OÜ Floberg Capital hagi Swedbank AS-i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
366 173,09 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ Floberg Capital (registrikood 11278419),
esindajad
lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson Kostja
Swedbank
AS
(registrikood
10060701),
lepinguline esindaja Jüri Puust Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Floberg Capital 01.02.2018 vastuväide kohtu tegevuse kohta rahuldamata.
2.Jätta OÜ Floberg Capital hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud OÜ Floberg Capital kanda. Swedbank AS-il menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (02.02.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Floberg Capital (hageja) esitas 24.10.2017 hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS UniCredit Finance Eesti filiaal (edaspidi UCF) laenuandjana ning Osaühing Fercon Trade (edaspidi FT) laenusaajana laenulimiidilepingu nr 121023-RCL, mille p 1.1 kohaselt oli laenulepingujärgseks laenulimiidi suuruseks 3 000 000 eurot. Laenuosa väljamaksmise eeltingimusena lepiti p-s 3.1 kokku, et FT kohustub kindlustama FT lootusetuks tunnistatud krediitidest tuleneva kahju Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus (edaspidi KredEx) juures UCF rahuldavatel tingimustel. Samuti olid pooled leppinud kokku selles, et FT kohustub säilitama kindlustuslepingu kehtivana kuni lepingust tulenevate kõigi UCF nõuete rahuldamiseni ning kindlustuslepingut võib muuta üksnes UCF eelneval kirjalikul nõusolekul. 23.10.2012 sõlmisid UCF ja hageja garandina garantiilepingu, milles lepiti kokku, et hageja väljastab UCF-le tingimusteta ja tagasivõtmatu garantii summas 300 000 eurot, kohustudes tagama UCF-i ees kõikide FT-i ja UCF-i vahel 23.10.2012 sõlmitud laenulimiidilepingust nr 121023-RCL tulenevate FT kohustuste täitmist garantiisumma ulatuses. 18.10.2012 sõlmis FT kindlustusvõtjana KredEx-iga krediidikindlustuslepingu, mille kohta väljastatud kindlustuspoliisi nr 000741-12-1 p 1 nägi ette, et kindlustusandja hüvitab kindlustuslepinguga kaetud krediidiasutuse poolt finantseeritud vaidlustamata lootusetutest nõuetest tulenevad kahjud UCF-le kindlustuslepingus ettenähtud korras ja tingimustel. 30.04.2013 vormistati laenulimiidilepingu nr 121023-RCL muudatused, milles nähti ette, et alates muudatuste jõustumisest täidab FT lepingust tulenevaid kohustusi otse AS-ile „UniCredit Bank“ Läti Vabariigis (edaspidi UC). 24.10.2013 sõlmisid UC ja kostja lepingute ja kontojääkide üleandmise lepingu, mille alusel andis UC kostjale üle ka kõik laenulimiidilepingust nr 121023RCL tulenevad UC õigused ja kohustused. 13.01.2014 leppisid kostja ja FT kokku senise laenulimiidilepingu nimetuse muutmises korduvkasutusega laenulimiidilepinguks nr 13-077016-RC ning kehtestasid lepingu uues redaktsioonis, sh säilis lepingus muutumatul kujul krediidikindlustust puudutav regulatsioon. Samal päeval allkirjastas hageja kostja nõudmisel täiendava kinnituse garantiikirja kehtivuse kohta, võttes arvesse kinnituse p-s 2 kirjeldatud uue laenulimiidilepingu redaktsiooni põhitingimusi, sh lepingu p-s 2.10.5 sätestatud KredEx-iga seotud eritingimusi. 20.05.2014 ekirjas teavitas kostja hagejat mh asjaolust, et FT leping vormistati ümber laenuks tähtajaga 20.05.2015, laenu tagastamine toimub 5-aastase graafiku alusel ja laenuperioodi lõppu jääb tasumata laenusumma ning palus allkirjastada garantiikirja. Muude laenu- või garantiitingimuste muutumisest kostja hagejat eraldi ei informeerinud ega neile tähelepanu ei juhtinud. Samal päeval allkirjastas hageja kostja poolt saadetud uue garantiikirja nr 14037198G. 22.10.2014 saatis kostja hagejale nõude garantiikirjast tuleneva kohustuse täitmiseks, mille alusel hageja tasus 24.10.2014 kostjale 12 537,14 eurot. 12.11.2014 saatis kostja hagejale täiendava nõude seoses asjaoluga, et 10.11.2014 kuulutas Harju Maakohus välja FT pankroti. 25.11.2014 tasus hageja kostjale 6 206,82 eurot ja 17.12.2014 267 467,68 eurot. 18.02.2014 sai hagejale teatavaks asjaolu, et tema poolt antud garantiikirjaga tagatud lepingus FT-l krediidikindlustuslepingu sõlmimise kohustus puudus ning et 20.05.2014 hageja poolt garantiikirja allkirjastamise ajal FT poolt kehtivat krediidikindlustuslepingut sõlmitud ei olnud. Garantiikirja allkirjastades hageja neist asjaoludest teadlik ei olnud. KredEx-iga seotud tingimused olid sisaldunud kõikides hageja poolt alates 23.10.2012 garantiiga tagatud FT ja kostja (sh tema õiguseellaste) vahel sõlmitud krediidilepingutes. 18.02.2014 e-kirjas andis
kostja teada, et F.T poolt sõlmitud kindlustuslepingu kohta väljastatud KredEx-i kindlustuspoliis kehtis vaid ajavahemikul 22.10.2012-31.10.2013. Samas ei ole kostja täpsustanud, mis asjaoludel FT KredEx-iga kindlustuslepingut täiendavaks tähtajaks ei sõlminud ning miks kostja seda FT-lt ei nõudnud, kuigi FT-l selline kohustus oli. Lepingust vastavate tingimuste väljajätmisele ei juhtinud tähelepanu ka kostja esindaja, kes uut garantiikirja nõudes tõi välja üksnes FT poolt laenu tagastamise tähtaja ja laenujäägiga seonduvad muudatused. 23.04.2015 esitas hageja kostjale avalduse garantiikirja tühistamiseks ning nõude garantii täitmisena makstud 286 211,64 euro tagastamiseks, lähtudes sh sellest, et garantiikirja sõlmimisel rikkus kostja hageja suhtes lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevat teatamiskohustust ning garantiikirja allkirjastades oli hageja olnud eksimuses garantii andmise eelduseks olnud tegelikest asjaoludest. 30.04.2015 vastas kostja hagejale, et ei nõustu hagejaga ega ole valmis tagastama hageja poolt kostjale tasutud summat. Kui hageja oleks teadnud, et ümbervormistatud leping erineb hageja poolt varasemalt garanteeritud laenulimiidilepingust nr 13-077016-RC selle poolest, et FT maksevõime edaspidi enam kindlustatud ei ole ega olema ei pea, siis ei oleks hageja nõustunud lepingu täitmist garanteerima. KredExi-iga sõlmitava kindlustuslepingu olemasolu hageja poolt garantii andmisel eelduseks, mille vastu hagejal oli garantii eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi ning asjaoluks, mis mõjutas hagejat garantiid sellistel tingimustel välja andma. Hageja tugineb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg-le 1, mille kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et tal on kostja suhtes 286 211,64 euro nõudeõigus ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 14, 115 ja 127 alusel. Lepingueelsete kohustuse rikkumisel tekib kahjustatud poolel õigus nõuda kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Lisaks alusetu rikastumise korras tagastamise või kahju hüvitamise nõudele on hagejal tulenevalt VÕS § 113 lg-dest 1 ja 2 õigus nõuda alusetult saadu tagastamise, samuti kahju hüvitamisega viivitamise eest viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista 286 211,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates 01.05.2015 summas 57 064,52 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis. Hageja on seisukohal, et alusetu rikastumise nõude aegumise kontekstis ei oma tähendust alusetu rikastumiseni viinud sündmuste toimumise, asjaolude esinemise ja/või võimalike kohustuste rikkumise aeg ega alusetust rikastumisest tuleneva nõude tekkimise või sissenõutavaks muutumise aeg, vaid aeg, millal õigustatud isik sai teada sellest, et tal on nende sündmuste, asjaolude ja/või rikkumiste tulemusena alusetust rikastumisest tulenev nõue. Alusetust rikastumisest teadasaamine toimus 23.04.2015, mil hageja tegi kostjale tehingu tühistamise avalduse. Lisaks eeltoodud põhjendustele ei saanud ka hageja alternatiivse nõude aegumistähtaeg hakata kulgema kostja lepingueelsete kohustuste rikkumise kuupäevast (nagu väidab ekslikult kostja), vaid kõige varem kuupäevast, mil hagejal tekkis selle rikkumise tulemusena kahju või siis ajast, mil hagejale kahju tekkimine oli kindel. 25.11.2014 tasus hageja kostjale 6206,82 eurot ning 17.12.2014 veel 267 467,68 eurot. Enne nimetatud kuupäevi ei saanud hagejale vastavate summade osas kahju tekkida või kahju tekkimine kindel olla. Lisaks pikendasid hageja nõude aegumistähtaega nii pooltevaheliste läbirääkimiste periood kui ka hageja poolt kostjale vabatahtlikuks täitmiseks antud täiendav tähtaeg. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et majandus- ja kutsetegevuses ei ole üldjuhul kohustust teavitada garantii andjat tagatava kohustuse sisust. Kui garantii andja soovib mingil põhjusel tagatava kohustusega tutvuda, siis on võimalik vastav nõue esitada lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Hageja väited, justkui oleks kostja pidanud hagejat eraldiseisvalt krediidikindlustusest teavitama, ei vasta tõele. Hageja väide, et garantii andmise eelselt peaks
garantii saaja teavitama laenusaaja maksevõimest või teistest tagatistest, ei vasta tõele. Garantii saajal puuduvad kehtiva õiguse alusel sellised kohustused. Kostja leiab, et isegi kui kostjal oli teavitamiskohustus, siis see on täidetud. Hagiavaldusele lisatud e-mailist nähtub, et hagejale on 20.05.2014 saadetud laenuleping ning garantiileping. Seega on hageja saanud enne garantiilepingu allkirjastamist tutvuda ka laenulepinguga. Majandustegevuses tuleb eeldada, et mõistlik isik loeb talle saadetud lepingu läbi. Kostja leiab, et garantiilepingut ei saa tagatava kohustuse suhtes eksisteeriva väidetava eksimuse alusel tühistada ning tühistamisavalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Garantii regulatsiooni kohaselt ei oma tagatav kohustus või selle aluseks olev tehing tähendust. Garantii andnud isik (garant) saab olla eksimuses vaid garantiilepingus sisalduvate asjaolude suhtes. Hageja ei saanud olla ka eksimuses, sest talle saadeti tagatavaid kohustusi sisaldav laenuleping, kust võis tuvastada, et krediidikindlustuse kokkulepe puudus. Kostja on teinud kõik endast oleneva, et hagejal oleks selge ka see, millist lepingut garantii tagab ning milliste tingimustega see leping on. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamist. Hageja sai väidetavast eksimusest teada laenulepinguga tutvumisel 20.05.2014. Tühistamisavaldus esitati aga 23.04.2015. Hageja alternatiivse nõude osas leiab kostja, et hageja ja kostja vahel oli garantiileping, mistõttu hageja saab nõudeid esitada vaid garantiilepingust tulenevalt. Lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kahjunõudeid ei saa pärast garantiilepingu täitmist esitada, sest isik oli garantiikirja tingimustega nõus ja selle ka täitnud. Lepingueelsetest läbirääkimistest tulenev kahju peab olema tekkinud väljaspool lepingulist suhet. Lepingueelsete teavitamiskohustuste mahtu piirab ka TsÜS § 95. Laenulepingu tingimused ei saanud olla hageja jaoks tähtsad, sest garantii ei sõltu tagatava kohustuse tingimustest. Seejuures oli poolte vahel sõlmitud garantiilepingus tingimus, mille kohaselt ei sõltu garantiikirjast tulenev garantiiandja kohustus panga ees laenulepingust 14-037198-JK. Lisaks märgib kostja, et krediidikindlustus ei ole olemusest tagatis. Seetõttu ei saanud selle puudumine olla ka hageja jaoks tähtis. Lisaks esitas kostja aegumise vastuväite. Kostja märgib, et hageja on hagiavalduses õigusliku alusena toonud välja VÕS § 1028 lg 1 ning VÕS §-d 14, 115 ja 127. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TSÜS § 148 ning 143 lg 1 koosmõjus on lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat alates kohustuse rikkumisest. Hageja tõenditest nähtuvalt saadeti hagejale 20.05.2014 laenuleping 14-037198-JK. Hageja allkirjastas garantiilepingu 20.05.2014. Hageja tõenditest nähtuvalt saadeti lepingud hagejale kell 10:53 ja kell 15:59 allkirjastati hageja poolt garantiileping. Kui aegumistähtaja algust arvutada asjaolust teadasaamisest, siis aegumistähtaeg algab 20.05.2014, mil hagejale vastav laenuleping saadeti ning aegumistähtaeg lõpeb 20.05.2017. Kui aegumistähtaega arvutada alates kohustuse rikkumisest, s.t asjaolust mitteteavitamisest, on hageja nõue samuti aegunud. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et poolte vahel toimusid läbirääkimised, mis peatas nõude aegumise. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.
4.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: AS UniCredit Finance Eesti filiaal (edaspidi UCF) laenuandjana ning Osaühing Fercon Trade (edaspidi FT) laenusaajana sõlmisid 23.10.2012 laenulimiidilepingu nr 121023RCL, mille p 1.1 kohaselt oli laenulepingujärgseks laenulimiidi suuruseks 300 000 eurot. Laenuosa väljamaksmise eeltingimusena lepiti p-s 3.1 kokku, et FT kohustub kindlustama FT lootusetuks tunnistatud krediitidest tuleneva kahju Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus (edaspidi KredEx) juures UCF rahuldavatel tingimustel. Samuti olid
pooled leppinud kokku selles, et FT kohustub säilitama kindlustuslepingu kehtivana kuni lepingust tulenevate nõuete rahuldamiseni ning kindlustuslepingut võib muuta üksnes UCF eelneval kirjalikul nõusolekul (tl 10-14); 23.10.2012 sõlmisid UCF ja hageja garandina garantiilepingu, milles lepiti kokku, et hageja väljastab UCF-le tingimusteta ja tagasivõtmatu garantii summas 300 000 eurot, kohustudes tagama UCF-i ees kõikide FT-i ja UCF-i vahel 23.10.2012 sõlmitud laenulimiidilepingust nr 121023-RCL tulenevate FT kohustuste täitmist garantiisumma ulatuses (tl 15); 18.10.2012 sõlmis FT kindlustusvõtjana KredEx-iga krediidikindlustuslepingu, mille kohta väljastatud kindlustuspoliisi nr 000741-12-1 p 1 nägi ette, et kindlustusandja hüvitab kindlustuslepinguga kaetud krediidiasutuse poolt finantseeritud vaidlustamata lootusetutest nõuetest tulenevad kahjud UCF-le kindlustuslepingus ettenähtud korras ja tingimustel. Kindlustusperioodiks on 22.10.2012 kuni 31.10.2013 (tl 16-19); 30.04.2013 vormistati laenulimiidilepingu nr 121023-RCL muudatustena Lisa nr 1 ja Lisa 2, milles nähti ette, et alates muudatuste jõustumisest täidab FT lepingust tulenevaid kohustusi otse AS-ile „UniCredit Bank“ Läti Vabariigis (edaspidi UC, tl 2030); 24.10.2013 sõlmisid UC ja kostja lepingute ja kontojääkide üleandmise lepingu, mille alusel andis UC kostjale üle ka kõik laenulimiidilepingust nr 121023-RCL tulenevad UC õigused ja kohustused; 13.01.2014 leppisid kostja ja FT kokku senise laenulimiidilepingu nimetuse muutmises korduvkasutusega laenulimiidilepinguks nr 13-077016-RC ning kehtestasid lepingu uues redaktsioonis, sh säilis lepingus muutumatul kujul (punkt 2.10.5.1) krediidikindlustust puudutav regulatsioon (tl 34-39); 13.01.2014 allkirjastas hageja kinnituse garantiikirja kehtivuse kohta, võttes arvesse kinnituse punktis 2 kirjeldatud uue laenulimiidilepingu redaktsiooni põhitingimusi, sh lepingu punktis 2.10.5 sätestatud KredEx-iga seotud eritingimusi (tl 40-41); 20.05.2014 e-kirjas teavitas kostja hagejat, et FT leping vormistati ümber laenuks tähtajaga 20.05.2015, laenu tagastamine toimub 5-aastase graafiku alusel ja laenuperioodi lõppu jääb tasumata laenusumma (tl 42). Kostja saatis e-kirja lisadena hagejale allkirjastamiseks garantiikirja ja tutvumiseks FT laenulepingu nr 14-037198JK (tl 44-47); 20.05.2014 allkirjastas hageja kostja poolt saadetud garantiikirja nr 14-037198-G, millega garanteeris laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel (tl 49); 22.10.2014 saatis kostja hagejale nõude garantiikirjast tuleneva kohustuse täitmiseks, mille alusel hageja tasus 24.10.2014 kostjale 12 537,14 eurot (tl 51-52); 12.11.2014 saatis kostja hagejale nõude garantiikirjast tuleneva kohustuse täitmiseks seoses asjaoluga, et 10.11.2014 kuulutas Harju Maakohus välja FT pankroti. 25.11.2014 tasus hageja kostjale 6 206,82 eurot ja 17.12.2014 267 467,68 eurot (tl 55-58); 23.04.2015 esitas hageja kostjale avalduse garantiikirja tühistamiseks ning nõude garantii täitmisena makstud 286 211,64 euro tagastamiseks, lähtudes sh sellest, et garantiikirja sõlmimisel rikkus kostja hageja suhtes lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevat teatamiskohustust ning garantiikirja allkirjastades oli hageja olnud eksimuses garantii andmise eelduseks olnud tegelikest asjaoludest (tl 64-68); Kostja vaidles tühistamisavaldusele ja nõudele vastu (tl 107).
5.Käesolevas asjas on hageja täitnud kostjale garantiist tuleneva kohustuse. Pärast kohustuse täitmist on hageja teinud garantiilepingu tühistamisavalduse ning nõudnud kostjalt tasutu tagastamist või alternatiivselt kahju hüvitamist. Seega on hageja esitanud nõude kahel erineval õiguslikul alusel. VÕS § 155 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on garantiilepingu kehtivalt tühistanud, kuna kostja ei teatanud hagejale garantii andmisel olulistest asjaoludest. Hageja väidab, et 18.11.2014 sai talle teatavaks asjaolu, et tema poolt antud garantiikirjaga tagatud laenulepingus FT-l KredEx krediidikindlustuse kohustus puudus ning 20.05.2014 hageja poolt garantiikirja allkirjastamise ajal FT poolt kehtivat KredEx krediidikindlustust ei olnud. Hageja väidab, et kostja jättis garantiikirja allkirjastamisel hagejale mulje, et kõik tingimused jäävad samaks, sest laenulepinguks ümber vormistatud kohustus pidi olema kindlustatud KredEx-i poolt. Hageja väidab, et kui ta oleks garantiikirja allkirjastamisel teadnud, et krediidikindlustuse tingimust enam ei ole, ei oleks hageja garantiikirja allkirjastanud. Hageja leiab, et käibetavasid arvesse võttes ja hea usu põhimõttest lähtudes oleks kostja pidanud niivõrd olulise tingimuse väljajäämisest hagejat kui tagatise andjat eraldiseisvalt teavitama ning muudatuste sisu selgitama.
7.TsÜS § 90 lg 1 ja § 92 lg 3 p 1 alusel võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli hea usu põhimõtte kohaselt nõutav. Lisaks sellele võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud (TsÜS § 92 lg 3 p 2, 3). TsÜS § 92 lg 1 järgi eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Sama paragrahvi teise lõike järgi tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Lisaks tuleb tehingu tühistamise materiaalsete eelduste täidetuse hindamisel arvestada TsÜS §-ga 95, mille kohaselt selleks, et kindlaks teha, kas TsÜS §-s 92 nimetatud juhtudel peab asjaolu teisele poolele teatavaks tegema, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused saada vajalikke andmeid ja kui suured on vajalikud kulutused, mida ta peaks nende andmete saamiseks tegema. Tühistamisõiguse hindamisel tuleb arvestada ka TsÜS § 92 lg-ga 5, mille kohaselt ei või tehingu teinud isik tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-15, p 13).
8.Kohus peab hindama, kas hageja võib garantiikirja tühistada sellepärast, et kostja ei teatanud 20.05.2014, et kostja ja FT vahel 19.05.2014 sõlmitud laenulepingus nr 14-037198-JK ei pidanud FT kindlustama lootusetuks tunnistatud krediitidest tuleneva kahju KredEx krediidikindlustusega (nagu oli see varasemas kostjale UCB-lt üleläinud laenulimiidilepingus nr 121023-RCL). Käesolevas asjas tuleb arvestada asjaoluga, et VÕS § 155 lg 3 järgi garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Sama paragrahvi
kolmanda lõike järgi garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid.
9.Kohus, hinnates hageja tühistamisavalduse aluseks olevaid asjaolusid kogumis, leiab, et kostja ei ole hageja suhtes teavituskohustust rikkunud ning seetõttu ei ole hagejal alust garantiikirja tühistada. Garantii ei sõltu tagatavast kohustusest. 20.05.2014 garantiikirjas nr 14-037198-G on sätestatud tingimused, millal garantii andja garanteerib kostjale kohustuste täitmise. Garantiikiri ei sisalda tingimust, et garantiist tuleneva kohustuse täitmine sõltub krediidikindlustuse olemasolust. Selline kokkulepe kostja ja FT vahel ei oleks mõjutanud hageja garantiist tuleneva kohustuse täitmist. Seega asjaolu, mille teatamata jätmist hageja kostjale ette heidab, ei saanud mõjutada hageja ja kostja vahelist võlasuhet. Garantiikirja p-s 3 on sätestatud, et garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab kostja esitama hagejale kirjaliku nõude, mis sisaldab FT poolt rikutud kohustuse kirjeldust ning hageja peab garantiisumma tasuma 3 pangapäeva jooksul. Puudub vaidlus, et hageja täitis FT nõude, mida garantii tagas. Teiseks leiab kohus, et hageja pidi garantiikirja allkirjastades olema teadlik, et laenulepingust tulenevad kohustused ei ole kindlustatud. Koos garantiikirjaga saadeti hagejale tutvumiseks FT-ga sõlmitud laenuleping. Hageja ja FT vahel olid majanduslikud suhted (vt hageja 30.10.2014 e-kiri kostjale, tl 54). Asjaolu, et elektronkirjas on kostja kliendihaldur lühidalt viidanud laenu tähtajale, ei tähenda seda, et kostjal oli kohustus eraldi viidata võlasuhtes tehtud muudatustele. Hageja, kes tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, pidi aru saama, et varasem võlasuhe kujundati ümber laenulimiidilepingust laenulepinguks. Kohus rõhutab, et hagejaks oli äriühing, mitte vähese eesti keele oskusega Xxxxx xxxxxxx. Asjaolu, et hageja kindlustuse puudumisest teadis, nähtub ka e-kirjast, kui hageja andis 30.10.2014 informatsiooni kostjale FT majandusliku olukorra kohta. Siis ei tuginenud hageja võimalikule KredEx krediidikindlustusele (tl 54). Nimetatud suhtlus toimus pärast esimese garantiist tuleneva kohustuse täitmist ning see viitab asjaolule, et hageja teadis, et KredEx kindlustus laenulepingust tulenevaid kohustusi ei kindlustanud. Samuti ei viita hageja sellisele asjaolule 15.12.2014 e-kirjas (tl 117). Kolmandaks leiab kohus, et lisaks tehingu tühistamise materiaalsete eelduste puudumisele ei ole täidetud ka formaalne eeldus – tühistamise tähtaegsus. Tehingu tühistamiseks on hageja esitanud kostjale avalduse ning kostja on selle kätte saanud (TsÜS § 98 lg 1 eeldus). Samas on sätestatud tühistamise tähtaeg, milleks on kuus kuud arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest (TsÜS § 99 lg 1 p 2). Hageja leiab, et sai eksimusest teada 18.11.2014. Kohus sellega ei nõustu. Kohus asub seisukohale, et hageja pidi garantiikirja allkirjastamisel olema teadlik kõikidest asjaoludest, sest tal oli mõistlik võimalus saada vajalikke andmeid talle tutvumiseks saadetud laenulepingust. Kohus peab vajalikuks märkida, et garantiikirja kohaselt garantii väljamakse ei sõltunud krediidikindlustuse olemasolust ega FT ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu tingimustest. Kui hageja kostjale 18.11.2014 järelepärimise tegi, siis hageja ise viitas valele lepingule, mille laenulepinguks ümbermuutmisest oli kostja hagejat 20.05.2014 teavitanud (tl 42). Neljandaks leiab kohus, et hagejal on tehingu tühistamise õigus lõppenud TsÜS § 100 lg 1 alusel. TsÜS § 100 lg 1 järgi tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingut kinnitab. Kinnitus ei pea olema tehinguga samas vormis. Kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik, kes tühistamise alusest teab, tehingu täidab, loetakse tehing kinnitatuks. Kohus on leidnud, et hageja teadis väidetavast tühistamise alusest garantiikirja allkirjastamisest alates. Kuna hageja on kostjale väljamaksed teinud, siis tehingut enam tühistada ei saanud. Kohtule jääb mulje, et pärast kohustuse täitmist on hageja asunud otsima võimalusi tasutu tagasisaamiseks.
10.Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt garantiist tulenevalt makstud rahasumma väljamõistmist, kuna kostja on talle teavitamiskohustuse rikkumisega tekitanud selles rahasummas kahju. Nimetatud nõude aluseks on VÕS § 14, § 115 ja § 127. VÕS § 14 lg 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
11.Kostja tugineb nõude aegumisele (TsÜS § 143). Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ja §148 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Ilmselgelt ei saanud nõude aegumistähtaeg alata enne garantiist tuleneva kohustuse täitmist. Hageja on kostjale tasunud rahasummasid 24.10.2014, 25.11.2014, 17.12.2014. Kui eeldada hageja väidete õigsust ning arvestades nõude sissenõutavaks muutumise ajaga VÕS § 82 lg 7 järgi, siis ei ole hageja nõue aegunud.
12.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et arvestades garantii olemust ei saanud kostjal olla kohustust teavitada garantii andjat tagatava kohustuse sisust. Hagejale on siduvad garantiikirjas sätestatud tingimused ning garantiist tuleneva kohustuse täitmine ei sõltunud laenulepingust tulenevatest tingimustest, sh kindlustuskohustuse olemasolust. Hageja kohustuse täitmist ei oleks nimetatud asjaolu mõjutanud, sest tulenevalt garantiikirjast piisas väljamakse saamiseks kirjaliku nõude esitamisest (garantiikirja p 3). Kostja on heast tahtest saatnud hagejale koos garantiikirjaga tutvumiseks FT ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu. Pigem oli see FT kohustus teavitada nendevahelises suhtes hagejat, et laenukohustuse täitmiseks kindlustust ei sõlmita. Samuti puudub vaidlus, et hageja ja FT vahel olid majanduslikud suhted (tl 54 pöördel). Kohtu hinnangul ei käitu hageja selliseid väiteid esitades heas usus (VÕS § 6 lg 1).
13.01.02.2018 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele, kuna hageja hinnangul on kohus menetluse juhtimisel jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded ning võtnud hagejalt võimaluse tõendada asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mida hagejal muul moel võimalik tõendada ei ole. Kohtul puudus alus hageja 22.01.2018 esitatud tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmiseks ja hageja seaduslikult esindajalt vande alla seletuse võtmata jätmiseks. Kohus on hageja taotluste rahuldamata jätmisel eksinud asjaolude ringi osas, mida hageja vastava tõendiga tõendada soovis. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et hagejal ei ole muud võimalust oma väidete ja asja lahendamisel oluliste asjaolude tõendamiseks. Hageja on seisukohal, et kohus oleks pidanud menetlusosaliste võrdsuse ja eelmenetluse ülesannete täitmise tagamiseks kasutama TsMS § 2681 sätestatud õigust. Samuti oleks kohus pidanud rahuldama hageja taotluse lahendada asi suulises menetluses ja määrata kohtuistung, vaatamata hageja poolt varem avaldatud nõusolekule kirjaliku menetlusega. TsMS § 333 lg 1 esimese lause järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtumisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.
14.Kohus lahendab esitatud vastuväite kohtuotsuses. Kohus jätab hageja vastuväite kohtu tegevuse kohta rahuldamata. Esiteks, kohus võis asja lahendada kirjalikus menetluses, sest
hageja andis selleks nõusoleku ning seda nõusolekut ei saanud tagasi võtta, sest menetluslik olukord ei muutunud (TsMS § 403 lg 1, 2). Teiseks, kohtul oli alus jätta hageja taotlus hageja seaduslikult esindajalt vande all seletuse võtmiseks rahuldamata TsMS § 268 alusel, sest kostja sellega ei nõustunud. Etteheide, et kohus pidi tõendi koguma TsMS § 2681 alusel, on alusetu. Tegemist on kohtu diskretsiooniga ning kohus leidis, et asjaolud, mida seadusliku esindaja seletusega soovis hageja tõendada, ei omanud asja lahendamisel tähtsust. Kohus on selles osas seisukoha võtnud ning sellele seisukohale vastuväite esitamine ei anna midagi juurde (tl 126). TsMS § 652 eristab menetlusnormi rikkumisi, millele saab tugineda vaid eelneva vastuväite esitamisel (lg 6), uute asjaolude ja tõendite esitamise lubatavuse küsimusest (lg-d 2-5, vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-184-12, p 26). Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
16.TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostjal menetluskulud puuduvad.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.