse sisestatud vee ning müüdud -ja omatarbevee vahena. Omatarbevee hulka loeb KA võetud vee kogust, mida kasutatakse veeettevõtja poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaaniliste ja mitteplaaniliste veevõttude puhul ühisveevärgist, kuid mis on mõõdetav ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee hulka ei arvestata tuletõrjeks võetavat vett ega võetud vee kogust, mida veeettevõtja kasutab muuks otstarbeks (nt kontoriruumides). Omatarbevett ei arvestata müüdud vee mahu hulka. Kohus leiab, et Konkurentsiameti 09.03.2011 otsuses arvestati veekaod kuni liitumispunktini. Hageja seletustest ja kohtule esitatud ja kohtu poolt viidatud dokumentidest järeldab kohus, et koefitsient 1,3 pidi katma veekaod ühise veearvesti näidu ja individuaalsete veearvestite näidu vahel. Seoses ülaltooduga jätab kohus arvestamata kostja esitatud tõend KÜ Viru 17a Sillamäe vee tarbimise analüüs (toimiku lk 156), kuna see ei ole antud asjas asjakohane. Poolte vahel on samuti vaidlus vee ühe m3 maksumuse ja selle arvestamise üle. ÜVVKS § 142 lg-st 1 tuleneb, et kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam, koostab ta veeteenuse hinna ettepaneku (edaspidi hinnataotlus) ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet kontrollib, et taotletud hind sisaldaks üksnes käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Vastavalt Konkurentsiameti 09.03.2011 otsusele nr 9.1-3/11-001 AS Sillamäe Veevärk poolt taotletava veeteenuse hinna kooskõlastamise kohta (toimiku lk 49-66) oli kooskõlastatud AS Sillamäe Veevärk poolt 01.03.2011 kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hind alljärgnevalt: - tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 0,77 €/m3 (ehk 12,05 kr/m3); - tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele 0,89 €/m3 (ehk 13,93 kr/m3); - tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 0,59 €/m3 (ehk 9,23 kr/m3); - tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 0,75 €/m3 (ehk 11,73 kr/m3). 6(8)

Tsiviilasi nr 2-16-103692

Vaidlusaluste arvete kohaselt (toimiku lk 26-28) vee hind on 0,924 ja kanalisatsiooni hind on 0,708, koefitsient 1,300. 2015 veebruaris ja juunis 17 m3 eest on arvestatud 30,05 eurot (summa sisaldab käibemaks 6,01 eurot). 2015 märtsis, aprillis ja mais 16 m3 eest on arvestatud 33,95 eurot (summa sisaldab käibemaks 5,66 eurot). Kuna arvetes sisalduvad vee ja kanalisatsiooni hinnad ühe m3 eest ei vastanud Konkurentsiametiga kooskõlastatud hinnale ning ei kostjale ega kohtule ei olnud muuhulgas selge arvetes sisalduvad vee ja kanalisatsiooni hindade kujundamise käik, andis kohus hagejale 20.03.2017 kohtuistungil (toimiku lk 131-133) tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja esitas täiendavad tõendid (toimiku lk 136-143), kuid nendest kostjatele esitatud arvetes märgitud summade arvestamise käigu ei ilmne. Kohus leiab, et hageja ei tõendanud kostjatele esitatud summade põhjendatust, mistõttu jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus rahuldamata kostja taotlus tasaarvestuse tegemiseks, kuna puudub nõue, mida saaks tasaarvestada. Samuti ei oma tähtsust seoses hagi rahuldamata jätmisega kostja väited viivise arvestuse ja nõue loovutamise kohta.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Arvestades, et hagi on jäetud täies ulatuses rahuldamata, seega on tehtud hageja vastu, jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 177 lg 1 p-st 1 tuleneb, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostjad on esitanud kindlaksmääramist.

menetluskulude

nimekirjad

ja

palusid

menetluskulude

rahalist

Kohus leiab, et käesolevas kohtuotsuses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine takistab kohtuotsuse tegemist.

7(8)

Tsiviilasi nr 2-16-103692

Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Lähtudes eeltoodust määrab kohus kostjate menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.